Maa korraline hindamine ja maksustamine tuleb hoida lahus

1789
TAMBET TIITS, maa-ameti peadirektor
TAMBET TIITS,
maa-ameti peadirektor

Maa korralist hindamist ei ole Eestis tehtud 15 aastat. Kuna maa turuväärtus on selle ajaga oluliselt muutunud, on selge, et praeguseks on 2001. aasta hindamise tulemused vananenud, nende kasutamine on piiratud ja tekitab ebaõiglust.
Keskkonnaministeerium koostöös maa-ametiga kavandab muudatusi maa hindamise seaduses, et hakata korralist hindamist läbi viima igal neljandal aastal ja eraldada hindamine maa maksustamisest. Eesmärk on leida väärtused kõigile maakatastris registreeritud maatükkidele. Edaspidi peaksid eraomanikud ja riik saama kindla teadmise maa ajakohasest väärtusest, kuid sellele ei järgne automaatselt maa maksustamist, nagu näeb ette praegune seadus. Maa hindamine tuleb hoida lahus maksustamisest ja kavandatavas seadusemuudatuses on see ka selgelt kirjas.
Ajakohase hinna teadmine korrastab kinnisvaraturgu, aitab muuta tehingud läbipaistvamaks ja tegelikkusele vastavaks. Näiteks saavad maaomanikud hindamise tulemusi kasutada orientiirina hoonestamata maade müügi- või ostuhinna määramisel.
Lihtsalt leitav ja tegelikkusele vastav teave maa hindade kohta vähendab ka selliste juhtumite hulka, kus omanik saab maa eest turuhinnast madalamat tasu või vastupidi, maksab oluliselt rohkem. Korrektne ülevaade oma maa väärtusest kiirendab maaga seotud asjaajamist, väheneb kulu eksperthinnangute tellimisele. Näiteks küsivad kinnisvarabürood hoonestamata maa hindamise eksperthinnangu eest olenevalt vara asukohast ja liigist minimaalselt 200 eurot, keerukamate objektide eest  kordades rohkem. Väikeste ja vähese nõudlusega maatükkide väärtuse hindamisel osutub taoline kulu ebaproportsionaalselt suureks.
Plaanitavad muudatused maa hindamises on aga muutnud maaomanikud murelikuks: kas uus hindamine toob kaasa maamaksu tõusu? Omanike rahustuseks saab kinnitada, et eelnõu ei näe ette automaatset maksutõusu. Maa korralise hindamise ja maamaksu vahele ei saa panna võrdusmärki. Hindamine on majanduslik analüüs, mille käigus leitakse igale maatükile väärtus. Maksustamine on aga poliitiline otsus, mis kuulub rahandusministeeriumi valitsemis­alasse ning vajab eelnevalt väga põhjalikku mõjude analüüsi.
Uue hindamisega samaaegselt peaks rahandusministeerium üle vaatama maa maksustamise põhimõtted ja koos kohalike omavalitsustega kaaluma täiendavate kaitsemehhanismide loomist, et vältida tulevikus maamaksu ebamõistlikku tõusu. Maksumäära üle otsustamine on Eestis olnud omavalitsuste pädevuses ligi 20 aastat. Väga oluline on, et omavalitsustel oleks pärast hindamistulemuste selgumist maksumäärade üle otsustamiseks aega vähemalt pool aastat kuni aasta, et jõuaksid oma elanikke teavitada, üle vaadata ja vajadusel muuta oma eelarveid jne. Maa hinnad on piirkonniti väga erinevad – valdavalt on need 15 aasta jooksul tõus­nud, kuid mõnes kohas on jäänud samaks või isegi langenud.
Kuigi avalik arutelu juba käib, on tähtis rõhutada, et maa uut korralist hindamist niipea ei tule. Keskkonnaministeerium ja maa-amet on valmis saanud hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse. Alles siis, kui see kiidetakse heaks, ehk on veendumus, et probleeme muud moodi lahendada ei saa, algab seaduseelnõu väljatöötamine. Maa hindamine on teema, mis läheb korda väga paljudele, seega kaasatakse seadus­eelnõu ja selle seletuskirja koostamisse võimalikult suur ring huvitatud osapooli.