Raasiku valla esindajad kohtusid Anija valla äärekülade rahvaga

1199

Raasiku valla juhid käisid Kihmla-Salumäe elanikelt küsimas, kas nad on valmis liituma Raasiku vallaga.

Kihmla-Salumäe külaplatsil käisid kolmapäeva, 7. septembri õhtul Raasiku volikogu esimees Ants Kivimäe ja liikmed Avo Möls, Tiina Rühka, Kaido Kirsip, Olev Sinijärv ja Jako Reinaste ning vallavanem Raivo Uukkivi.
„Läksime küsima, kas need külad ei tahaks tulla Raasiku valla koosseisu,“ sõnas Ants Kivimäe.
Kohtumisel naabervalla esindajatega osalesid 14 külaelanikku, vesteldi poolteist tundi.
Volikogu esimees selgitas, et Raasiku volikogu ootab praegu Rae vallavolikogu otsust nende ühinemisettepanekule ning arvatavasti oktoobri keskel otsustab riigikohus, kas haldusreformiseadus on vastavuses põhiseaduse ja KOKSiga.
„Meie näeme haldusreformis õigusriivet,“ märkis ta ning kinnitas, et Raasiku ümbruse külasid soovitakse oma valla koosseisu ka siis, kui riigikohus tühistab seaduse ja alla 5000 elanikuga vallad saavad jätkata.
Ants Kivimäe: „Raasiku koolibuss viib lapsi kooli ka Kihmla, Salumäe, Parila ja Linnakse külast. Oleks loogiline, et kooliringi äärsed külad, kust lapsed käivad Raasiku koolis ja lasteaias, täiskasvanud inimesed tervisekeskuses ja poes ning lõpuks lähevad ilmselt ka Raasiku surnuaeda puhkama, oleksid ka ametlikult Raasiku vallas. Et asi oleks vormistatud nii, nagu tegelikult toimub – abieluna, mitte vabaabieluna, mis justkui toimib küll, aga suhe pole kindel.“
Ta lisas: „On veidi ebaõiglane, et Raasikul teisel pool maanteed elavad inimesed naudivad meie maksumaksjate ülevalpeetavat süsteemi – kooli, lasteaeda, tervisekeskust, valgustatud tänavaid – ega maksa selle eest sentigi.“
Raasiku volikogu esimehe sõnul ei saa nad kellelegi vallaga liitumise eest jagada suuri lubadusi: „Muidugi, kui meie soov tõesti realiseerub, lubasime neid natuke aidata, et nende põhiprobleem – teemure – lahendada.“
Ta ütles, et lepiti kokku – umbes kuu aja pärast, kui Rae vastus ja riigikohtu otsus teada, minnakse uuesti Kihmla-Salumäe külla, selleks ajaks on külarahvas saanud selgeks, kumba valda nende inimesed eelistavad. Ta rõhutas, et Raasiku vallaga liitumine saab kõne alla tulla vaid juhul, kui valdav enamus elanikest on selle poolt: „Kui seda soovib 51 protsenti, siis see läbi ei lähe, poolt peaks olema vähemalt 75 protsenti. Kui neid on nii palju, siis loodame, et Anija volikogu ei astu külaelanike tahte vastu ja lubab neil minna.“
Ants Kivimäe kinnitas, et neil on plaan minna kohtuma ka Linnakse ning Jõelähtme valla Aru­aru, Haljava ja Sambu küla elanikega ning uurida ka vallajuhtidelt, kas ollakse valmis külasid loovutama. Anija vallavanema ja volikogu esimehega on ta vestelnud, nemad olnud seda meelt – kui tuntav enamus elanikke tahab minna Raasiku valla koosseisu, ei hakata vägisi kinni hoidma.
Kihmla-Salumäe külavanem Anneli Verpson ütles Sõnumitoojale, et neil on kavas nii omakeskis kui Linnakse külaga asja arutada.
„Raasiku esindajad väitsid, et oleme praegu Anija valla ääremaa, kuid jääksime ka Raasiku vallas ääremaaks. Oleme seni olnud Anija vallaga rahul. Näiteks on meie teed talvel olnud paremini lükatud, kui Raasikul,“ lausus ta.
Külavanem lisas, et nende liikumissuund on tõesti Raasiku poole, kuid üksnes Kihmla-Salumäe elanikest Raasiku valla säilimiseks ei piisa. „Mis meist kasu, kui teised külad vastavalt eitavalt?” küsis ta.
Anija volikogu esimees Jaanus Kalev lausus, et on Raasiku valla esindajatega sel teemal kõnelnud vaid mitteametlikult: „Minu seisukoht on, et eelkõige tuleb arvestada inimeste sooviga. Mina isiklikult ei ole terviku lõhkumise poolt ning kui mingit liitmist-lahutamist teha, siis võiks hoopis Raasiku asula liituda Anija vallaga.“
Ta märkis, et selliste otsuste tegemiseks peaksid mõlema valla esindajad koos elanikega kohtuma: „Meie puhul on läbirääkimisteks vaja kõrvale võtta ka Aegviidu vald, oleme ühinemisläbirääkimistel jõudnud etappi, kus niisuguseid otsuseid tuleb teha koos.“