Raasiku rahvamaja on vallavalitsuse allasutus.
Raasiku rahvamajas käib huvitegevus hommikust õhtuni – seal tegutseb 12 huviringi, millest võtab osa umbes 120 inimest.
Kuigi praegu tegutsevad üle Eesti päris paljud rahva- ja seltsimajad MTÜdena, peab Raasiku rahvamaja juhtaja Helle Vaga mõistlikumaks viisiks pidada maja allasutusena: „Rahvamaja on kohalikele inimestele ja elule väga oluline, kuid kultuur suurt raha sisse ei too. Maja on juba vana ning vajab pidevalt pisemaid remonttöid. Ma ei näe võimalust, kuidas MTÜ sellega toime tuleks.“
Allasutusele eraldatakse raha remondiks ja maja ülalpidamiseks valla eelarvest.
„Probleemide puhul on võimalus pöörduda valla spetsialistide poole ning nad annavad nõu, kuidas midagi teha,“ sõnas Helle Vaga.
Ta tunnistas, et vallavolikogu liikmeks olemine aitab paremini niiöelda kätt pulsil hoida: „Otsustusprotsesside juures näen, millised võimalused parasjagu on, ja saan kohe vaadata sellise pilguga, mida rahvamajas peaks ja saaks nende võimaluste piires teha.“
Kuna rahvamaja kultuurieelarve on piiratud, siis kõiki üritusi, mida hing ihaldaks, ei suuda rahvamaja nende jaoks eraldatud raha eest korraldada. Abiks on MTÜ Raasiku Rahvahariduse Selts, mille liikmed on möödunud aastast Helle Vaga ja noorsootöötaja Angela Allik. MTÜ tegutseb 1997. aastast, selle üks asutajaliige on Raasiku raamatukogu juhataja Eha Podgornova.
„Koostöö MTÜ ja noortekeskusega on rahvamajal hea ja ühiselt leiame ka lisavõimalusi kultuuriürituste korraldamiseks. Möödunud aastal saime toetust näiteks külalise Roy Strideri esinema kutsumiseks, MTÜ Kunst Kohvris jõuluetenduse ning lastekaitsepäeva atraktsioonide toomiseks Raasikule,“ selgitas Helle Vaga.
Raasiku rahvamaja ürituste korraldamise juures on abistav jõud kultuurinõukogu, kuhu praegu kuulub 9 vabatahtlikku liiget. Ettepaneku astuda nõukogu liikmeks, teeb rahvamaja juhataja.
„Rahvamaja tegevust kontrollib vallavalitsus, kultuurinõukogu on nõuandev organ. Olen kutsunud sinna eri eluvaldkondade inimesi, kes tahavad anda oma panuse rahvamaja tegevusse,“ jutustas ta.
Sellest aastast on nõukogu uued liikmed noorsootöötaja Angela Allik ja Marie Reinike MTÜst Minu Eesti Noored. Varasemast kuuluvad Liivika Juksaar, Mait Eerik, Marju Kondratjev, Lembit Karind, Aivar Tiitso, Rain Soosaar ja Erik Tammsoo.
„Mul on nendest suur abi ettevõtmiste korraldamisel. Kõik tunnevad mingit valdkonda väga hästi,“ kiitis rahvamaja juhataja meeskonda.
Kuna Raasiku vallas tegutseb lisaks Raasiku rahvamajale ka Aruküla Kultuuriselts, siis teevad kaks alevikku omavahel tihedalt koostööd ja Helle Vaga sõnul on läbisaamine väga hea.
Raasiku rahvamaja on väiksem ja pakub pigem kohalikku tegevust. Arukülas on kultuuriseltsi käsutuses suur saal, kus korraldatakse kontserte ja etendusi.
Helle Vaga: „Mul on väga hea meel, et ei pea sõitma tingimata Tallinna või Rakverre, et mõnd lavastust vaadata, vaid päris mitu korda kuus tuleb Arukülla teatritükk. Oleme teinud üritusi ka Arukülaga koostöös, näiteks väljasõidud eakatele, suvine laste töö- ja puhkelaager. Päris mitmel korral aastas on Aruküla isetegevuslased oodatud esinejad meie maja suurüritustel – aleviku jaanipäeval, vabariigi sünnipäeval, jõulukontserdil. Ajame kultuuriseltsi juhataja Garina Toomingaga sama asja.“
Raasiku rahvamaja on tegutsenud alates 1964. aastast, mil see ehitati. Töötajaid on kolm: juhataja, noorsootöötaja ja koristaja.
Tegeleda saab kangakudumisega, tantsu ja joogaga, näitlemisega ning keraamikaga, on beebikool ja koroonaring. Rahvamaja ruumides töötab ka neljal päeval nädalas huvialakeskuse Pääsulind Raasiku filiaal, kus õpitavaid pille on kolm – klaver, viiul ja akordion. Muusikatunde annab viis õpetajat ning õpilasi kokku on 40. Samuti on viiel päeval nädalas avatud Raasiku noortekeskuse uksed, päeva jooksul külastab keskust umbes 30 last ja noort. Isiklikeks üritusteks saab majas rentida esimese korruse ja noortekeskuse saali ning teise korruse ruume hinnaga 6,39 eurot tund, fuajeed 4,47eurose tunnihinnaga.
