Kuusalu ujula ja spordisaal on jätkuvalt populaarsed

3327

Aastal 2012 teenis Kuusalu Spordikeskus ligi 85 000 eurot, vald lisas ülalpidamiseks 110 000 eurot.

Kuusalu spordikeskuse juhataja Kadri Idavain käis jaanuari lõpus vallavalitsusele eelmise aasta töötulemuste üle aru andmas ning kaitsmas uut eelarvet. Spordikeskus on olnud alates valmimisest 2008. aasta lõpus Kuusalu vallale suur kuluallikas. Peale hoone ülalpidamiskulude ja personali töötasude tuleb maksta ka ehitamisraha ehk kasutusrenti, mis aastal 2012 oli 182 153, 10 eurot.

Spordikeskuse mulluse aasta tulunumbrid olid head, kommenteeris vallavanem Urmas Kirtsi: „Spordikeskus teeb tublit tööd, et oma võimalusi tutvustada ja kliente juurde saada. Maja oli sisuliselt kogu aasta vältel välja müüdud, seda aitas saavutada korralikult koostatud turundusplaan. Väga loodame, et ka käesolev aasta tuleb edukas.“

Numbrid on sellised. Ruumide rendist ja ujula kasutusest sai spordikeskus tulu 84 900 eurot. Keskuse eelmise aasta eelarve oli kokku 195 592 eurot, seega kulus Kuusalu vallal kompleksile 110 00 eurot. 2011. aastal teeniti tulu 74 494 eurot, 2010. aastal 65 110 eurot.

Kui sõita õhtuti spordikeskusest mööda, on seal parkla sageli autosid täis. Juhataja Kadri Idavain selgitab, et siis ilmselt käib spordisaalis pallitrenn ja samal ajal on toimumas veel mõned treeningud: „On olnud juhuseid, kui plaanitakse tulla ujuma, nähakse autosid ja minnakse tagasi. Kuid ujula ei pruugi sel ajal olla sugugi liiga täis. Kindlasti tasub tulla uurima.“

Samas nendib ta, ujula on saanud kodukandi rahvale sedavõrd oluliseks, et päris tühjana seisab harva: „On küsitud, et millal saaks privaatselt ujuda. Siis olen vastanud, et tulge suvel. On päevi, kus tõesti on ujulas pidevalt palju rahvast, toimuvad ujumistrennid. Õhtuti kella 18-19 ajal on rahvarohke, aga pärast seda lahedam.“

Ka Kadri Idavain kinnitab, et jääb eelmise aasta tulemustega rahule: „Alati võib saada paremini, aga näha on, et spordikeskus on saanud Kuusalu valla paljude elanike jaoks oluliseks, käiakse trennides ja pärast ka ujumas, nädalavahetusel tullakse koos peredega. On igas vanuses inimesi. Rõõmu teeb see, et meie majja sõidetakse ujuma ka Kehrast ja Raasiku vallast, isegi Viimsist on regulaarseid kliente.“

Treeningute tabel on tihedalt täis. Peale täiskasvanute treeningute on palju lastetreeninguid, jutustab ta. Lastel on võimalus sportida erinevate klubide juures: kergejõustik, tennis, karate, ujumine, jalgpallitreeningud. Peale nende on kooli ringitunnid: korvpall, võrkpall, sportmängud, ujumine. Kõige väiksematele on beebide ujutamise ja väikelaste võimlemise ringid.

Täiskasvanutel on võimalik mängida saalihokit, jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, osaleda ladina tantsude, stepfitnessi ja ringtreeningu rühmades.

Palju rahvast on juurde toonud Kuusalu Matkaseltsi projekt „Kogume tervist“.

„Meil hakatakse käima rohkem siis, kui sügisel jäävad päevad lühemaks. Aprilli päikeseliste päevadega paljud kaovad ja tulevad jälle sügisel. Ütlen ikka, et meil on kaks hooaega – üks sügis- ja talvekuudel ning teine suvel, kui spordikeskus ja keskkooli õpilaskodu broneeritakse laagrite jaoks. Suvel algab tegevus staadionil, alates eelmisest aastast ka tenniseväljakutel.“

Tema sõnul on tulevaks suveks kuni poole augustini keskus laagrite jaoks broneeritud, juba pannakse kirja 2014. aasta suveks. Laagreid on teinud Erki Noole Kergejõustikukool, Tallinna Raskejõustikukool, Maardu maadlusklubi Aberg ja paljud teised.

Kindlasti tulevad mõned kampaaniad, et rahvast majja veelgi juurde saada. Tulekul on ka mitmesugused võistlused.

Kadri Idavain: „Ikka ja jälle saame kiita, et spordikeskus on ühendatud Kuusalu keskkooliga. Eelmisel kevadel külastasid meid kehalise kasvatuse õpetajad üle Eesti, ütlesid, et kooli  jaoks on siin ideaalilähedased tingimused.“

Ta tõdeb, et sellegipoolest sooviks veel ühtteist teha – näiteks võiks mullivanni juures olla soojad istepingid. Nii mõndagi tahaks, aga kõik see sõltub rahakotist. Kui tänavu ei saa, ehk siis edaspidi.

„Osad ootavad, et siin oleks otsekui spaa. Kuid meil on ikkagi ujula, saunad küll annavad natuke spaadele omast meele­olu. Nõuame ujumismütsi kasutamist, spaades nii ei ole. Meie kliendid on selle nõudega harjunud ega nurise enam.“

MADIS PRIILINN: „Väga mõnus koht.“
Spordikeskus korraldas oktoobrist detsembri lõpuni ujumiskilomeetrite võistluse. Selles saavutas meeste arvestuses neljanda koha 8aastane Jaak Priilinn 35 000 meetriga ehk 35 kilomeetriga.

Tema isa Madis Priilinn on samuti ujula sage kasutaja nagu ka kaks aastat noorem vend Kaarel. Mõlemad poisid harjutavad Indrek Sei Ujumiskooli Kuusalu filiaalis treener Ott Soone käe all.

Madis Priilinn: „Siiralt imestasin ja rõõmustasin, et pojad on nii tublid ujujad. On täiesti suurepärane, et niisuguses maakohas on selline ujula. Suhteliselt lihtsalt on võimalik leida aega, kus saab enda tempos ujuda, ei jää kedagi ette ega mina ole kellelgi jalus. Samas on arusaadav, et mida rohkem rahvast ujumas käib, seda parem Kuusalu vallale.“

Ta kiidab ka spordikeskuses vastavatud uut kohvikut: „Püüdsime varem hoida poisse kohvikust eemal. Aga uus kohvik meeldib hästi, anname raha kaasa, et minge ja ostke sealt süüa, kui koolipäev on pikk ja treeningud ka veel. Pakutakse tervislikku toitu, see on oluline.“

Spordikeskuse kohviku Päike perenaised KATRIN PAHK ja AILI ARRO. Foto Kadri Idavain
Spordikeskuse kohviku Päike perenaised KATRIN PAHK ja AILI ARRO. Foto Kadri Idavain

KATRIN PAHK ja AILI ARRO ning kohvik Päike
Kodasoo naised Aili Arro ja Katrin Pahk avasid spordikeskuses kohviku nimega Päike 14. jaanuaril. Nimi tuli sellest, et eelmine kohvik kandis nime Q (Kuu).

Katrin Pahk: „Nägime kuulutust, et otsitakse uut kohvikupidajat. Aili Arro pakkus idee, et läheme ja proovime. Kuna oleme ise ka emad, siis otsustasime, et püüame pakkuda tervislikumat toitu, kartulikrõpse ega värvilisi komme müüma ei hakka. Teeme palju võileibu, koorime porgandeid söögiks. Ka hamburgerite vahele paneme porgandeid ja kurki. Õunad on müügil.“

Ta ütles, et esimene kuu on läinud kenasti, pidevalt proovitakse ja katsetatakse, mida veel võiks pakkuda.