JOHANNES SIIR – Eesti laskespordi isa

2247


Laskmise MM Luzern osavõtjad Tallinnas Ohvitseride Keskkogu uksel 18. juulil 1939. Sõnavõtuga esineb JOHANNES SIIR. Foto spordimuuseumist

Johannes Siir sündis 18. mail 1889 Harjumaal Kolga vallas Kursi küla Vanaveski talus. 1906. aastal lõpetas Kolga ministeeriumikooli pedagoogika­klassi ning aasta hiljem omandas Peterburis algkooliõpetaja kutse. Aastail 1906-1914 töötas rahvakooli õpetajana mitmeis eri paigus.

1914. aastal mobiliseeriti Johannes Siir vene sõjaväkke. Ohvitseri ettevalmistuse sai Moskva II lipnike koolis 1915. aastal.
Tsaariarmees teenides lõpetas Oranienbaumis laskespordiharrastajate klubi kursuse. Sealt, eriti aga oma sünnikodust, päris Eesti laskespordi üks pioneere ja juhte, kire täpsuslaskmise vastu. Oma osa selles oli ka salaküttimisel mõisa metsades.

Esimeses maailmasõjas võitles Johannes Siir sakslaste vastu. Kuuldes Eesti Vabariigi väljakuulutamisest, tõttas ta kohe sünnimaale. Vabadussõjas teenis ta IV jalaväepolgus, kus ta 12. juunil 1919 ülendati alamkapteniks. 27. juunil 1919 viidi üle I diviisi tagavarapataljoni rooduülemaks.

Vaevalt oli vabadussõda lõppenud, kui Johannes Siir hakkas korrastama enda rikkalikku relvaarsenali ja testima vintraudade laskeomadusi. Sageli provotseeris ta ka oma tuttavaid silma ja käeosavust proovima. Kuhu ta ka iganes ilmus, läks jutt võidulaskmisele ja tegelikule püssiproovimisele tikutoosi, pudelipõhja või muu pihta. 1920ndate aastate alguses oli eesti laskuril kasutada I maailmasõja aegne masstoodangu sõjarelv, mis oli sportlaskmiseks täiesti kõlbmatu.
Täpsuskütid võisid oma kirge taltsutada vaid välismaiste kaliiber 22 spordipüssidega. Üks selliseid eestvedajaid meie laskespordis oli Johannes Siir.

4. jaanuaril 1921 asus ta tööle I diviisi staabi õppekomandosse, kust juulis suunati III diviisi staapi. 24. veebruaril 1923 ülendati kapteniks.

1925. aastal nimetati Johannes Siir Sakala III jalaväerügemendi pataljoni ülemaks, kust ta viidi üle Valga garnisoni ülema kohusetäitjaks. 1925-1926 õppis sõjavägede kindralstaabi VI osakonna juures kultuuriselgitustöö kursustel. Seal kohtus Otto Sternbeckiga. Ühine kirg laskespordi vastu tegi neist lahutamatud sõbrad, edaspidi ka kandvad isiksused meie laske­spordi arengus ja saavutustes. Pärast kursuste lõpetamist sai Johannes Siirist major ja Valga garnisoni ülem, kus ta 4 kuud hiljem viidi üle sõjavägede kindralstaapi.

Aastatel 1927-1936 oli Johannes Siir allohvitseride kooli ülem. 24. veebruaril 1928 ülendati kolonelleitnandiks. 1931. aastal asus õppima kõrgemasse sõjakooli, mille lõpetas 1933. aastal. Pärast kooli lõpetamist ülendati koloneliks. Septembris 1936 sai temast sõjavägede kindralstaabi jalaväeinspektori kohusetäitja ja 1938. aastal täieõiguslik jalaväeinspektor.

Laskespordis kogunes Johannes Siiri arvele koduses konkurentsis tüsedaid saavutusi. Enamasti oli ta kõrgemal pjedestaalil: esikohad 1930. aastal Tondil Kaitseliidu Tallinna maleva ja allohvitseride kooli mõõduvõtmisel sõjapüssist 300m x 10 lasku, 1931. aastal Eesti Laskurliidu esimestel ametlikel laskevõistlustel vabapüssis 3 x 40 lasku, MMi katsevõistlustel vabapüss 300 m, 3 x 40 lasku, kaitseväe püssid 300 m, 3 x 20 lasku.

Lvovi MMil võitis Johannes Siir enda konstrueeritud täpsuspüssiga Eestile esimese medali – pronksmedali vabapüssist lamamisasendis 40 lasuga.

1931. aasta MMil osales 7 rekordi püstitamisel (1 individuaalne ja 6 meeskondlikku).

1935, 1937 ja 1939 MMidel kuulus Johannes Siir Eesti meeskonna juhtkonda. Ta oli 1935. aastast Eesti Laskurliidu juhatuse jooksva töö toimkonna esimees ja 1937-1940 Eesti Laskurliidu abiesimees. Nii sai tipplaskurist õpetaja, nõuandja, laskespordi eestvedaja ja korraldaja. Paljud meie tipplaskurid pidasid oma esimeseks juhendajaks kolonel Siiri.

Johannes Siir ei loonud perekonda. Tema armastuseks jäid sõjavägi ja laskesport – need mõlemad nõudsid jäägitut pühendumist. Tänu Johannes Siiri rakendatud treeningmetoodikale saavutasid meie laskurid maailmataseme.

Kahes sõjas osalenud lahingumees varises kokku südame­ataki tagajärjel 18. jaanuaril 1941 Tallinnas ja on maetud Kuusalu kalmistule.

Johannes Siiri tähtsamad autasud on: Vabadussõja teenetemärk 1922. aastal, Kaitseliidu ja kaitseväe laskematši auhinnakett (1930), Kaitseliidu Valgeristi III kl teenetemärk, Kaitseliidu Kotkaristi III kl teenetemärk, Soome Valge Roosi II kl komitee aumärk (1937) ja nimeline kuldkäekell president Konstantin Pätsilt 22. veebruaril 1938.