JANNE KALLAKMAA: „Anijal on säilinud ehe mõis.“

5410
Arendusjuht JANNE KALLAKMAA: „Kuigi Anija mõisas on vaja palju teha, on siin säilinud rohkem ehedat mõisa-tunnet kui kaasaegseks klantsitud kohtades.“

16. märtsist töötab sihtasutuse Anija Mõis arendusjuhina Kuusalus elav JANNE KALLAKMAA.

Janne Kallakmaa on pärit Järvamaalt, lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppes keskkonnatehnoloogia eriala. Ta on töötanud keskkonnaspetsialistina Järva-Jaani vallavalitsuses ning aastatel 2006-2009 Kuusalu vallavalitsuses. Viis viimast aastat oli Tallinna keskkonnaametis jäätmehoolduse peaspetsialist.
„Tegin kolmteist aastat enam-vähem sama tööd ja tundsin, et vajan muutust. Juba mitu aastat on mul peas mõlkunud soov tegeleda hoopis arendustööga,“ sõnab ta.
Kuigi Janne Kallakmaa on viimased kümme aastat elanud Kuusalu vallas, polnud ta Anija mõisa varem sattunud.
„Olin sellest kuulnud, aga ise siin käinud ei olnud. Väljast on Anija mõis suhteliselt samasugune nagu paljud Eesti mõisad, kuid siin sees on mõisatunnet tunduvalt rohkem kui kaasaegseks klantsitud kohtades. Kuigi siin on väga palju teha, on tore, et on säilinud nii ehe mõis. Ka Anija mõisa park oma liigirohkusega on unikaalne,“ jutustab ta.
Uus arendusjuht märgib, et ka töö Anija mõisas on paljuski seotud keskkonnaga ning seetõttu talle osaliselt tuttav: „KIKi projekte olen ka varem teinud, vaid turundusega pole enne tegelenud, seda tuleb juurde õppida. Tööd ma ei karda, uued olukorrad on uued väljakutsed. Oluline on teada, mida on siin enne tehtud, seda tuleb jätkata ja omalt poolt uusi asju lisada.“
Esimesel töönädalal Anija mõisa arendusjuhina esitas ta Anija mõisa muinsuskaitseameti korraldatava ettevõtmise „Eesti 100 Aaret“ üheks kandidaadiks ning kirjutas kohaliku omaalgatuse pro­grammi kaks projektitaotlust, et saada raha Piibe maanteele infotahvli paigaldamiseks ning mõisaõuel pärtlipäeva laada korraldamiseks.
„Teeme ka ettevalmistusi EASi projektiks, sealtkaudu soovime saada raha mõisakompleksi rekonstrueerimiseks,“ ütleb ta.
Aastaid on Janne Kallakmaal olnud mõttes luua MTÜna loodushariduskeskus, kus päeval koolitatakse lapsi ja õhtul täiskasvanuid: „Seda saab teha ka siin. Olen mõelnud teha lastele õppepro­gramme, näiteks teemasünnipäevi looduserajaga.“