Ligi 3,5 kilomeetrise tee musta katte maksumus on 100 000-120 000 eurot.
Juminda küla aktiivsed elanikud on koostanud kirja, milles palutakse külakogukonna nimel Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK) abi – osaleda teeremondi kulude katmisel. Hara-Leesi riigiteelt viib Juminda külasse vallateede registrisse kuuluv kruusatee, mille pikkus on 3,5 kilomeetrit. Seda teed kasutavad hoogsalt turistid, kes külastavad Juminda neeme tipus asuvat RMK telkimisplatsi.
Kirjas on öeldud, et Kuusalu vald on teed jõudumööda hooldanud ja remontinud, 2014. aastal kulutati tee remondiks 9000 eurot, mõne kilomeetri ulatuses veeti peale kruusa. Kuid suurt efekti see teeolude paranemisel kaasa ei toonud.
„Tee katmine musta kattega annaks tõenäoliselt parema tulemuse. Käesoleval aastal hakatakse taas üles võtma Tallinna-Peterburi maantee asfaltkatet, sealt tekkivat asfaltpuru saaks kasutada Juminda tee katmiseks,“ pakutakse kirjas, millele on alla kirjutanud Juminda külavanem Karli Lambot.
Külavanem viis esmalt kirja Harju metsaülemale Andrus Kevvaile. Eelmisel nädalal käisid Karli Lambot ja Jumindal suvitav Erik Kotkas RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase jutul.
Külavanem ütles Sõnumitoojale, et nii metsaülem kui ka padirektor rääkisid sama juttu: RMK ei tegele avalike teede hoolduse ja remondiga, RMK ülesanne on hallata riigimetsi, sellest tulenevalt tuleb remontida ja korras hoida metsateid, mis on vajalikud metsamajanduslikuks tegevuseks.
Karli Lambot: „Peadirektor lubas me kirja tutvustada RMK nõukogule, aga erilist lootust meil ilmselt pole.“
Juminda külaseltsi juhi Aive Mõttuse sõnul mõtleb kogukond nüüd, kuidas korraldada rahakogumisaktsiooni. Külavanem selgitab, et idee on hakata külla sissesõitvatelt turistidelt küsima teeraha, maksta saaks mobiilirakenduse abil.
Karli Lambot: „Rahvas on juba liikvel, möödunud laupäeval ja pühapäeval sõitsid mitukümmend autot külast läbi. Suvel on puhkepäevadel tavaline, kui me teel sõidab 200-300 autot, palju on välismaalasi. Koormus teele on suur, suve jooksul sõidab me külateel tuhandeid autosid ja igaüks neist on teel kaks korda – tuleb ja läheb.“
Ta lisas, et alaliselt on külas elavatel inimestel kokku 17 autot, 5 inimest sõidab iga päev külast välja tööle ja tagasi. Lisaks suvitajad, kellel on kokku 70 autot.
„Vald on kruusateed korrastanud, auke remonditakse, aga pori ja tolm jäävad. Pidev autopesu tüütab. Kui Kolgaküla rahvamaja põles, oli juba peaaegu kokku lepitud, et saame musta katte, aga vallaraha läks siis rahvamaja taastamiseks. Loksa valla ajal sai Juminda veevärgi ja külasisese tee musta katte, tänavavalgustus on külas ja seda tehakse juurde. Kuusalu valla ajal on kruusateed hööveldatud paremini kui Loksa valla ajal, sest masinad on paremad. Kuid pori teeb meele pahaks, üks mees eelmisel nädalal lubas, et kirjutab end Kuusalu vallast välja, just tee pärast kirjutaski aastaid tagasi end Juminda elanikuks, aga ei midagi,“ sõnas Karli Lambot.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et vallaeelarves ei ole raha Juminda tee musta katte alla panekuks: „Jumindal on 30 elanikku, vallas on palju suurema elanikearvuga külasid, kus teed on kehvemad.“
Kuusalu valla majandusspetsialist Madis Praks: „Juminda tee on keskmistest vallateedest paremas seisus. Võime vedada peale veel kümme sentimeetrit kruusa, kuid kruusatee jääb kruusateeks, kuhu tekivad kiiresti augud. Juminda rahva üks ja ainus soov on must kate. Selleks kulub 100 000 eurot, mis on viimastel aastatel vallaeelarves olnud kõigi vallateede investeeringuraha. Samas on külasid, kus ei pääsegi sõiduautoga koju. Kui Juminda inimesed oleksid pidanud sõitma autoga Saunja teel, siis oleksid näinud, millised teeolud on mõnes teises külas.“
Ta märkis, et käesolevaks aastaks on kavandatud Juminda tee remondiks veel 1500 eurot, kui volikogu kinnitab sellisel kujul teeremondi kava, mis kogukonnakomisjonile esitleti. See summa tähendab kolme autokoorma jagu teekattematerjali pealevedu.
