
Raasiku koolis toimus möödunud kolmapäeval, 12. märtsil inseneeriapäev, millest said osa Raasiku koolist 7.-9. ja Aruküla põhikoolist 8.-9. klassidest kokku ligi 200 õpilast. Korraldas haridus- ja noorteameti (HARNO) juurde koostöös riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitudega loodud Inseneriakadeemia.
Päeva esimeses pooles kõnelesid õpilastele oma karjäärist ja tegevusest inseneeriavaldkonnas ehitusettevõtte Nordecon juhatuse liige Tarmo Pohlak ning Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris elektroenergeetikat õppiv Brenda Pent, kes töötab Eleringis energiasüsteemi planeerimise analüütikuna. Nad julgustasid õpilasi inseneeriavaldkonnaga tutvuma ning soovitasid lõpueksamiks valida laia matemaatika, et tulevikus oleksid erialavalikul avaramad võimalused.
Päeva teine pool koosnes töötubadest. Iga õpilane sai 12 erinevast töötoast osaleda kolmes.
„Need olid väga sisukad, praktilised, nii-öelda käed külge töötoad, kus tehti midagi valmis või katsetati,“ sõnas Raasiku kooli arendusjuht Kätlin Takk.
Oli võimalik näiteks kokku panna bioonilisi kalu, mõõdistada kooliseinu, lennutada virtuaalseid droone, printida 3D printeril. Õpetajad osalesid samal ajal Robotexi töötoas, kus meisterdasid roboteid. Kõik vajalikud masinad ja seadmed tõid mikrobussides ja järelkärudel kaasa töötubade läbiviijad Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist, Tallinna Ehituskoolist, Tallinna Tööstushariduskeskusest, Tallinna Polütehnikumist, Energia avastuskeskusest ning Ester Kokkota ja Veiko Karu Inseneriakadeemiast.
HARNO Inseneriakadeemia programmi juht Juta Asuja selgitas, et koolide inseneeriapäevad on valdkonna tutvustamiseks ja inseneride järelkasvu kindlustamiseks loodud Inseneriakadeemia üks tegevussuund.
„Kui majandus ei arene, ei saa tulla ka õitsengut. Suur osa majandusest on tööstusel ning selleks on vaja tarku töötajaid. Meil läheb inseneeriat õppima liiga vähe noori või minnakse ja jäetakse õpingud pooleli. Inseneriakadeemia eesmärk on jõuda selleni, et inseneeriavaldkonna valivaid noori oleks rohkem. Praegu ei vali noored seda sageli seetõttu, et valdkond on neile võõras. IT-d teatakse, aga inseneeria on palju laiem – alates toiduainetööstusest kosmoseni. Võimalusi on väga palju, ka palgad on valdkonnas korralikud,“ rääkis ta.
Juta Asuja lisas, et kõigist noortest ei saa ega peagi saama insenerid, kuid igaühel peaks olema võimalus valdkonnaga tutvuda, et teha teadlik otsus, kas inseneeria on tema jaoks või mitte. Selle tõttu andis Inseneriakadeemia jaanuaris koolidele teada, et hakatakse korraldama inseneeriapäevi. Esialgu kandideerisid 55 kooli. Neist valiti välja 10, kus käiakse koos partneritega töötube läbi viimas esimesel poolaastal. Programmijuhi sõnul eelistati esialgu maakoole, sest linnakoolidel on nagunii rohkem võimalusi. Harjumaalt on Raasiku kool käesoleval poolaastal ainus, kus inseneeriapäev toimus.
Kätlin Takk ütles, et Raasiku koolis olid osad õpilased pärast inseneeriapäeva arvanud, et tegu on nende jaoks liiga keerulise valdkonnaga ning seda eriala tulevikus ei vali. Kuid oli ka palju neid, kellel läksid silmad särama ning inseneeria pakub väga suurt huvi.
„Saime küllakutseid mitmelt koolilt, kust käidi meil töötube läbi viimas, ning edaspidi on kavas Raasiku ja Aruküla õpilastega minna nende koolidega lähemalt tutvuma,“ lausus ta.