Raasiku valla turvalisuse teemalisest kolmest ümarlauast oli rahvarohkeim Pikavere kokkusaamine.
Rahvamaja tantsusaalis laua taga istuvad Valdeko Vaher, MARGUS TIITSOO, MAIT LILLEMAA, LEHO LÕIV ja ALARI KRUUSVALL.
Neljapäeval, 7. novembril kogunes Aruküla rahvamajja ümarlauda ligi paarkümmend inimest. Peale korraldajate, vallavanem Aare Etsile ja piirkonnapolitseinik Anu Metsaoru, vestlesid rahvaga valla sotsiaalpedagoog Õnnela Metsaorg, sotsiaaltöötaja Karin Möllits, Põhja päästekeskuse Ida-Harju piirkonna juht Leho Lõiv, ennetustöö büroo juht Mait Lillemaa, Harri Aljasmäe ja Valdeko Vaher MTÜst Raasiku Tuletõrje, Eesti Naabrivalvest oli kohal tegevjuht Marek Väljari.
Aare Ets lausus, et ümarlauad on end väiksemates seltskondades õigustanud: „Lisaks Arukülale olid vestlusringid Raasikul ja Pikaveres. Üritused polnud ametlikud ning nii on lihtsam ühiselt lahendusi leida. Esimestes ümarlaudades kerkisid kõige teravamalt esile erivajadustega inimeste probleemid ning vabatahtlike päästjate ja politseinike värbamise olulisus.“
Anu Metsaorg lisas, et Pikavere ümarlauas heideti ette, miks on kohal ainult üks politseinik, samas kui päästjaid on mitu. Mainiti ka seda, et Raasiku vallas on liiga vähe politseinikke.
Enne Aruküla vestlusringi alustamist said vallavalitsuse, päästeameti ja politsei tänumeene kaks meest, Kalle Põldsaar ja Kostja Salomatin, kes päästsid 25. septembril Peningil toimunud kortermaja põlengus inimelu.
Piirkonnapolitseinik: „Mehed tegid kindlaks põlengu asukoha, lõid ukse maha, viisid teadvusetu ning tugevate põletushaavadega kannatanu õue ning kustutasid tulekahju.“
Anu Metsaorg tõdes, et hajaasustatud Raasiku vallas on kogukonnatunne hädavajalik: „Meie vald on seisnud oma õiguste eest. Oleme teinud häälekalt lärmi, kui pole saanud oma probleemidele ametlikke vastuseid. Tänu sellele on maanteeamet meid kuulda võtnud ja andnud lubaduse veel paremat koostööd teha.“
Ta sõnas, et inimesed peavad teadma, kuidas end kaitsta: „Kui keegi on jäänud üksi või sattunud raskustesse, tuleb sellest rääkida ja leida lahendus. Info ja tagasiside peavad jõudma iga inimeseni. Muidugi oleneb, kui aktiivselt ise oma turvalisusele mõeldakse.“
Vallaelanik Priit Tammeraid märkis, et jalakäija turvalisus jätab soovida: „Siiani on korda tegemata teede ääred, need on sopased ja puhastamata. Tahaks, et kõnniteed saaks valgustuse ning teeaugud pinnatud.“
Anu Metsaorg kinnitas, et Raasiku valla teede ohtlikud kohad on kaardistatud ning info riigiteede kohta edastatakse kindlasti maanteeametile.
Vallaelanikud pakkusid välja, et Raasiku sissesõiduteedel võiksid olla turvakaamerad. Anu Metsaorg vastas, et see on koostöös maanteeameti ja vallaga teostatav, elanikud peavad aga olema teadlikud kaamerate olemasolust.
Aruküla elanik Ylle Rajasaar lausus, et iga vallakodanik peab omalt poolt turvalisusesse panustama: „Oleme väike vald ja meil on vähe raha, mida jagada. Kui meil pole kodanikuaktiivsust ega ole valmis ise midagi ära tegema, siis ei tee seda keegi teine meie eest. Kui oma naabrit isegi ei tunta, pole ka kedagi, kes hädaolukorras appi tuleb.“
Kokkutulnutele valmistasid muret ka ATVsõitjad, kellest paljud sõidavad mööda põlde ja metsi. Priit Tammeraid ütles, et ka tema kasutab aktiivselt ATVd: „Mul on olemas kiiver ja kindlustus, sõidan seal, kus kedagi ei häiri. Mulle läheb väga korda, kui keegi ATVsõitjate kohta asjatuid süüdistusi esitab.“
Piirkonnapolitseinik tunnistas, et kuna sõitjatel on kiivrid peas, registreerimisnumbrid porised ning üldjuhul sõidetakse põldudel ning metsateedel, kuhu politseiautoga on ligipääs raske, on raske sõitjat tuvastada: „Tulge meile appi ja aidake leida, kes vales kohas sõidavad, teie vara rikuvad ning teisi ohustavad.“
Nagu esimestes ümarlaudades, tehti ka Arukülas üleskutse vabatahtlike päästjatega liituda. Mait Lillemaa ütles, et vabatahtlikke koolitab päästeamet: „Vee- ja tuleohutuskoolituse läbijad saavad õiguse käia koolides rääkimas. Nii jõuab info veelgi laiema üldsuseni.“
Anu Metsaorg sõnas, et ootas ümarlaudadesse ka külavanemaid: „Tihti piisab sellest, kui külarahvas ühendab probleemi korral jõud, annab sellest teada külavanemale, kes edastab mured kas mulle või vallavanemale. Üksi me hakkama ei saa, pole häbiasi abi paluda ja pakkuda.“
Ta lisas, et lähiajal on plaanis teha kokkuvõte kõigist kolmest ümarlauast: „Saime palju tagasisidet ning kindlasti on plaanis rahvaga kohtumisi jätkata.“
