ILSE TUD­RE jääd­vus­tas Raa­si­ku piir­kon­na 800aas­ta­se aja­loo raa­ma­tus­se

404
Raa­si­ku raa­ma­tu au­tor IL­SE TUD­RE (pa­re­mal) ning Raa­si­kul sün­di­nud ku­jun­da­ja IVI PII­BE­LEHT. Fo­to Ants Ki­vi­mäe

Sel nä­da­lal näeb trü­ki­val­gust en­di­se ap­teek­ri, ko­du­loo-uu­ri­ja Il­se Tud­re koos­ta­tud li­gi 800le­he­kül­je­li­ne raa­mat „Raa­si­ku ja te­ma ümb­rus aja­voo­lus“, mil­les on põh­ja­lik üle­vaa­de Raa­si­ku en­di­se mõi­sa val­dus­te 800aas­ta­sest aja­loost. Suur osa Raa­si­ku mõi­sa­maa­dest on prae­gu­ses Ani­ja val­las ning ku­na Raa­si­ku mõi­sa­ga olid ma­jan­dus- ja kul­tuu­ri­si­de­me­te kau­du ti­he­dalt seo­tud nii Pe­nin­gi kui prae­gu Jõe­läht­me val­las asuv Hal­ja­va mõis, on raa­ma­tus ka nen­de aja­lu­gu.

„Ju­ba va­nas­ti jook­sid mit­me val­la pii­rid Raa­si­ku­le kok­ku. Raa­si­ku po­le en­dast ku­na­gi ku­ju­ta­nud ter­vi­ka­su­mit na­gu Keh­ra või Aru­kü­la. Raa­si­ku koos­neb – na­gu ni­mi­gi sar­na­neb – raa­su­kes­test,“ kir­ju­tab Il­se Tud­re raa­ma­tu ees­sõ­nas.

Mahukas raamat kaalub ligi 1,7 kilogrammi.

Ma­hu­ka teo­se esi­me­ne pea­tükk hõl­mab aja­lu­gu ku­ni aas­ta­ni 1800 ning on koos­ta­tud pas­tor Hein­rich Ch­ris­toph Wre­de Har­ju-Jaa­ni ki­ri­kuk­roo­ni­ka põh­jal. Tei­ne osa aas­ta­test 1800-1900 põ­hi­neb Aga­ri ta­lu pe­re­me­he Prii­dik An­de­vei ko­duk­roo­ni­kal ja ini­mes­te mä­les­tus­tel. Kol­mas pea­tükk kä­sit­leb ae­ga ala­tes 1900. aas­tast ku­ni tä­na­päe­va­ni ja si­sal­dab pal­ju ini­mes­te mee­nu­tu­si. Nel­jan­das osas on üle­vaa­de Raa­si­ku ümb­ru­se põ­lis- ja asun­dus­ta­lu­dest. Raa­ma­tus on üle 600 pil­di, pea­mi­selt must­val­ged, kuid on ka eral­di vär­vi­pil­ti­de plokk, kus on pal­ju ka ae­ro­fo­to­sid.

Raa­ma­tu väl­jaand­mist toe­ta­sid Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­tal ja Raa­si­ku vald kumb­ki 1000 eu­ro­ga, Raa­si­ku Rah­va­ha­ri­du­se Selts 1600 eu­ro­ga, Raasiku apteek 300 ja Rätla Külaselts 100 euroga ning 82 kohalikku inimest kokku 2993,64 euroga. Tänuna avaldati kõigi annetajate nimed ka raamatus.

Trü­kiarv on 800 ning ku­na esit­lu­si te­ha ei saa, on „Raa­si­ku ja te­ma ümb­rus aja­voo­lus“ ala­tes 5. märt­sist müü­gil Meie­rei poes.

Uue raamatu esikaas.

Aas­ta­küm­neid ko­gu­tud ma­ter­jal
77aas­ta­ne Il­se Tud­re rää­kis, et esi­me­sed üles­tä­hen­du­sed ko­du­kan­dist te­gi noo­ru­ses oma esi­va­ne­ma­te koh­ta: „Sel­leks ajaks, kui sün­di­sin, olid mu mõ­le­mad va­nai­sad ju­ba aas­taid sur­nud ning mind vae­vas, et ei saa­nud neilt kü­si­da, mil­li­sed olid elu ja ümb­rus nen­de noo­ru­sa­jal. See­tõt­tu pi­din se­da hoo­pis naab­ri­telt uu­ri­ma.“

Ko­du­kan­di aja­lu­gu hak­kas ta jääd­vus­ta­ma 1980. aas­tal, kui koos­tas Raa­si­ku se­ga­koo­ri kroo­ni­kat. Ku­na ini­me­sed, ke­da kü­sit­les, rää­ki­sid tal­le roh­kem kui üks­nes koo­rist, pa­ni ka sel­le kir­ja.

Va­he­peal oli aas­ta­küm­neid pau­si, sest ap­teek­ri­töö kõr­valt ko­du­loo uu­ri­mi­seks ae­ga ei jää­nud. Sel­le­ga hak­kas Il­se Tud­re tõ­si­se­malt te­ge­le­ma küm­me aas­tat ta­ga­si, kui jäi pen­sio­ni­le. Ko­du­kan­di raa­ma­tu koos­ta­mi­se­le siis ei mõel­nud, kes sel­le idee väl­ja pak­kus, ta enam ei mä­le­ta: „Ümb­rus­kon­na kõi­gi kü­la­de koh­ta olid ju­ba raa­ma­tud, kuid Raa­si­ku koh­ta pol­nud mi­da­gi kir­ju­ta­tud, mõt­le­sin, et proo­vin. Toi­me­ta­ja Ur­mas Noor, kel­le­ga käi­si­me koos Hal­ja­va koo­lis, är­gi­tas ja lu­bas toi­me­ta­mi­se­ga ai­da­ta.“

Suur abi­li­ne oli ka Raa­si­ku ap­tee­gi raa­ma­tu­pi­da­ja Ül­le Ro­sin, kes ai­tas in­ter­ne­tist ja ar­hii­vi­dest in­fot ja pil­te ot­si­da.

Raa­si­ku ja ümb­ru­se aja­loo koh­ta uu­ris Il­se Tud­re ma­ter­ja­le ki­ri­kuk­roo­ni­ka­test, käis Tal­lin­na ar­hii­vi­des ning kü­sit­les ko­du­kan­di ini­me­si: „Mõ­ned mä­le­ta­sid ja rää­ki­sid vä­ga põh­ja­li­kult. Vä­ga mõ­nu­sa ju­tu­ga oli aja­loo­hu­vi­li­ne As­ta Väl­ja­ko Pe­ri­last. Mul po­leks ol­nud Pe­ri­last üld­se tar­vis kir­ju­ta­da, sest Vai­no Napp on se­da ju­ba pal­ju tei­nud, aga As­ta Väl­ja­ko lood olid nii oma­pä­ra­sed, et ei raat­si­nud loo­bu­da.“

Au­to­ri jaoks kõi­ge hu­vi­ta­vam lu­gu, mis raa­ma­tus­se sai, on Jä­ga­la mi­li­taar­len­nu­väl­jast. Sel­le lei­dis ta va­nast aja­le­hest Sõ­dur, mil­le­ni ju­ha­tas Ants Ki­vi­mäe, kel­le osa raa­ma­tu väl­jaand­mi­ses on nii suur, et Il­se Tud­re kin­ni­tu­sel po­leks see te­ma­ta il­mu­nud.

Ants Ki­vi­mäe kuu­lis 2014. aas­tal, et Il­se Tud­re on Raa­si­ku aja­loo koh­ta ko­gu­nud raa­ma­tu­täie ma­ter­ja­li, kuid see on kä­si­kir­jas: „Lu­ba­sin ai­da­ta, tõin li­gi tu­han­dest le­he­kül­jest um­bes 80 ko­ju ning tü­tar Lau­ra-Li­sett Lepp tok­sis ar­vu­tis­se.“

Lõ­vio­sa kä­si­kir­jast si­ses­tas ar­vu­tis­se Ants Ki­vi­mäe tol­la­ne töö­kaas­la­ne Mar­git Si­nik. Val­lae­la­ni­ke Fa­ce­boo­ki-gru­pi kau­du saa­di ap­pi väi­kes­te las­te­ga ko­dus ole­vad emad.

Va­he­peal ta­bas Il­se Tud­ret ter­vi­se­ri­ke ning en­ne, kui raa­mat ku­jun­da­mi­se­ni ja pä­rast se­da trü­ki­kot­ta jõu­dis, läks veel mi­tu aas­tat. See­tõt­tu on sel­les Raa­si­ku aja­lu­gu põh­ja­li­kult kä­sit­le­tud aas­ta­ni 2015, hi­li­se­mast ajast on üs­na põ­gu­salt.

Sa­mu­ti Raa­si­kult pä­rit ku­jun­da­ja Ivi Pii­be­leht, kes ku­jun­das-kül­jen­das raa­ma­tut põ­hi­töö kõr­valt ligi pool aas­tat, mär­kis: „See on vä­ga uni­kaal­ne aja­loo­raa­mat, ühe oma kü­las kas­va­nud ini­me­se vä­ga ehe­dalt kok­ku kir­ju­ta­tud lu­gu.“

Ko­gu elu Raa­si­kul ela­nud Ants Ki­vi­mäe: „Ää­re­tult põ­nev ja haa­rav lu­gu. Loed, mõt­led ning vaa­tad siin­seid ini­me­si ja Raa­si­kut hoo­pis tei­se pil­gu­ga.“