Aruküla ja Kuusalu koolide laste lemmiksöögid on kalapulgad ja makaronid

3722
Kalaburgereid võtab pakendist välja ja seab ahjuplaadile Aruküla põhikooli peakokk ESTER ILMETS.

Kui lapsed, õpetajad ja juhtkond hommikul enne tundide algust koolimajja jõuavad, on koolikokkade tööpäev juba alanud. Esimene söögivahetund on koolides kella 10-11 vahel, selleks ajaks peavad olema lauad kaetud ning soe toit õpilasi ootamas.
Sõnumitooja käis Ida-Harju suurimas keskkoolis Kuusalus ning suurimas põhikoolis Arukülas uurimas, milline on kokkade tööpäev, mida lapsed söövad ning proovis ka ise koolitoitu.
Reedel, 27. märtsil pakkus Aruküla söökla laste lemmiktoitu, kalaburgerit. Lisaks olid laual kartul, külm kaste, erinevad kurgisalatid, jogurt, kakao. Esimese söögivahetunni lapsed kinnitasid, et kalaburgerid on tõepoolest parimad. Põhjuseks toodi, et need on toredat värvi ning maitsevad koduselt.
Põhikooli 3. klassi lapsed ütlesid, et Aruküla koolitoit on hea, vaheldusrikas ning kiitsid, et kokatädid on abivalmis ja sõbralikud.
Aruküla koolis toimetab köögis 3 töötajat – kokk, kokaabi ning peakokk Ester Ilmets, kes on töötanud Aruküla koolis 10 aastat. Tööpäev algab neil kell pool 7, lisaks kolmele söögivahetunnile on vaja valmistada toit pikapäevarühma lastele.
Õpilaste toidu eest tasub riik ning kokkadel on ülesanne koostada menüü, kus ühe toiduportsjoni hind on 78 senti. Pikapäevarühma toidu eest tasuvad lapsevanemad, selle portsjoni hind on 1,13 eurot. Aruküla kooli majandusjuhataja Olev Toom sõnas, et sellest summast täiesti piisab, rahast puudu neil pole jäänud ning kuna supipäevad on odavamad, saab pakkuda nende arvelt kallimaid praeportsjoneid.
Söökla uksed on Arukülas avatud ka enne esimest söögivahetundi – hommikul pärast 2. tundi saavad lapsed võtta puuvilju. Majandusjuhataja sõnas, et on arutatud ka hommikupudru pakkumist, kuid sellest puuviljade kasuks loobutud: „Hommikuputru ei jõua me teha, sest köögiruum on üsna väike ja ka pikapäevarühma söögid on vaja hommikul ette valmistada. Hommikupudru pakkumiseks oleks pidanud ühe koka lisaks palkama. Et aga lastel oleks ka hommikul midagi näksida, hakkasime puuvilju andma.”
Aruküla sööklas on kohti sajale, istuma peab laua ümber kaheksakesi. Teises vahetuses kell 12 söövad ka vallatöötajad. Kell 14 pakutakse sööki pikapäevarühmale.
Majandusjuhataja rääkis, et ruumipuudust käesoleval kooliaastal veel pole, kuid mure on uue aasta pärast, sest siis tuleb esimesi klasse tõenäoliselt kolm ehk üks klassikomplekt praegusele lisaks.
Söögi viivad köögitöötajad laudadele kaussides ning sööjad tõstavad endale meelepärase portsjoni. Kui kõht täis, tuleb nõud ise pesurestile viia.
Aruküla söökla on värvikirev, remonti tehti seal viimati 2010. aastal. Sellest ajast on pärit punased ja kollased plastmasstoolid, mis majandusjuhataja sõnul veidi kuluma kipuvad: „Toole on tulnud päris palju välja vahetada, sest päikese käes lähevad need praguliseks, eriti punased toolid.”
Menüü tuleb koostada mitu nädalat ette, seda teeb peakokk. Ta mõtleb välja toidud, planeerib, et menüü oleks vaheldusrikas ning söögid sageli ei korduks. Menüü koostamisel tuleb lisaks hinnale arvestada toitainetega ning need iga portsjoni kohta välja arvutada: „Rasvade ja valkudega ei pea pingutama, neid on tavalises portsjonis piisavalt. Süsivesikuid kipub olema rohkem, kuid neid kõiki nagunii ära ei tarbita, sest pakume lastele valikut – näiteks jogurtit ja kakaod nagunii korraga ei võeta.”
Majandusjuhataja paneb seejärel menüü kooli kodulehele ning seinale: „Väga hea on süsteem, et toidud tehakse kohapeal, cateringi küll ei taha. Kui tulin 2007. aastal siia tööle, varustas meid toiduainetega üle tee asuv kohalik pood. Sortiment on väikesel poel aga pisem ning see läks meile oluliselt kallimaks. Nüüd võtame toiduained suurtootjatelt, näiteks Pinuselt.”
Peakokk Ester Ilmets sõnas, et on menüüst välja jätnud transrasvad ning margariini asemel on naturaalne või: „Paar–kolm korda nädalas pakume suppi, kuid laste lemmikud on kalapulgad, kusjuures need kõige tavalisemad ning odavamad. Puhtast kalafileest tehtud kotlette nii ei armastata. Süüakse seda, millega ollakse kodus harjunud.”
Ta kiitis, et tänapäeva lapsed on hakanud sööma ühepajatoitu: „Nõukogude ajal ei tahetud seda. Üllatavalt maitseb neile ka hernesupp. Üldse ei sööda aga külasuppi kruubi, kapsa ja kaalikaga ega värskekapsasuppi. Mida ei sööda, jätan menüüst lihtsalt välja. Toidud võivad korduda kuu aja tagant.”
Ta lisas, et lapsed eelistavad naturaalset kastet, mida vähem lisandeid, seda parem: „Vahetund on niigi lühike, ei saa teha nii, et lapsed hakkavad kastme seest välja nokkima asju, mis neile ei maitse.”
Kuusalu kurikuulus Nõiasüda

Kuusalu koolilõuna neljapäeval, 27. märtsil – Rõõmsad Juurviljad, endise nimega Nõiasüda.
Kuusalu koolilõuna neljapäeval, 27. märtsil – Rõõmsad Juurviljad, endise nimega Nõiasüda.

Kuusalu keskkoolis on õpilasi 570 ehk ligi poole rohkem kui Arukülas. Kõhud tuleb täis sööta õpilaskodu lastel. Kokkade tööpäev algab kell 6.
Neljapäeval, 26. märtsil on menüüs kartulid liha-juurviljakastmes. Peakokk Evi Teinlum ütles, et roog on üsna kuulus, sest varem oli selle nimi Nõiasüda, lapsevanemad hakkasid aga kooli helistama ning kurtma, et lapsed ei julge sööma minna. Nii tuli nimi ära muuta ning menüüs on nüüd Rõõmsad Juurviljad lihakastmes.
Küsimusele, kuidas toit maitseb, vastas laudkond 6. klassi lapsi, et Kuusalus on parim söök, mida nad kunagi saanud on. Kiideti makarone, plovi ning Kuldset Kartulisuppi. Puudustena märgiti, et suuremad lapsed on liiga suure isuga ja söövad väiksemate eest kausi tühjaks.
Peakoka unistus on suurem söögisaal ning marmiit ehk Rootsi laua stiilis serveerimislaud, kus sööjad saavad ise endale söögi valida ning lauda viia. Sellest plaanist on loobutud, sest vajab 2 korda suuremat saali.
Kuusalus ligi 13 aastat kokana töötanud Evi Teinlum rääkis, et köögitöötajate koormus on üsna suur. Söögivahetunde on kolm: algklassidele, põhikoolile ja keskkoolile. Kolm korda päevas toitlustatakse õpilaskodu lapsi ning süüa tehakse pikapäevarühmale. Köögis toimetavad 6 töötajat.

Kuusalu kooli peakokk EVI TEINLUM keedab kartuleid.
Kuusalu kooli peakokk EVI TEINLUM keedab kartuleid.

Ta märkis, et ruumipuudus on sööklas küll ning tundub, et ollakse nagu silgud pütis: „Oleks parem, kui iga klass saaks oma laua, siis saaks paremini korda pidada.”
Peakokk kinnitas, et kõikide toitude toorained on eestimaised: „Kolm korda nädalas peab andma puuvilja. Ühel päeval peab olema kala kas supi või praena, kord kuus võib pakkuda viinerit. Tagasisidet, mis toidud lastele meeldivad ja mis mitte, saame ka õpilasomavalitsuselt. Teeb rõõmu, et lõpetajad, kes kooli satuvad, tulevad sageli küsima, kas süüa ka saaks. Kõik lennud on kiitnud, et söök oli hea.”
Kindlasti ei sööda tema sõnul aga seeni ega ube, need on menüüst täielikult välja jäetud.
Peale koolitoidule saavad 1. kuni 5. klassi lapsed võtta sööklast puuvilja, piima võivad võtta kõik. Toetab Euroopa Liit, seetõttu tohib kool pakkuda lisaks ainult neid juurikaid ja puuvilju, mis on kasvanud Euroopa Liidu riikides.
Peakokk märkis, et teeb kogu veerandi menüü koolivaheajal. Seaduse järgi peab olema menüü kaks nädalat ette valmis. Nagu Arukülas, on ka Kuusalus portsjoni hind 78 senti. Varem toetas gümnaasiumiõpilaste sööki vald, nüüd toetab riik, vald ega lapsevanemad juurde maksma ei pea.
Kuusalu kooli majandusjuhataja Sirje Paunel kiitis, et on köögipersonaliga väga rahul: „Kunagi helistas üks vanem kooli ja küsis, mis supp see on, mida pakume. Selgus, et lapsed nõuavad kodus Kuldset Kartulisuppi, aga vanemad ei oska seda teha.”
Ta rääkis, et hommikuti saavad lapsed sööklast piima, keefiri, leiba, saia: „Paljud käivad pärast esimest tundi näksimas. Maa­lapsed tõusevad vara ega taha kohe süüa. Hommikuputru me ei jõuaks teha, töötajate koormus on niigi suur, sest söögivahetundide vahel tuleb koristada lauad, pesta nõud, katta lauad uuesti ning valmissöök laudadele kanda. Kartul tuleb keeta igale vahetusele eraldi, sest  võib hoida ainult 2 tundi ning toitu soojendada me ei tohi.”
Sirje Paunel: „Käitlemisnõuded on karmid, ülejääki ei tohi kööki tagasi sattuda, et vältida saastumist, see tuleb viia teise ruumi kaudu jäätmenõudesse. Tervisekaitse nõuded on Euroopa Liidus väga karmiks läinud.”
Kuusalu koolisöökla süsteem toimib samamoodi nagu Arukülas – toit serveeritakse laudadele ning igaüks tõstab soovitud koguse.