Ida-Harjust käis peol ligi 700 lauljat-tantsijat

1494

Kuusalu meeskoor tellis laulupeo vanima bassilaulja lauluväljakule sõidutamiseks 1923. aasta Ford T. Tasuda aitasid sponsorid.
Kuusalu vallast esinesid 25. üldlaulu- ja
18. tantsupeol 249,
Raasiku vallast
rekordarv 220,
Anija vallast 115
 ja Loksalt 100 inimest.

Need arvud on toodud omavalitsuste kollektiivide liikmete järgi, mitte selle põhjal, kui paljud neist samas vallas või linnas elavad. Ka pole juurde liidetud taidlejaid, kes tantsivad-laulavad mõne teise omavalitsuse, näiteks Tallinna linna, koorides-rühmades.

Kuusalu valla meeskoori tulekut rongkäigus märgati kaugelt – ees liikus sõiduauto Ford T 1923. aasta väljalase. Tagaistmel istusid meeskoori laulja Endel Reinberg ja dirigent Ene Järvik.  Masina külgedel oli suurelt kiri: „Selles autos sõidab Eesti vanim koorilaulubass, 92-aastane Endel Reinberg Kuusalu meeskoorist.”

Meeskoori laulja Peeter Kivimäe jutustas, idee tekkis sellest, kui Endel Reinberg ütles mõni aeg enne pidu, et rongkäik on peol kõige vägevam, aga tema enam nii pikka käimist ei kannata: „Hakkasin mõtlema, et võiks organiseerida Endlile rongkäiku auto. Helistasin läbi uunikumidega tegelejaid, kuid tulutult. Lõpuks leidsin auto Laitse Rallipargist. Nende Ford T päevasõit maksab 5000 krooni, aga meile tehti soodustust.”

Et auto eest tasuda, otsiti sponsoreid. Toetasid Hinnu Seafarm ja Kuusalu Valla Külade Ühing. Meeskoor andis oma säästudest puudu jäänud osa. Tee oli Paksu Margareeta juurest lauluväljakuni pikk ja auto üsna eakas, vesi läks radiaatoris teekonna jooksul mitu korda keema, kuid pärale jõuti.

Endel Reinberg on Kuusalu meeskoori tegevliige, ta laulis nii laupäeva, 4. juuli kui ka pühapäeva, 5. juuli kontserdil. Laulupidudel on ta osalenud sellest ajast, kui läks 1960. aastal meeskoori. Kuna meediahuvi oli seekord suur ja meeskoori autot pildistati-filmiti palju, ütles ta esmaspäeval, et reklaam hakkab juba tüütama.

Peeter Kivimäe: „Pühapäeval tekkis laulukaare all enneolematu emotsioon. See oligi ühine hingamine, kui päris üleval seisnud lauljad tõstsid käed ning algatasid lained, mis kandusid vaatajate abil lauluväljaku teise serva. Algul ei võtnud eespool istunud VIPid vedu, aga paar korda hiljem said aru ja hakkasid samuti käsi tõstma.”

Laupäevase kontserdi lõpus esinesid valikkoorid, Ida-Harjust ainsana Kolga- Kuusalu kammerkoor.

Oma bussist suur abi
Harju maakonna peolised ööbisid Viimsi keskkoolis.

Raasiku valla taidlejaid seal polnud, nemad käisid igal õhtul kodus. Lapuliste tantsijad sõitsid proovidesse oma autodega, laste tantsurühmad ja lauljad viidi bussiga. Õpilaste sõidu eest tasus vald, teisi toetas osaliselt. Aruküla Kultuuriselts kinkis kõigile oma taidlejatele laulupeo märgi.

Ka Anija valla lasterühmad ja koorid viidi ning toodi bussidega. Tasumiseks kasutati peole kandideerinud kollektiividele eraldatud riigitoetust, mis igaühele oli 7700 krooni. Vanemad tantsijad korraldasid sõidu ise.

Kuusalu valla tantsijad ning  Loksa linna koorid ja tantsijad elasid Viimsi koolis. Kuusalu valla lauljad sõitsid proovist ja kontsertidelt õhtuti koju tagasi.

Loksal panid rühmad oma 7700-krooni suurused riigi-toetused kokku ning tellisid  kogu peo ajaks bussi. Ka juht ööbis Viimsis.

Tantsujuht Elna Linkvist rääkis, et on palju kordi üld-tantsupeol käinud ja teab, mida tähendab linnatranspordi kasutamine väikeste tantsulastega – nad on väsinud, tuleb kaua oodata, bussid on rahvast täis. Loksa bussiga said ööbimiskohta sõita ka Kuusalu lapsed. Oma bussist oli palju abi, kinnitasid Loksa lastega kaasas olnud õpetajad.

KARIN SOOSALU on
assistent 1994. aastast

Tantsupeo kontsertide lõpus tänati liigijuhte ja nende assistente. C-segarühmade ehk nooremate segarühmade assistent oli Kolga segarahvatantsurühma juhendaja Karin Soosalu. Ta on assistendi tööd teinud kõigil üldtantsu- ja noorte tantsupidudel alates 1994. aastast.

Karin Soosalu jutustas, et peo ettevalmistusprotsess algab kaks aastat varem. Siis kuulutatakse välja uute tantsude konkurss, komplekteeritakse meeskonnad, valitakse tantsud ja muusika. Kui tantsud on selged, toimuvad seminarid. Ülevaatused on peoaasta alguses ja kevadel. Seekord tuli C-segarühmadest ehk keskkooli ja ülikooli 1.-2. kursuse tudengitest jätta koju 10 rühma.           

„Võimalusi ja vahendeid tuleb juurde ning see teeb peo paremini organiseeritavaks. Noored olid tantsuväljakul proovides väga innukad, täis tahtmist. Kui neile tundus, et ei saanud hästi aru, olid nad huvitatud uuesti proovimisest,” kiitis ta.

Eelmine artikkelVargus Alavere külas
Järgmine artikkelKehras ootas pangabussi mitukümmend inimest