Harjumaa Ühistranspordikeskuse (ÜTK) tegevdirektori AGO KOKSERI kinnitusel kehtivad pealinnaga ühtsete kuukaartide senised hinnad vähemalt juunikuuni.
Ühtsed kuukaardid on Harju maakonnasisestele avalike liinide ning Tallinna linnaliini bussidele alates 1. oktoobrist. Tallinna linn otsustas tõsta 1. jaanuarist linna ühistranspordi perioodikaartide hinda teiste omavalitsuste elanikele senisest tunduvalt kõrgemaks – näiteks 90 päevane ID-kaardi põhine pilet hakkab tallinlasele maksma 660 krooni ja mittetallinlasele 825 krooni. Kuid hinnatõus ei puuduta neid Harjumaa elanikke, kes kasutavad ühtset kuukaarti.
Peamiselt maakonnast Tallinnasse töölkäivatele inimestele mõeldud kuukaardid kehtivad kuu esimesest kuni viimase kuupäevani ning nende hinnad jäävad vähemalt tänavuse aasta esimesel poolaastal samaks – 1. tsooni ühtne kuukaart maksab 430 krooni, 1.-2. tsooni kaart 590 krooni, 1.-3. tsooni kaart 750 krooni, 1.-4. tsooni kaart 910 krooni ning 1.-5. tsooni kaart, mis ületab Harjumaa piire Läänemaale ja Raplamaale, maksab 1070 krooni.
ÜTK tegevjuhi sõnul on pealinna ja Harju maakonna avalike liinide ühtne kuukaart end õigustanud.
„Sõitjate harjutamine sellega ei ole olnud väga kiire protsess, sest inimesed vajavad kohanemisaega, kuid tänu pealinnaga ühtsele kuukaardile on ühistranspordiga sõitjaid tulnud juurde nii palju, kui prognoosisime,“ märkis ta.
Tallinna ja Harjumaa täielikult ühtsele piletisüsteemile viimine, mis on olnud ÜTK üks põhiline eesmärk keskuse loomisest alates, on seni veninud kohtuvaidluste tõttu. Kuigi esialgu kavandati eelmise aasta lõpus välja kuulutada riigihange, et maakonna avalikesse liinidesse saaks ühtse kassaaparaatidesüsteemi, lükkus riigihanke korraldamine uude aastasse. Ago Kokser ütles, et ka Tallinna linnal on plaanis teha sarnane hange, ehk saab teha koostööd.
Praegune suurim probleem ÜTK jaoks on reisijatearvu vähenemine. See on seotud tööpuuduse ning töötute arvu pideva suurenemisega: „Detsember ja jaanuari algus meile sõitjate praegusest arvust täpset pilti veel ei anna, kuna sõitjaid on vähem ka puhkuste tõttu. Tegelikku seisu hakkame nägema jaanuarikuu lõpus ja veebruari alguses. Ei usu, et see on kuigi hea, kuna uusi töökohti pole ju eriti juurde tulnud.“
Kuidas ÜTK tänavu hakkama saab, ei ole Ago Kokseri sõnul veel teada, kuid lähipäevadel hakatakse seda arutama ning lahendusi otsima.
„Piletihinnad on praegu kriitilise piiri peal, neid eriti tõsta ei saa. Riigidotatsioon peaks eelinfo põhjal jääma samaks, mis eelmisel aastal, kuigi tegelikult oleks vaja seda suurendada. Ainuke lahendus, mida mina näen, on vaadata kriitilise pilguga üle kõik avalikud liinid – kus ikka sõitjaid pole, seal ei jää üle midagi muud, kui need liinid sulgeda,“ rääkis ta.
