Uuri küla Kadakamäe talu 50pealisest lambakarjast on alles pooled.
Kuusalu valla Uuri küla Kadakamäe lambakasvatustalu perenaine HAYDE REBAS ja tema ellujäänud lambad.
Neljapäeva, 7. juuni hommikul hakkas Kadakamäe lambakasvatustalu perenaine Hayde Rebas maja ees kohvi jooma, kui märkas üht lammast õunapuu all kivistunult seismas. Mis sunnib karjalooma üksi koduaeda tulema, arutles ta, kas midagi on juhtunud.
Kahtlus osutus tõeks, perenaine läks uurima ja leidis mitmes kohas surnud lambaid, kel olid kõrid läbi näritud, ning ka selliseid, kel olid tagumikud ja kõrid katki tõmmatud.
Hayde Rebas kutsus kohale loomaarsti Andres Paomehe, kes arvas esimese ülevaatuse järel, et tegu võib olla huntidega. Sama kinnitas keskkonnaameti juhtivspetsialist Jaanus Nilp, kes saabus kohale kahju tekitamist fikseerima – tegi surnud ja vigastatud loomadest fotod, uuris haavu, võttis DNA-proovid.
Kohal käis ka piirkonna konstaabel. Juhtunut kajastati neljapäeva õhtu TV3 uudistesaates.
Surnud lambaid oli 8 ning vigastatuid, kelle puhul tuli teha hädatapp, oli 12. Neist kaks kolmandikku olid uted ja ülejäänud talled.
Hayde Rebas: „Suur tänu Kahala jahiseltsi jahimeestele, kes tulid meile appi, aitasid kadakate vahel lambaid otsida ja püüda: Alar Tammepärg, Peeter Rüngas, Kalju Nigul, Kristo Kraav, Verner Kurg, Urmas Paomees. Abiks oli Muuksi küla lambakasvataja Eda Saaberg, kes kutsus sündmuskohale TV3 võttegrupi – et kohalikke lambakasvatajaid huntide jõhkrast veretööst informeerida. Tänamata ei saa jätta TV3 Seitsmeste Uudiste võttegruppi, kes tõesed sündmused rahvale koju kätte tõid.“
Kuna praegu pole huntide jahtimise aeg, fikseerivad keskkonnaameti töötajad kiskjate tekitatud kahju, hukkunud või hädatapetud lammaste eest makstakse omanikule kompensatsiooni. Hundijahi hooaeg algab novembrist ja kestab veebruari lõpuni.
Kadakamäe perenaine kommenteerib, et hüvitise saab aasta lõpus, kuid selleks, et lambakasvatusega jätkata, tuleb karja uuendamisega alustada varem: „Tellimused olid suured, oodati meie lambaliha. Kuidas edasi toimetame, ei oska veel öelda. Tahtmine on, lambapidamist ei tahaks lõpetada.“
Kahala jahiseltsi esimees Alar Tammepärg rääkis, et on koos jahimeestega viimastel päevadel käinud palju ümbruskonna metsi uurimas: „Esmaspäeva, 11. juuni hommikul nägime Kolga ja Uuri küla vahelisel kruusateel selgeid hundijälgi. Kui enne veel oli kahtlus, et võibolla käisid Kadakamäe lambaid murdmas hulkuvad koerad, on ka nähtud jäljed kindel tunnistus, et siinmail liiguvad praegu hundid.“
Laupäeva, 9. juuni õhtupoolikul nägi Harjumaa Liinide bussijuht Ülo Kraus kahte hunti Pedaspea ja Pudisoo küla vahelisel teel.
Jahimehed soovitavad – lammaste lähedusse võiks ööseks jätta raadio mängima, ka võiks piserdada aedikute juurde lõhnaõli, et jätta mulje inimeste lähedusest.
Nad ei soovita aedikute märgistamist punaste lintidega, sest hundid harjuvad ning talvel on jahis neid raskem kätte saada.
Eelmisel jahihooajal andis keskkonnaamet Harjumaale huntide jahtimiseks 18 luba. Kahala jahimehed küttisid 4 hunti. Kui palju ja kas hunte võib Kolga-mail küttida tuleval jahihooajal, ei ole veel teada. Sel kevadel olid Saaremaal suured hundikahjustused, seal lubati hunte küttida erandkorras ka nüüd. Praegu Uuri külas fikseeritud kahjustused ei anna veel huntide suviseks küttimiseks alust.
„Kas jääme ootama huntide uut rünnakut?,“ imestab Hayde Rebas.
