Kevadel ja sügisel kerkib Kuusalu ja Kolga ümbruse elanike seas kõneaineks põldudele laotatud sõnniku hais.
Sõnumitooja toimetusse on ka sel kevadel pöördutud põllutööde paiku segama hakkava vänge haisu asjus. Üks pahane ema nimetab seda oma kirjas aastaid kestvaks haisuterroriks, mis halvab teatud ajaks normaalse elu. Ta lisab, et kellel on allergia või astma, sel võib hingamisraskuste vallandajaks olla mistahes faktor, olgu heitgaas, majade kütmisest tekkinud suits või sealäga.
„Lapsed lähevad kooli, hais on juustel ja riietel küljes. Tube tuulutada ei saa, õues on hingemattev hais,“ kurdab ema ja soovib teada, mida sellest arvavad vallaametnikud ja sigala esindaja.
Kuusalu vallas on kaks sigalat – 6500 seaga TÜ Küüni SF ning 12 000 seaga OÜ Hinnu Seafarm. Kuusalu ja Kiiu lähedusse jääb OÜle Suurekivi kuuluv Valkla piimafarm, kus on 200 lehma.
Kõigist kolmest farmist kinnitatakse Sõnumitoojale, et ettevõtetel on olemas keskkonnaametis kinnitatud keskkonnakompleksload, mida uuendatakse igal aastal. Loas on kirjas tootmismahud ja aastas tekkiva sõnniku maksimaalne kogus, fikseeritud on sõnnikuhoidlate olukord ning lisatud, et vedelsõnniku laotamisega kaasnevate lõhnahäiringute vähendamiseks tuleb vältida laotamist nädalavahetusel ja pühade ajal.
Mustametsa külas asuva Küüni seafarmi juht Toomas Liivik kommenteerib, et suurem sõnnikuvedu toimus sigalas pooleteise päeva jooksul, umbes kaks nädalat tagasi: „Taimekasvatusühistu Leedikõrve tellis Baltic Agrost spetsiaalse laoturi, mis viib läga otse mulda, brigaad töötas öösel ja päeval. Edasi läks Suurekivisse, sealt minu teada Hinnu Seafarmi. Sõnnik tuleb põllule panna, oleme teinud selle aja nii lühikeseks kui vähegi võimalik.“
Ta märgib, et hullemini haiseb see läga, mis viiakse rohumaadele, laotamine toimub lohisvoolikuga: „Kuna heinamaid ei saa randaalida, see läga haiseb tõesti. Haisu teema on igakevadine jutt. Sel aastal meile õnneks pole helistatud, kuid teatatakse keskkonnainspektsiooni, sealt võetakse meiega ühendust, selgitame, kuidas oleme toimetanud. Kevadel peab kiiresti tegema, et vili saaks põllule ja rohi kasvama. Sügisel laotame pärast viljakoristust pikemal perioodil, sest enne talve tuleb mahutid tühjaks saada.“
Ka Suurekivi juht Helju Veskaru ütleb, et hullemini haiseb sõnnik, mis läheb rohumaadele: „Oleme laotamisel jälginud tuule suunda, et ei puhuks asulate peale. Lehmasõnnik nii palju ei haise kui sealäga, aga tahestahtmata tuleb sõnniku laotamisega kaasneva haisuga leppida, piima tahame juua, sealiha tahame süüa. Hullem oleks, kui sõnnik läheks kraavi või merre, põllule pannes kasvatab see vilja, pigem väetada sõnnikuga kui kunstväetistega. Kui sõnnik viiakse tipptehnikaga ja külmemate ilmade ajal mulda, on see kõige sobivam, haiseb kõige vähem. Kostiveres haiseb linnuläga palju hullemini, aga seal saadakse aru.“
Ta lisab, et kui ei ole võimalik elada keskkonnas, kus aegajalt on tunda lähgalõhna, siis tuleb vahetada keskkonda.
Kuusalu lähedal asuva Hinnu Seafarmi juhataja Kalmer Märtson: „Püüame sõnnikut põldudele laotada võimalikult lühikese aja jooksul, kuid kahjuks ei ole see võimalik ühe nädalaga. Koostöös maaomanike ja -kasutajatega veame sõnniku põldudele kevadel ning sügisel põllutööde ajal.“
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Mailis Virve lausub, et temale ei ole sõnnikuhaisu kohta kordagi helistatud: „Maapiirkondades on selline hais paratamatus.“
