HERKO SUNTS: „Riik läheb kärbetega omavalitsuste rahakotti vargile.”

1435

HERKO SUNTS: „Tallinnale kättemaksmise tuhinas tõmmatakse vesi peale kõigi omavalitsuste rahastamisele.”
Kuusalu vallavolikogu liige, endine vallavanem HERKO SUNTS, ütlesite Sõnumitoojale, et riigieelarve eelmisel neljapäeval kokku lepitud kärpimisotsusega on omavalitsuste olukord väga tõsine.
„Jah. Kahjuks on see nii. Kuigi ametlikku otsust pole, teatas valitsusliit, et üks kärpekoht on valdadele-linnadele laekuva tulumaksu osakaalu vähendamine. Kui seni anti omavalitsustele 11,93 protsenti tulumaksust, siis plaan on jätta 11,1 protsenti.

Kui protsendijaotust aastaid tagasi muudeti, said vallad-linnad tulumaksust 11,4 protsenti. See on tõusnud vastavalt sellele, kuidas omavalitsustele anti riigilt kohustusi juurde. Nüüd aga kohustusi ei vähendata, kuid raha võetakse vähemaks.

Nõustun täielikult Tartu linnapea Urmas Kruuse seisukohaga, et kärpimisläbirääkimistel ei ole keegi kaitsnud omavalitsuste huve.”

Mida riigieelarve sellised vähendamisplaanid tähendavad Kuusalu vallale?
„Tulumaksu protsendi vähendamisega võib Kuusalu vald ilma jääda umbes 4 miljonist kroonist. Vallaeelarve projektis on ligikaudu sama suur summa Kolga lasteaia ülalpidamiseks koos ehituskuludega, et teha kõik rühmad valmis. Vihasoo lasteaed-algkool on sama suure eelarvega.

Jaanuaris laekus vallaeelarvesse miljon krooni vähem. Võrreldes 2008. aasta jaanuariga on laekumine  vähenenud 18 protsenti. 

Mis omakorda tähendab, et peame vallaeelarve mahtu vähendama 10-14 miljoni krooni võrra. Kõige pessimistlikum hinnang on, et eelmise aasta 63 miljonilt kroonilt langeb vallale tulumaksu laekumine koos valitsuse kärbetega 46 miljoni kroonini. Selline laekumine oli 2006. aastal.”

Kust saaks kokku hoida?
„Võiks lõpetada kõik need tegevused, kus omavalitsus on aidanud riiki ülesannete täitmisel. Näiteks korrakaitse ja abipolitseinike toetamine, riigiteede hooldus, vabatahtlike tuletõrjujate rahastamine.”

Kas omavalitsused saaksid midagi enda kaitseks ette võtta?
„Üks võimalus on, et omavalitsussüsteem kaebab riigi kohtusse. Riik rikub Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõtteid, et neil peaks olema iseseisev tulubaas. Riigi otsus tähendab, et omavalitsuste raha jääb riigikassasse ja läheb keskvalitsuse enda kulude katteks. Riik läks sisuliselt valdade-linnade rahakotti vargile.

Kui vaadata kärpekohti, siis on näha, et koalitsioon on jätnud paljud enda valimislubadused puutumata. Vanemahüvitise tasu maksimummäära tõsteti 24 771 kroonilt 30 729 kroonini, kuigi oleks võinud jätta samaks.

Samas omavalitsuste koalitsioonid peavad hakkama enda valimislubadustest rahapuudusel loobuma.

Murelikuks teeb ka plaan mitte maksta haigushüvitisi kolmel esimesel haigusepäeval ning kuue järgmise eest panna tasuma tööandjaid. See hakkab mõjutama tööjõuturgu. Ettevõtjad hakkavad eelistama noori terveid töötajaid. Kroonilisi haigusi põdevad inimesed langevad tööturult välja riskigruppi.”

Selle nädala esmaspäeva õhtul kogunesid Kuusalu vallavolikogu liikmed mitteametlikule nõupidamisele, et arutada valla tulubaasi vähenemisega seonduvat. Mida otsustasite?
„Vallavanem Kalmer Märt­son kutsus meid kokku. Kõik volikoguliikmed tunnistasid olukorra raskust, arutasime kokkuhoiuvõimalusi.

Vallavanem esitas ülevaate, kuidas hinnanguliselt on võimalik kokku hoida kuni 10 miljonit krooni. See tähendab kõikide investeeringute külmutamist, igapäevaste majandamiskulude tegemisel äärmiselt säästlikku käitumist. Näiteks, kui lumi maha sajab, ei hakata kohe teid lahti lükkama, vaid pannakse piirid, kui paks peaks lumekiht olema.

Kokkuhoid hakkab ilmselt mõjutama iga vallakodanikku – näiteks tänavavalgus ei põle kogu öö, vaid lülitatakse südaööl välja. Vaba-aja, kultuuri ja spordikulutusi vähendatakse. Arutelu all on ka palkade vähendamine, aga see sõltub asjaolust, kuivõrd on tehniliselt võimalik seda läbi viia. Avalikus teenistuses on teistsugune leping – teenistusleping. Ning ka töölepingute puhul ühepoolselt töötasu vähendada ei saa. Esialgu ühegi allasutuse sulgemiseni ei minda.

Ühtpidi on hea, et meil on volikogus erinevate omavalitsuste kogemusega inimesed. Räägiti ka sellest, kuidas teistes omavalitsustes on. Probleemid on kõigil samad, üritatakse leida kokkuhoiukohti. Palkade vähendamisest on räägitud igal pool.”


Võrreldes jaanuariga 2008 laekus omavalitsuste eel­arvesse jaanuaris 2009 vähem: Kuusalu vallas 1 miljon krooni, Anija vallas 1,2 miljonit krooni, Raasiku vallas 400 000 krooni ja Loksa linnas 1,1 miljonit krooni tulumaksu.

Raasiku vallas jääb seoses tulumaksuprotsendi vähendamisega prognoositavalt puudu 3,2 miljonit, Kuusalu vallas 4 miljonit,  Anija vallas üle 3 miljoni krooni.

Raasiku vallavolikogu plaanis tänavuse eelarve vastu võtta selle nädala istungil, kuid koalitsiooni otsus tulumaksuosa muutmise kohta lükkab vastuvõtmise edasi. Vallavanem Andre Sepa sõnul tuleb kärpida veel miljoneid kroone.