HC Kehra võitis teistkordselt Balti liiga finaali

2537

Käsipalliklubi HC Kehra võitis Balti liiga finaalis Põlva Servitit.

HC Kehra  võitis pühapäeval, 27. märtsil, Balti liiga finaalmängus Põlva Servitit tulemusega 28:26.

Kehra käsipallimeeskond on Balti liigas mänginud 1990. aastate algusest, kohe kui avanesid võimalused iseseisvalt rahvusvahelisele areenile pääsemiseks.
Esimene finaalivõit saadi 2006. aastal.

HC Kehra kapten ja tiimile kümme punkti kogunud Olev Eensalu hindab kõrgelt meeskonna võitlusvaimu: „Me ei andnud alla, ehkki olime vahepeal kuue punktiga taga. Kui saime teisel poolajal vahe väiksemaks, siis tekkis juba mõte tuua võit koju.“

Peatreener Jüri Lepp on kindel, et seekordne võit tuli tänu hea tasemega mängijatele: „Kogu platsil on head mängijad. Nooremad mängijad annavad põhikoosseisule väärikat vaheldust. Suureks toeks on meie fännklubi liikmed, kes elasid kaasa nii Vilniuses, kui ka hoidsid pöialt  kohvikus Sohvik ülekannet jälgides.“

Võistlust hindab Jüri Lepp tasavägiseks: „Võitsime lisa­ajal päris napilt. See näitab, et meeskonnad olid võrdsed, aga meie suutsime lõpuminutitel säilitada vastastest  paremini külma närvi ja olla targemad.“

Jüri Lepp on olnud meeskonna peatreener 1991. aastast. Ta on pärit Kehrast. Ka pooled esindusmeeskonna mängijad on Kehrast ning ülejäänud Kehraga käsipalli tõttu nii tihedalt seotud, et peatreeneri sõnul on kohavaim täiesti tuntav ning seda peab ta väga oluliseks.

Välisklubid ja uued mängijad
Esindusmeeskonna põhikoosseisust on viimasel ajal paljud mängijad suundunud välisklubidesse – Janar Mägi Saksamaale, Risto Lepp Hispaaniasse, Martin Johanson Kreekasse ning Jaan Kauge, Ravo Voosalu ja Kristo Järve Soome.

Nende asemel on koondisesse tulnud mitu noort mängijat: Marko Slastinovski Aruküla Dallasest, Mikola Naum ja Uku-Tanel Laast Chocolate Boysist ning Kaupo Liiva naases välisklubist Šveitsist.

Jüri Lepp ütleb, et hooaeg on olnud üllatavalt edukas: „Tegelikult ei ole meeskond tugevalt komplekteeritud, selles suhtes, et palju on uusi mängijaid. Hooaja alguses ei osanud ennustadagi, et nii hästi võiks minna. Nüüd valmistume Eesti meistrivõistluste poolfinaalideks, mis algavad aprillis.“

Esindusmeeskond treenib viiel päeval nädalas. Turniirid on nädalavahetustel.

Indrek Lillsoo on olnud esindusmeeskonna treener viimased paar aastat, pärast seda, kui loobus meeskonnas mängimisest. Tema sõnul saab meeskondi komplekteerida vastavalt toetajatele: „Oleme ikkagi amatöörmeeskond – päeval käivad mängijad koolis või tööl ning õhtuti treenime. Mänedžeritöö on aastaringne ning toetajaid otsime pidevalt.“

Lisaks suurimale toetajale, Anija vallavalitsusele, aitavad MTÜd Horizon Pulp&Paper, firmad Laadur, Rudus, Mistra Autex, Hummel, Ideaalkodu ja Harju Tarbijate Ühistu ning väiksemad toetajad.

Treener ütleb, et klubi üks eesmärk on koolitada mängijaid, kes saaksid edasi minna välismaa klubidesse ning tõusta seal professionaalseteks sportlasteks, kellele käsipall oleks elatusallikas. Esindusmeeskonnas on selleks stiimul olemas ja mitmetel mängijatel on see ka õnnestunud, praegugi tunnevad Hispaania klubid huvi HC Kehra noormängijate vastu.

Koos lasteaialastega 170 mängijat
Peale esindusmeeskonna on HC Kehral järelkasvu kõikides vanuserühmades alates lasteaiast. Käsipalli mängivad Kehras nii poisid kui tüdrukud. Poiste treenerid on Indrek Lillsoo ning esindusmeeskonnast Olev Eensalu ja Eduard Makejev. Tüdrukuid treenivad Kehra gümnaasiumi klassiõpetaja Maire Normak ja kehalise kasvatuse õpetaja Mirjam Tinno. Kokku on HC Kehra käsipalliklubis 170 mängijat.

HC Kehra fännid on Indrek Lillsoo sõnul aktiivsemaks muutunud: „Vahepeal huvi rauges, kuid viimasel ajal on jälle kasvanud. Vilniuses oli see eriti tuntav – seal ületas meie fännide arv isegi kohalike meeskondade toetajate arvu.“

Sel aastal täitub Kehra käsipalliklubil 20 aastat loomisest. Selle puhul korraldatakse augustis Kehra Cup, kus võistlevad nii täiskasvanud kui noored mängijad.
Võistlema tulevad ka külalismeeskonnad välismaalt.

Eelmine artikkelVäljakutse Peterburi maanteele
Järgmine artikkelRaasiku valla veemajandusprojekt ootab lumesula