Harrastusteater Kehra Nukk esineb koduvallas vähem kui mujal

2014

„Oleme põhiliselt ringreiside teater,“ ütleb Kehra Nuku lavastaja SIRJE PÕLENDIK.

Kehra Nuku eelmise aasta etendustest anti vaid neljandik kodulinnas. Kokku on 49. hooaega tegutseva nukuteatri repertuaaris praegu seitse lavastust.
Uute lavastustega tullakse välja kaks korda aastas – maikuus, kui Viljandis toimub festival „Teater kohvris“, ning jõuludeks.

Lavastaja Sirje Põlendik tõdeb, et häid näitemänge on vähe ning repertuaari täiendamine pole lihtne. Seetõttu tuuakse sageli lavale mõni muinasjutt.
Eelmise kevade uuslavastus oli „Okasroosike“, kus mängisid avatud laval Sirje ja Kelli Põlendik. Jõulude eel sai lavaküpseks sirmietendus „Suur mäng“, selles tegid kaasa veel Kristiina Oja, Annely Pakkane ja Evelyn Mänd, keda ühel korral asendas teatri endine näitleja Maige Ojavee. Mõnikord osaleb ka Sirje Rikko.

„Aeg-ajalt soojendame üles mõne vana tüki. Kui eelmisest korrast on kümme aastat möödas, on kasvanud peale uued lapsed, kes pole seda veel näinud,“ selgitab lavastaja.

Aastalõpp kõige töisem
2011. aastal andis Kehra Nukk kokku 44 etendust, neist 16 kolme nädala jooksul detsembrikuus.

„Sel aastal pidime päris paljudele soovijatele ära ütlema, polnud aega, et kõikjale esinema minna,“ räägib Sirje Põlendik. „Ei saa näitlejaid ära kurnata, nad kõik teevad seda oma töö kõrvalt.“

Eelmisel aastal pakkus Kehra Nukule koostööd OÜ Üritusturundus, kes korraldab kogu Eestis suuri lasteüritusi: „Nüüd oleme end sinna sisse söönud, kui kusagil on mõni suurem ettevõtmine lastele, kutsutakse ka meid. Tundub, et nad on meiega väga rahul.“

Korra mängiti Pärnus ühe kaubamaja suurel perepäeval, neli etendust anti EMT suvepäevadel, detsembrikuus olid Kehra Nuku etendused igal pühapäeval Tallinnas Stockmanni kaubamajas. Veebruaris on kaks etendust Pirital toimuval turismimessil, ka sinna kutsuti Kehra Nukk Üritusturunduse kaudu.

Möödunud detsembris esineti esmakordselt ka EASi laste jõulupeol ning ka Tartu esinduse peol.

„Tartus tunnistas üks isa, et sattus ise esimest korda koos oma lastega nukuteatrisse. Tundus, et talle oli see veel suurem sensatsioon kui lastele. Pärast tegid nad koos meie nukkudega pilti,“ naerab Kristiina Oja.

Ülejäänud esinemiskohad on aastate jooksul enamasti samad. Igal jõulukuul on Kehra Nuku etendus Kose ja Laulasmaa lasteaias, Vanamõisa seltsimajas, Tartus mänguasjamuuseumis.

Kehras on detsembrikuus etendused mõlemas lasteaias, koduste laste jõulupeol ning algklasside majas. Rohkem Sirje Põlendiku sõnul kodulinnas etendusi anda ei saa, sest siis on juba kõik lapsed etendust näinud.

Suveti osaleb Kehra Nukk Tallinnas rahvusvahelisel festivalil „Treff“, selle raames on antud tänavaetendusi vanalinnas.

Tähtis pole teenida
Kehra Nukk on lavastaja sõnul valla kultuurikeskuse ainus ring, mis toob raha sisse. Eelmisel aastal teeniti 3380 eurot, mis on tema hinnangul kultuurikeskuse eelarvele võrdlemisi tugev lisa.

„Sel aastal vähendati lavastaja ametikoht poole peale, kas see tähendab, et peaksin nüüd teatriga poole vähem tegelema?“ küsib Sirje Põlendik.

Üks Kehra Nuku etendus läheb tellijale maksma 130 eurot. Lasteaedades-koolides ostavad tavaliselt lapsed ise pileti, see maksab Kehras 1 euro, mujal 1.50 eurot. Lavastaja kinnitusel ei ole sellisel juhul tähtis saada kokku mingi kindel summa, vaid mängitakse ka väiksemale seltskonnale: „Lasteaiad on kasumit tagaajavaid piraatettevõtjaid täis. Meie käime enamasti väikestes lasteaedades, kuhu need, kes on raha peal väljas, ei lähe.“

Näitlejad teatris osalemise eest tasu ei saa, teevad seda oma vabast tahtest ja mängimislustist.

„Soovime hoida traditsioone, eesmärk on, et Kehra Nukk ikka püsiks,“ põhjendab Kristiina Oja nukuteatris osalemist.

„Suured inimesed ikka kiidavad, aga oli eriti tore, kui Lehtse rahvamajas tuli üks väike tüdruk pärast etendust meie juurde ja ütles: „Nii vahva oli!“ See tegi väga sooja tunde. Eks sellepärast teatrit teemegi,“ ütleb juhendaja.

Teda teeb murelikuks, et Kehra Nukule pole tulemas järelekasvu: „Olen otsinud ja kuulutanud, kuid Kehrast ei leia kedagi. Väga vähestel on võimalik keset tööpäeva tulla teatrit tegema. Ning neid hulle, kes teeksid seda ilma rahata, on veel vähem.“

Sirje Põlendikul on küll plaan hakata kultuurikeskuses tegema laste näiteringi, kuid nukuteatrisse lapsi mängima võtta ei saa: „Meil on vaja taset hoida ning oleme ikkagi suurte inimeste teater, kes mängib lastele.“