Har­ju oma­va­lit­sus­päe­va foo­ku­ses Ani­jal oli krii­si­deks val­mis­tu­mi­ne ja val­mi­so­lek

49
MTÜ Polis president SULEV LÄÄNE, kes oli Harjumaa 5. omavalitsuspäeva üks peaorganisaator, ja riigikogu esimees LAURI HUSSAR Anija mõisa juurde istutatud tamme juures.

„Kui ta­had ra­hu, val­mis­tu sõ­jaks. See ei tä­hen­da, et pea­me iga päev tund­ma sõ­ja­hir­mu, aga me pea­me val­mis­tu­ma. Igal ju­hul on täh­tis, et me ei jääks seis­ma oo­tu­ses, et võib-ol­la lä­heb möö­da. Me ei tea se­da,“ üt­les MTÜ Po­lis pre­si­dent Su­lev Lää­ne Har­ju­maa oma­va­lit­sus­päe­val Ani­jal.

Ani­ja mõi­sa ai­das toi­mus ree­del, 26. sep­temb­ril Har­ju­maa 5. oma­va­lit­sus­päev. Tä­na­vu­se oma­va­lit­sus­päe­va­ga soo­vi­ti tead­vus­ta­da, et krii­si­deks val­mi­so­lek ja ela­nik­kon­na­kait­se nõua­vad rii­gi ja oma­va­lit­sus­te koos­tööd ning ko­gu­kon­da­de ak­tiiv­set osa­le­mist. Li­saks Har­ju­maa val­da­de-lin­na­de juh­ti­de­le osa­le­sid rii­gi­ko­gu esin­da­jad, mi­nist­rid, pääs­te­ame­ti ja Tal­lin­na Üli­koo­li töö­ta­jad, Uk­rai­na suur­saa­dik ning Uk­rai­na Ülem­raa­da ja oma­va­lit­su­se esin­da­jad.

Päev al­gas li­pu heis­ka­mi­se­ga mõi­sa här­ras­te­ma­ja ees. Li­pu heis­ka­sid 5. oma­va­lit­sus­päe­va kor­ral­da­mi­sel osa­le­nud Su­lev Lää­ne, Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du te­gev­di­rek­tor And­re Sepp ja Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev. See­jä­rel is­tu­ta­sid nad koos rii­gi­ko­gu esi­me­he Lau­ri Hus­sa­ri­ga mõi­sa juur­de tam­me­puu.

Omavalitsuspäeva moderaator oli TANEL TALVE (paremal), tema taga on paneeldiskussioonis osalejad.

Järg­ne­sid ter­vi­tu­sed, et­te­kan­ded, pa­neel­dis­kus­sioon ja töö­toad, mo­de­raa­tor oli Ta­nel Tal­ve Ani­ja val­la Voo­se kü­last.

Kok­ku 9 tun­di kest­nud oma­va­lit­sus­päev lõp­pes ühis­dek­la­rat­sioo­ni heaks­kiit­mi­se­ga. Rii­gi­ko­gu­le, va­lit­su­se­le ning Ees­ti Lin­na­de ja Val­da­de Lii­du­le saa­de­ta­vas dek­la­rat­sioo­nis on kir­jas üle­san­ded, mi­da tu­leks krii­si­deks val­mis­tu­mi­sel te­ha rii­gi, ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ja ko­gu­kon­na ta­san­dil.

Ter­vi­tu­sed rii­gi­ko­gust ja Kiie­vist
Oma­va­lit­sus­päe­val osa­le­nuid ter­vi­ta­nud rii­gi­ko­gu esi­mees Lau­ri Hus­sar kin­ni­tas, et Ees­ti­maal ei ole enam suu­ri kü­la­sid, kus po­leks mõel­dud sel­le­le, kui­das te­gut­se­da siis, kui ei ole elekt­rit või vett. Ta üt­les, et teab pal­ju po­si­tiiv­seid näi­teid, kui­das on oma­va­lit­su­se ja ko­gu­kon­na koos­töös kor­ral­da­tud krii­si­deks val­mis­tu­mist, ning jul­gus­tas kõi­ki lä­bi vii­ma õp­pu­si, sest il­ma nen­de­ta krii­si­val­mi­dust ei tu­le.

Uk­rai­na suur­saa­dik Vo­lo­dõ­mõr Bo­jetš­ko tõ­des, et Uk­rai­nas on krii­si­tee­ma iga­päe­va­ne reaal­sus ala­tes 2014. aas­tast, mil oku­pee­ri­ti Krimm ja osa Don­bas­sist. Ta mär­kis, et ala­tes täie­ma­hu­li­se sõ­ja al­gu­sest on oma­va­lit­sus­te roll Uk­rai­nas kar­di­naal­selt muu­tu­nud – neist sai rii­gi kaits­mi­se esi­me­ne liin. Vaa­ta­ma­ta sel­le­le, et toi­mub sõ­da, uuen­da­tak­se rii­gi pal­ju­des piir­kon­da­des ta­ris­tut, et ini­me­sed saak­sid naas­ta nor­maal­se elu juur­de.

Suur­saa­dik rõ­hu­tas, et üks­ki riik ega ko­gu­kond ole krii­sio­hu eest kaits­tud, ol­gu te­gu sõ­ja­li­se või mõ­ne muu krii­si­ga. Sel­leks on te­ma sõ­nul va­ja kind­lat aru­saa­ma, et igaüks teaks, kui­das kee­ru­li­ses olu­kor­ras käi­tu­da.

„Kui kesk­võim, ko­gu­kond ja va­ba­taht­li­kud te­gut­se­vad koos, on või­ma­lik vas­tu pi­da­da ise­gi kõi­ge ras­ke­ma­tes olu­kor­da­des,“ üt­les Vo­lo­dõ­mõr Bo­jetš­ko.

Ta li­sas, et Uk­rai­nal oleks prae­gu­ses sõ­jas või­ma­tu vas­tu pi­da­da ka il­ma rah­vus­va­he­lis­te part­ne­ri­te toe­tu­se­ta, ning tä­nas Ees­ti rii­ki ja rah­vast abi eest, mi­da uk­rain­la­sed tun­ne­vad ala­tes esi­mes­test sõ­ja­päe­va­dest.

Vi­deo­sil­la va­hen­du­sel ter­vi­tas oma­va­lit­sus­päe­val osa­le­jaid Kiie­vist Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor, kes oli seal sa­mal ajal Uk­rai­na kaits­jai­le va­rus­tust vii­mas. Vi­deo kau­du lau­sus ter­vi­tu­se ka re­gio­naal- ja põl­lu­ma­jan­dus­mi­nis­ter Hend­rik Jo­han­nes Ter­ras.

Oma­va­lit­sus­päe­val osa­le­jaid ter­vi­ta­sid veel rii­gi ja oma­va­lit­sus­te ning nen­de lii­tu­de, üli­koo­li­de, era- ja kol­man­da sek­to­ri esin­da­jaid ühen­da­va MTÜ Po­lis pre­si­dent, Tal­lin­na Üli­koo­li lek­tor Su­lev Lää­ne ning Tal­lin­na Üli­koo­li kants­ler Kris­ti Vin­ter-Nem­valts.

Kor­ter­ma­ja­des võib krii­si kor­ral ol­la külm ja pi­me
Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor rää­kis vi­deoet­te­kan­des, et Ani­ja val­las on krii­si­deks val­mis­tu­mi­sel pan­dud põ­hi­foo­kus ula­tus­li­ku elekt­ri­kat­kes­tu­se pu­huks al­ter­na­tiiv­se elekt­ri­või­me­ku­se ja si­de loo­mi­seks. Val­la asu­tus­te­le on ta­ga­tud ge­ne­raa­to­ri­või­me­kus ja ge­ne­raa­to­rid ning ge­ne­raa­to­ri­te­ga on va­rus­ta­tud ka vee­jaa­mad. Li­saks on vee­jaa­ma­de juu­res vee­võ­tu­ko­had, kust on või­ma­lik te­ha väl­ja­võt­teid puh­ta vee saa­mi­seks. Ka ka­na­li­sat­sioo­ni­süs­tee­mid on va­rus­ta­tud ge­ne­raa­to­ri­või­me­ku­se­ga, kuid pi­ka elekt­ri­kat­kes­tu­se kor­ral puu­dub või­me­kus hoi­da töös pu­has­tus­süs­tee­me.

Ula­tus­li­ku elekt­ri­kat­kes­tu­se kor­ral on val­la­va­lit­su­sel rii­gi­asu­tus­te­ga si­de­pi­da­mi­seks sa­tel­liit­te­le­fon, ela­ni­ke­ga suht­le­mi­seks ko­gu val­da kat­tev raa­dio­si­de­võr­gus­tik. Soe­ta­tud on li­gi 25 raa­dio­saat­jat, neid on ja­ga­tud kü­la­va­ne­ma­te­le ja krii­si­ko­mis­jo­ni liik­me­te­le. Raa­dio­saat­ja­te abil on või­ma­lik an­da ja­hi­sa­ge­dus­te kau­du in­fot val­la eri piir­kon­da­de ko­gu­kon­da­de­le ja ini­mes­te­le, kel­lel on raa­dio­saat­jad.

Kõi­ge olu­li­sem la­hen­da­mist va­jav prob­leem on val­la­va­ne­ma sõ­nul seo­tud kor­ter­ma­ja­de­ga. Kui­gi kat­la­ma­jad töö­ta­vad ka elekt­ri­kat­kes­tu­se kor­ral ja soe jõuab tras­si­des­se, ei jõua see kor­ter­ma­ja­des­se, sest neis po­le ge­ne­raa­to­ri­või­me­kust ega ge­ne­raa­to­reid.

Sa­ma­le prob­lee­mi­le vii­tas oma et­te­kan­des ka Tal­lin­na mu­nit­si­paal­po­lit­seia­me­ti ela­nik­kon­na­kait­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Mar­go Ir­ve, kes kõ­ne­les, kui­das kaa­sa­tak­se krii­si­val­mi­dus­se pea­lin­na ko­gu­kon­di ehk kor­te­riü­his­tuid. Te­hak­se tea­vi­tu­sü­ri­tu­si, kus ja­ga­tak­se ju­hen­deid, näi­teks kor­te­riü­his­tu või pe­re krii­sip­laa­ni koh­ta ja las­te­le teh­tud laua­män­gu, mil­le kau­du an­tak­se nei­le tead­mi­si. Koo­li­ta­tak­se ka õpe­ta­jaid, sot­siaal­töö­ta­jaid ja tei­si lin­na töö­ta­jaid.

Sa­mu­ti nõus­ta­tak­se kor­te­riü­his­tuid, kel­le­le on pea­lin­nas kaks toe­tus­mee­det. Üks on ra­ha­li­ne toe­tus sel­leks, et ühis­tud ko­han­dak­sid kor­ter­ma­ja­des keld­ri või mõ­ne muu ruu­mi var­ju­mis­ko­haks. Tei­ne mee­de on ma­ja­de soo­jus­sõl­me­de toi­me­pi­de­vu­se ta­ga­mi­seks. Mar­go Ir­ve kin­ni­tas na­gu Ani­ja val­la­va­nem­gi, et kui­gi kaug­küt­te pak­ku­ja suu­dab elekt­ri­kat­kes­tu­se kor­ral ta­ga­da soo­ja põ­hit­ras­sis, siis kor­rus­ma­ja­de kor­te­ri­tes­se see ei jõua. Ku­na pea­lin­nas on mõis­te­tud, et kor­te­riü­his­tuid sel­le­ga te­ge­le­ma pan­na po­le või­ma­lik, ot­sus­ta­ti luua kor­ter­ma­ja­de soo­ja­sõl­me­de­le va­ru­toi­te­või­me­kus lin­na ku­lul. Han­ge on väl­ja kuu­lu­ta­tud, um­bes kuu aja pä­rast on tea­da, kes hak­kab kor­ter­ma­ja­des­se se­da või­me­kust loo­ma. Va­ja­du­sel an­nab linn ma­ja­de­le edas­pi­di lo­kaal­se­te elekt­ri­kat­kes­tus­te kor­ral oma va­ru­dest ka ge­ne­raa­to­ri.

Lin­nae­la­ni­kud pa­ge­vad krii­si kor­ral maa­le
Kü­la­lii­ku­mi­se Ko­du­kant ju­ha­tu­se lii­ge Ta­nel Tal­ve kõ­ne­les, et Ko­du­kant on kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse teemal kolmandat aasta si­se­mi­nis­tee­riu­mi st­ra­tee­gi­li­ne part­ner. Maa­kon­da­des on kor­ral­da­tud ühi­seid kok­ku­saa­mi­si oma­va­lit­sus­te, pääs­tea­me­ti ja kü­la­de esin­da­ja­te­ga. Need on te­ma sõ­nul ol­nud tu­le­mus­li­kud – ko­gu­kon­nad on õp­pi­nud teis­te ko­ge­mus­test ning saa­nud kind­lust, et krii­sio­lu­kor­da­des saa­dak­se hak­ka­ma.

Sa­mas nen­tis Ta­nel Tal­ve, kui kü­lae­la­ni­kud ar­va­vad, et on krii­si­deks val­mis, sest na­gu­nii on neil pi­de­valt elek­ter ära ja buss ei sõi­da, siis väl­ja­kut­seid on neil te­ge­li­kult roh­kem – suu­re­ma krii­si kor­ral on lin­nai­ni­me­sed nen­de uk­se ta­ga. See­tõt­tu tu­leb kü­la­des ol­la val­mis, et ai­da­ta neid, kes tu­le­vad hä­da­olu­kor­ras lin­nast maa­le. Lin­na­ini­mes­te­le pa­ni ta sü­da­me­le, et sel­le ta­ga­la eest tu­leb hoo­lit­se­da ning tun­da ka muul ajal mu­ret, kui­das lä­heb tä­di Maa­lil, kel­le juur­de oma pe­re­ga krii­si kor­ral ka­vat­se­tak­se var­ju­da.

„Eri­ti just krii­sio­lu­kor­da­deks pea­me oma DNA-sse sis­se har­ju­ta­ma ka hoo­li­vu­se. Kui meil ei ole kaas­tun­net ja hoo­li­vust teis­te ini­mes­te suh­tes, ei ta­su loo­ta, et teis­tel on se­da meie suh­tes. Hoo­li­gem üks­tei­sest ja ol­gem ka sõb­ra­li­kud – ge­ne­raa­to­rist ei ole ka­su, kui lä­he­me oma kü­las kak­le­ma, kes se­da pa­ras­ja­gu ka­su­ta­da saab,“ mär­kis Ta­nel Tal­ve.

Rii­gi­kait­se­sea­du­ses­se li­sa­tak­se ela­nik­kon­na­kait­se
Si­se­mi­nis­ter Igor Ta­ro üt­les Ani­jal, Uk­rai­na sõ­da on õpe­ta­nud, et suu­red krii­sid al­ga­vad mit­te sõ­ja väl­ja­kuu­lu­ta­mi­sest, vaid si­se­tur­va­li­su­se vald­kon­nas alus­ta­tud hüb­riid­te­ge­vus­test. Sel­lest läh­tu­valt on Ees­ti rii­gi jul­geo­le­ku­kä­sit­lus muu­tu­nud olu­li­selt laie­maks – see po­le enam üks­nes rii­gi­kait­se­li­ne. Äs­ja võt­tis rii­gi­ko­gu vas­tu hä­dao­lu­kor­ra sea­du­se muut­mi­se sea­du­se, mil­les sä­tes­ta­tak­se näi­teks, et ala­tes 1. juu­list 2026 väl­ja an­tud ehi­tus­lu­ba­des tu­leb ar­ves­ta­da var­jen­di­ko­hus­tu­se­ga või et kõik ava­li­ku sek­to­ri töö­ta­jad pea­vad lä­bi­ma ela­nik­kon­na­kait­se­koo­li­tu­se.

Igor Ta­ro hin­nan­gul on oma­va­lit­sus­te roll krii­sio­lu­kor­ras krii­ti­li­se täht­su­se­ga. See­tõt­tu tu­leks oma­va­lit­sus­tel mõel­da lä­bi la­hen­du­sed, et ol­la val­mis krii­siks – see ei pruu­gi ol­la sõ­ja­li­ne kriis, vaid ka elekt­ri­kat­kes­tus, mil­le kor­ral on piir­kon­nas kõik mo­bii­li­mas­tid ri­vist väl­jas ning kel­lel­gi po­le või­ma­lik anda juhiseid, mi­da tu­leks te­ha. Sa­ma tu­leks mi­nist­ri ar­va­tes te­ha igal ini­me­sel – mõel­da või­ma­li­ku krii­si pu­huks la­hen­du­sed es­malt oma pe­re, siis kü­la või ko­gu­kon­na ja see­jä­rel val­la ta­san­dil.

Ka rii­gi­ko­gu ela­nik­kon­na­kait­se toe­tus­rüh­ma ja va­ba­taht­li­ku pääs­te toe­tus­rüh­ma lii­ge Ma­ti Raid­ma rää­kis, et rii­gi­ko­gus esi­me­se lu­ge­mi­se lä­bi­nud tsi­viil­krii­si ja rii­gi­kait­se sea­du­se eel­nõus­se on kir­ju­ta­tud olu­li­se as­ja­na ela­nik­kon­na­kait­se mõis­te.

„Uk­rai­na ko­ge­mus näi­tab, kui­das vaen­la­ne si­hi­li­kult ja suu­na­tult hä­vi­tab just tsi­vii­lü­his­kon­da. Sel­lel on liht­ne põh­jen­dus – kui suu­dad ühis­kon­da ja ini­mes­te us­ku oma rii­ki mu­ren­da­da, võib see riik kok­ku kuk­ku­da il­ma rin­deo­lu­kor­ra­ta,“ põh­jen­das ta.

Rii­gi­ko­gu lii­ge li­sas, et ela­nik­kon­na­kait­se ees­mär­gid on toe­ta­da ini­me­si, et nad saak­sid krii­si­o­lu­kor­da­des ise­seis­valt hak­ka­ma, ka ai­da­ta neid krii­sio­lu­kor­da­dest tu­le­ne­va­te oh­tu­de­ga hak­ka­ma saa­mi­sel ning tul­la toi­me krii­sist tu­le­ne­va­te jä­rel­mi­te­ga.

Har­ju­maa val­mi­so­lek on hea
Pääs­tea­me­ti Põh­ja pääs­te­kes­ku­se juht Mar­ko Rüü kõ­ne­les sel­lest, kui­das on Har­ju­maa ela­ni­kud krii­sio­lu­kor­da­deks val­mis.

Pääs­tea­met pa­nus­tab ka omalt poolt nii oma­va­lit­sus­te kui ela­ni­ke krii­si­deks val­mi­so­le­kus­se. Ees­märk on, et 2027. aas­taks on ela­nik­kon­na­kait­se tee­mal jõu­tud 40 prot­sen­di­ni ela­nik­kon­nast ehk poo­le mil­jo­ni ini­mes­e­ni. Prae­gu­seks on nõus­ta­tud, tea­vi­ta­tud, koo­li­ta­tud 200 000 ini­mest. Sa­mu­ti aas­taks 2027 peab ole­ma krii­si­deks val­mis­tu­nud vä­he­malt 25 prot­sen­ti ini­mes­test. Aas­ta al­gu­ses teh­tud uu­rin­gu põh­jal on krii­si olu­kor­ras hak­ka­ma saa­mi­seks tei­nud et­te­val­mis­tu­si 73 prot­sen­ti ela­nik­kon­nast, seal­hul­gas põh­ja­li­kult on val­mis­tu­nud 12 prot­sen­ti. Üld­se min­geid va­ru­sid po­le soe­ta­nud 6 prot­sen­ti vas­ta­nuist.

Mar­ko Rüü sõ­nul on sel­le 6 prot­sen­di seas ena­mas­ti Tal­lin­na ja ida­re­gioo­ni ela­ni­kud – pal­jud neist on muust rah­vu­sest ja ela­vad kor­ter­ma­ja­des, kus po­le pa­ni­pai­ku, ku­hu va­ru­sid soe­ta­da: „Kah­juks saa­vad Uk­rai­nas just kor­ter­ma­jad sa­ge­li pih­ta droo­ni­de, ra­ket­ti­de ja muu­ga. Nii et krii­si­või­me­kus ja -val­mi­dus kor­ter­ma­ja­des peab olu­li­selt kas­va­ma.“

Kõi­ge sa­ge­da­sem põh­jus, miks ini­me­sed po­le krii­si­deks val­mis­tu­nud, on see, et se­da pee­tak­se eba­va­ja­li­kuks. Neil, kes ar­va­vad, et on krii­siks pii­sa­valt häs­ti val­mis, soo­vi­tas pääs­te­kes­ku­se juht se­da kat­se­ta­da – püü­da ko­he prae­gu 7 päe­va il­ma va­ru­de täien­da­mi­se­ta hak­ka­ma saa­da: „Siis saa­te tea­da, kas ole­te krii­si­kind­lad või mit­te.“

Mar­ko Rüü näi­tas ka kaar­ti ja ta­be­lit and­me­te­ga, mil­li­ne on Har­ju­maa oma­va­lit­sus­te krii­si­deks val­mis­tu­mi­se tee­nus­ta­se ol­nud aas­ta­tel 2020-2024. Se­da hin­na­ti 10 pal­li skaa­lal 30 kri­tee­riu­mi põh­jal. Ani­ja val­lal on kok­ku­võt­tev hin­nang krii­si­val­mi­du­se­le ol­nud kõi­gil aas­ta­tel maa­kon­nas üks kõr­ge­maid – ees­ku­ju­li­kul ta­se­mel ehk 8. Sa­ma hin­de­ni on vii­ma­sel ka­hel aas­tal jõud­nud ka Kuu­sa­lu vald. Lok­sa linn on tõus­nud eda­si­jõud­nu­te ta­se­me hin­de­ni 5 ning Raa­si­ku vald on eda­si­jõud­nu­te ta­se­melt lan­ge­nud baas­ta­se­me hin­de­ni 3. Raa­si­ku ja Rae vald on Har­jus ain­sad, kus krii­si­val­mi­du­se tee­nus­ta­se on nii-öel­da pu­na­ses. Pääs­te­kes­ku­se ju­hi näi­da­tud Ees­ti kaar­dil, mil­li­ne on olu­kord kerk­sus­kes­kus­te ole­ma­so­lu­ga või või­me­ku­se­ga neid va­ja­du­sel luua, on Har­ju­maal li­saks Raa­si­ku­le ja Rae­le pu­na­se­ga mär­gi­tud veel Kuu­sa­lu ja Sa­ku vald.

„Üld­seis on siis­ki vä­ga hea ja oma­va­lit­sus­te pin­gu­tus tun­nus­ta­mist väärt,“ mär­kis Mar­ko Rüü.

Igas oma­va­lit­su­ses krii­si­pood
Pä­rast Co­vi­di krii­si loo­dud ASi Ees­ti Va­ru­de Kes­kus aren­dus­juht Vio­la Murd rää­kis, kui Uk­rai­na pääst­jailt kü­si­ti, mi­da on Ees­til õp­pi­da nen­de ko­ge­mu­sest, ni­me­ta­sid nad rii­gi sõ­ja­li­se val­mi­so­le­ku ja tsi­vii­lü­his­kon­na val­mi­so­le­ku jä­rel kol­man­da­na va­ru­sid. Uk­rai­na pääst­jail olid sõ­ja al­gu­ses ühe aas­ta va­rud saa­nud nä­da­la­ga ot­sa.

Eest Va­ru­de Kes­ku­se mis­sioon on, et va­rud ja va­rus­tus­kind­lus ta­gak­sid krii­si kor­ral Ees­ti ini­mes­te hak­ka­ma saa­mi­se. Kü­tu­se­va­ru on kes­ku­sel 90 päe­vaks, val­mis­toi­du­va­rust jät­kub 30 päe­vaks 10 prot­sen­di­le ela­ni­kest, li­saks on ka too­rai­ne­va­rud, et toi­du va­rus­tus­kind­lus oleks ta­ga­tud. Enam­le­vi­nud ra­vi­meid on ühe kuu va­ru, li­saks me­dit­sii­ni­tar­vi­ku­te va­ru nen­de tar­vi­ku­te osas, mil­lest sõl­tub ini­mes­te elu ja ter­vis. Et va­rud oleks või­ma­lik ka­su­tu­se­le võt­ta, on va­ru­de kes­ku­sel ka ge­ne­raa­to­ri­va­ru.

Vio­la Murd sel­gi­tas, et va­rud ai­ta­vad la­hen­da­da lü­hia­ja­li­si tar­ne­häi­reid, pi­ke­maa­ja­li­ses krii­sis hak­ka­ma saa­mi­seks tu­leb te­ge­le­da ka va­rus­tus­kind­lu­se­ga – eel­kõi­ge, et ta­ga­tud oleks st­ra­tee­gi­lis­te kau­pa­de va­rus­tus­kind­lus: „Kõi­ge pu­hul, mi­da saab Ees­tis too­ta, tu­leb aren­da­da ko­du­maist toot­mis­või­me­kust, ning mi­da ei saa, sel­le koh­ta ta­ga­da tar­ne­ka­na­li­te mit­me­ke­si­sus.“

Et ta­ga­da ula­tus­li­ke elekt­ri­kat­kes­tus­te ja muu­de krii­si­de kor­ral ela­ni­ke­le toi­du, es­ma­tar­be­kau­pa­de ja ra­vi­mi­te kät­te­saa­da­vus ning su­la­ra­haau­to­maa­ti­de töö, moo­dus­tab Ees­ti Va­ru­de Kes­kus ge­ne­raa­to­ri­te­ga va­rus­ta­tud kaup­lus­te üle­rii­gi­list võr­gus­tik­ku. Har­ju­maal on le­ping sõl­mi­tud 24 kaup­lu­se­ga, kok­ku on maa­kon­da pla­nee­ri­tud 31 krii­si­poo­di, mil­le sor­ti­men­dis pea­vad ole­ma enam­le­vi­nud es­ma- ja tar­ve­kau­bad. Ani­ja, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­las ning Lok­sa lin­nas on igaü­hes üks krii­si­pood.

Krii­sio­lu­kor­ras moo­to­ri­kü­tus­te­ga va­rus­ta­mi­seks on moo­dus­ta­tud üle-ees­ti­li­ne võr­gus­tik ava­rii­tank­la­test, mis suu­dab toi­mi­da ka ula­tus­li­ku elekt­ri­kat­kes­tu­se kor­ral ning ma­hu­ti­tes on pi­de­valt pii­sa­valt ben­sii­ni ja diis­li­kü­tust. Kok­ku on Ees­tis 59 kõr­gen­da­tud krii­si­val­mi­du­se­ga tank­lat, nen­de hul­gas on ka Kiiu ja Kuu­sa­lu tank­lad.

Uk­rai­na ko­ge­mu­sed
Har­ju­maa oma­va­lit­sus­päe­val osa­le­sid ka Uk­rai­na Ülem­raa­da lii­ge, Uk­rai­na-Ees­ti par­la­men­di­rüh­ma esi­mees Ar­se­ni Puš­ka­ren­ko ning Ov­rut­ši lin­na­pea Ivan Ko­rud. Nad kõ­ne­le­sid prob­lee­mi­dest, mil­le ees olid seal­sed oma­va­lit­su­sed ligi ne­li aas­tat ta­ga­si, kui Uk­rai­nas al­gas sõ­da. Mõ­le­mad rõ­hu­ta­sid, et oma­va­lit­sus­te roll on sõ­jas ol­nud vä­ga täh­tis.

„Rii­gi va­rud ja va­rus­tus või­vad tul­la al­les nä­da­late pä­rast, aga teie pea­te ka en­ne se­da hak­ka­ma saa­ma. Sel­le­pä­rast tu­leb krii­ti­li­selt hin­na­ta oma res­surs­se, ei ta­su sõl­tu­da rii­gist. Sest mi­da te tee­te, kui sõ­ja esi­mes­tel tun­di­del os­ta­vad ela­ni­kud poed tüh­jaks, ot­sa saa­vad kü­tus, ra­vi­mid, toi­du­va­rud, li­saks tu­leb ka sõ­ja­vä­ge va­rus­ta­da ning võib juh­tu­da, et teie juur­de eva­kuee­ri­tak­se mõ­ne tei­se oma­va­lit­su­se ela­ni­kud ja pea­te ka nen­de eest hoo­lit­se­ma,“ rää­kis Ar­se­ni Puš­ka­ren­ko.

Ivan Ko­rud ju­tus­tas, et esi­me­sel sõ­ja­päe­val vaa­da­ti lin­nas te­male ot­sa ning oo­da­ti käs­ke ja te­gut­se­mis­ju­hi­seid, te­gut­se­da tu­li ko­he. Li­gi 30 000 ini­mest said kok­ku, hak­ka­sid teid blo­kee­ri­ma ja lä­bi kae­va­ma, et kaits­ta oma ko­du. Ta tõ­des, et maal on uk­rain­las­tel õn­nes­tu­nud end häs­ti kaits­ta, kuid õhus mit­te – vaen­la­ne on tei­nud õhu­rün­na­kuid nii päe­val kui öö­sel, Ov­rut­šis hä­vi­ta­ti ühe päe­va­ga 48 kor­rus­ma­ja ja üle 100 era­ma­ja. Oma­va­lit­sus oli mit­me prob­lee­mi ees – toi­du ja kü­tu­se lo­gis­ti­ka, ela­ni­ke tur­va­li­sus.

„Kõi­ge olu­li­sem on, et võt­si­me end kok­ku ja hak­ka­si­me kii­res­ti te­gut­se­ma,“ sõ­nas lin­na­pea ja li­sas, et nüüd on Uk­rai­na oma­va­lit­sus­tes ju­ba eral­di osa­kon­nad, kes te­ge­le­vad sõ­jast tin­gi­tud prob­lee­mi­de la­hen­da­mi­se­ga.

Ühis­dek­la­rat­sioon rii­gi­ko­gu­le ja va­lit­su­se­le
Har­ju­maa 5. oma­va­lit­sus­päe­va lõ­pus heaks­ kii­de­tud dek­la­rat­sioo­nis, mis an­tak­se üle rii­gi­ko­gu ju­ha­tu­se­le, va­ba­rii­gi va­lit­su­se­le ning Ees­ti Lin­na­de ja Val­da­de Lii­du ju­ha­tu­se­le, on kir­jas et­te­pa­ne­kud, kui­das ta­ga­da krii­si­de­ga pa­rem toi­me­tu­lek rii­gi, ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ning ko­gu­kon­na ja ük­si­ki­si­ku ta­san­dil.

Krii­si­de­ga pa­re­maks toi­me­tu­le­kuks rii­gi ta­san­dil teh­ti 9 et­te­pa­ne­kut. Muu­hul­gas lei­ti, et tu­leks täp­sus­ta­da krii­si­val­mi­du­se­ga seon­du­vaid õi­gus­lik­ke re­gu­lat­sioo­ne, et sea­du­sand­li­kult oleks ta­ga­tud ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te edu­kaks toi­mi­mi­seks va­ja­lik töö­kor­ral­dus ja te­ge­vus­val­mi­dus olu­kor­ras, kus vo­li­ko­gu­de ning lin­na- ja val­la­va­lit­sus­te ta­va­li­ne töö­kor­ral­dus ei ole või­ma­lik; luua oma­va­lit­sus­te krii­siü­le­san­ne­te täit­mi­seks ja tee­nus­te toi­me­pi­de­vu­se ta­ga­mi­seks va­rud ja va­rus­tus­kind­lus; jät­ka­ta te­ge­vu­si, mis toe­ta­vad var­ju­mis­koh­ta­de ko­han­da­mist ja ra­ja­mist; sea­da riik­li­kuks ees­mär­giks kor­ter­ma­ja­de ener­giava­rus­tus­kind­lu­se tõst­mi­ne; ta­ga­da krii­si­kind­lu­se uu­te üle­san­ne­te täit­mi­seks ko­ha­li­ke­le oma­va­lit­sus­te­le tu­lu­mak­su­baa­si täien­dav kasv.

Ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te ta­san­dil teh­ti et­te­pa­nek jät­ka­ta val­da­de-lin­na­de tur­va­li­su­se aren­gu­ka­va­de koos­ta­mist ja aja­ko­has­ta­mist kaa­sa­tes nen­de el­lu­vii­mis­se ko­gu­kon­nad; täien­da­da krii­sio­lu­kor­ra käi­tu­mis­ju­hi­seid; toe­ta­da toi­me­pi­de­va­te ko­gu­kon­na­kes­kus­te, seal­hul­gas kerk­sus­kes­kus­te loo­mist; soo­vi­ta­da oma­va­lit­sus­tes töö­le võt­ta spet­sia­list piir­kond­li­ku ela­nik­kon­na­kait­se ja var­ju­mi­se kor­ral­da­mi­seks.

Ko­gu­kon­na ja ük­si­ki­si­ku ta­san­dil on et­te­pa­ne­kud täp­sus­ta­da õi­gus­ruu­mis ko­gu­kon­na roll krii­si­val­mi­du­se ta­ga­mi­sel, seal­hul­gas oma­va­lit­su­se ja ko­gu­kon­na üle­san­ne­te jao­tus; toe­ta­da ko­gu­kon­da­des krii­si­val­mi­du­seks res­surs­si­de ja või­me­kus­te kaar­dis­ta­mist, koos­ta­da ju­hend­ma­ter­ja­lid, viia lä­bi nõus­ta­mi­si ja koo­li­tu­si; koos­ta­da ko­gu­kon­na ja oma­va­lit­su­se koos­loo­mes ko­gu­kon­na krii­si­plaa­nid ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni­ka­vad krii­sio­lu­kor­da­des ela­ni­ke tea­vi­ta­mi­seks ja tea­be va­he­ta­mi­seks al­ter­na­tiiv­se­te tea­be­ka­na­li­te ka­su­ta­mi­seks; jät­ka­ta ela­ni­ke tea­vi­ta­mi­si ja koo­li­tu­si krii­si­val­mi­du­se kas­va­ta­mi­seks; toe­ta­da ko­gu­kon­na liik­me­te ja liid­ri­te, seal­hul­gas kor­te­riü­his­tu­te, naab­ri­val­ves osa­le­ja­te, kü­la­va­ne­ma­te, va­ba­taht­li­ke ja teis­te tööd krii­sio­lu­kor­ras pa­nus­ta­mi­seks val­mis­tu­mi­sel; jät­ka­ta ko­gu­kon­na võt­mei­si­ku­te­le ja kor­te­riü­his­tu­te esin­da­ja­te­le prak­ti­li­si krii­si­juh­ti­mi­se õp­pu­si ja krii­si­val­mi­du­se koo­li­tu­si.

Eelmine artikkelMuin­sus­kait­sea­met tun­nus­tas Kol­ga koo­li pä­ran­di­va­de­ri­te pro­jek­ti
Järgmine artikkelPolitseiuudised