Harju Leader- konverentsil oli üle 120 osaleja

1518

Konverents oli suunatud ettevõtjatele ja teistele oma piirkonna arengust huvitatutele.

Möödunud neljapäeval ja reedel oli Viimsis konverents „Väljakutsed ja võimalused linnalähedases maapiirkonnas.“ Selle korraldasid Harjumaal tegutsevad neli Leaderi gruppi – Ida-Harju Koostöökoda, Põhja-Harju Koostöökogu, Lääne-Harju Koostöökogu ja Nelja Valla Kogu. Kokku ühendavad nad Harju 17 omavalitsust.

Konverents oli suunatud eelkõige väikeettevõtjatele Harjumaal ja teistele linnalähedase maapiirkonna arengust huvitatutele.

Avapäeval tervitasid saabunuid Leaderi gruppide juhid. Järgnesid plenaardiskussioonid teadlaste ja ekspertidega. Pärastlõunal kogunesid konverentsil osalejad töögruppidesse ja jagasid mõtteid ning kogemusi.

Konverentsi viimasel päeval olid väljasõidud Ida- ja Lääne-Harju Leaderi piirkondadesse, et tutvustada objekte, mida on Leaderi projekti raames toetatud.
 
Koostöö, mitte konkurents
Neljapäeval, 15. septembril olid Viimsi keskkoolis konverentsil osalenute töötoad. Paralleelselt toimuvate sessioonide teemad olid maaturism, väikeettevõtlus põllumajanduses, sotsiaalne ettevõtlus ning tootmine linnalähedases piirkonnas ja ühisturustus.

Anija vallavanem Tiit Tammaru osales linnalähedase tootmise üle arutlevas töögrupis, mis liideti ühisturustuse töögrupiga. Ta leidis, et ehkki ettevõtjaid oleks võinud rohkem osaleda, oli tegemist kasuliku töötoaga: „Peamine mida sealt saab, on tutvusvõrgustik. Selline konverents annab ettevõtjatele võimaluse omavahel konsulteerida olulistes küsimustes.“

Ta lausus, et peamine järeldus, milleni töögrupp jõudis, oli koostöö tähtsus: „Maapiirkonnas tuleb ettevõtluse arendamiseks üksteist aidata. Tähtis on arendada logistikat sedasi, et kõikidel oleks kasu ja peamiseks märksõnaks saaks koostöö, mitte konkurents.“

Samas töötoas osales ka Anija mõisas tegutseva MTÜ Kunst Kohvris looja Kelly Kruusmann: „Teemad olid väga aktuaalsed, sest Anija mõis koondab mitmeid erinevaid MTÜsid. Õpituba aitas mõista, kuidas presenteerida erinevaid asju ühe mütsi all nii, et üks toetaks teist.“

Voose kõrtsi peremees Tanel Talve osales maaturismi töötoas. Konverentsi juures pidas ta kõige olulisemaks selle praktilist külge, mis annab võimaluse õppida teiste kogemustest: „Kasulik ja tähtis on kohtuda inimestega, kes on juba midagi ära teinud. Siis saab jagada kogemusi ja muljeid ning õppida, kuidas asju ajada.“

Anija vald jäi ajapuudusel külastamata
Reedel, 16. septembri hommikul sõitsid konverentsil osalenud tutvuma Leader-programmist toetuse saanud objektidega. Ida-Harju poole suunduvas bussis oli 40 inimest. Anija vald jäi ajapuudusel külastamata.

Raasiku vallas peatusi ei tehtud, kuid Ida-Harju Koostöökoja juhatuse esimees Tiina Sergo viitas läbi bussiakna objektidele, mis on saanud Leaderist toetust – Peningi koroonaklubi ja Perila tallid. Arukülast läbi sõites näitas ta Raasiku vallamaja, kus asub Ida-Harju Koostöökoja kontor.

Käidi Viimsi, Rae, Jõelähtme ja Kose vallas. Viimsis tehti tutvust Randvere külaga, mis hiljaaegu sai Leaderi toetusel murutraktori. Jõelähtme vallas käidi Rootsi-Kallavere muuseumis, mille põlenud kõrvalhoonele tuleb Leaderi toetusel uus katus. Rebala muuseumis tutvuti kivikalmetega, Kose vallas lõunatati Oxforelli puhkekeskuses, mis on mõnele puhkemajale saanud Leaderi toetuse.
 
Ekskursioonil olid ka PRIA esindajad Tiia Soomer ja Eda Rosenberg: „Ida pool on Leader tunduvalt hilisem, ei ole veel nii palju jõutud teha. Tulime vaatama, millised objektid on toetust saanud, sest ei ole nende kõikidega kursis. Lääne-Harjut tunneme hästi.“

PRIA inspektor Tiia Soomer leidis, et päris vahvaid asju on tehtud: „Kui mõtelda Anija valla projektidele, siis meenub kohe Anija mõis. Raasiku vallast tulevad meelde staadion ning puhkpillid, mida orkestrile sooviti hankida.“

Korraldaja tulemusega rahul
Tiina Sergo ütles, et jäi konverentsiga rahule: „Tagasiside on siiani olnud hea. Olen kindel, et inimesed said oma muredele lahendusi.“
 
Ta tõdes, et ettevõtjad olid Lääne-Harjus aktiivsemad kui Ida-Harjus ja sõnas, et viimaseid oleks võinud rohkem tulla: „Kokkuvõttes oli konverentsil üle 120 inimese, mis on hea tulemus. Kui palju oli Ida-Harjust inimesi, ei oska praegu peast öelda, kuid üldiselt võib piirkonna osalusega rahul olla.“

Anija vallavanem Tiit Tammaru: „Konverentsil tuli küsimuseks, kas Leaderi strateegia on kõige õigem. Minu arvates on, sest toetusi jagatakse lähtuvalt seisukohast, et piirkonna areng oleks harmooniline ning tasakaalus. See arvestab, et toetust peab jagama vastavalt vajadusele ning igasse külla ei ole tarvis oma jalgpalliväljakut või ujulat.“

Ida-Harju Koostöökoja Leaderi projektide järgmine ehk kolmas taotlusvoor on 1.-3. novembrini. Seekord jagatakse raha kahest meetmest – 1.1 Teeme koos ning 2.1 Tööd ja leiba. Suletuks jääb meede 1.2 Kodukant korda.

Eelmine artikkelVarastati veepump
Järgmine artikkelPärispeal harjutati tegutsema õlireostuse korral