Kehras avati ligi miljon eurot maksnud raudteejaama ümbruse parklate ja teedeala

2061
Uus ringristmik ja kergliiklusteed Kehras Põhja tänava ja Kose maantee ristumiskohas. Paremal õmblusfirma Year maja. Sven Luksi droonifoto.

„See on meie valla jaoks  sajandi investeering, õigemini sajandi esimene suur investeering keskkonda ja teedesse,“ ütles Anija vallavanem ARVI KAROTAM.

Kehra jaamaplatsil on kaarjas paviljon. Üks pool on bussiootajaile, teises on 8kohaline mobiilne jalgrattaparkla.
Kehra jaamaplatsil on kaarjas paviljon. Üks pool on bussiootajaile, teises on 8kohaline mobiilne jalgrattaparkla.

Anija vald sai möödunud aasta lõpus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetmest „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega“ 785 409 eurot, millele lisati vallaeelarvest omaosalusena 188 491 eurot. Uue asfaldi sai suur osa Põhja tänava ning osa Kose maantee autoteest, kahe tee ristumiskohta ehitati ringristmik, Põhja tänava äärde rajati ja Kose maantee ääres rekonstrueeriti kõnnitee, raudteepeatuse ümbrusesse tehti mitu auto- ja jalgrattaparklat. Jaamaplatsile ehitati kaarjas bussipaviljon 8kohalise nutiparklaga, kuhu saab jalgratta lukustada ilma lukku kasutamata. Tuleb helistada parklas oleval telefoninumbril ning vaba jalgrattaposti juures avaneb metallkang, millega ratas lukustada. Hiljem samalt telefonilt parklas olevale numbrile helistades avaneb kang uuesti.

Avapidu rongkäigu ja puhkpilliorkestriga
Projekti lõppemist tähistati uute teede-parklate piduliku avamisega neljapäeval, 29. septembril Kehra raudteejaamas, kus rahvast tervitasid Anija volikogu liikmed ja vallavalitsuse töötajad koos puhkpilliorkestriga. Inimesi oli rohkesti, Põrgupõhja linnaosa rahvas tuli kohale  mööda  uut  kõnniteed  ühises rongkäigus, mille eesotsas olid linnaosa tänavused Juula ja Jürka – Külliki ja Maidu Heris.
„Vanasti öeldi, et kõik teed viivad Rooma, kuid see on minevik, nüüd viivad kõik teed Põrgupõhja,“ ütles Põrgupõhja elanike eestvedaja Silva Laupa, kui tänas vallavanem Arvi Karotami ning kõiki teede-ehituses osalenuid.
Vallavanem Arvo Karotam meenutas, kuidas suur investeering Anija valda jõudis. Eeltööd algasid kaks aastat tagasi, kui vallavalitsus ostis kolm jaamaümbruse krunti ning lasi lammutada neil olnud lagunevad hooned: „Lõhkusime need maha lootuses, et Euroopast tuleb suur rahalaev ning saame asemele teha korralikud parkimisplatsid ja bussipeatuse.“
Augustis 2015 esitas vallavalitsus Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) OÜ Selektor Projekt koostatud projekti Kehra raudteeümbruse arendamiseks. Kui eelmise aasta lõpus rahastus­ot­sus tehti, korraldas vallavalitsus riigihanke ehitaja leidmiseks. Tänavu kevadel toimunud hanke võitis OÜ Tavt, pakutud hind oli ligi 600 000 eurot ehk umbes 200 000 eurot odavam, kui arvati. Seetõttu lisati KIKi nõusolekul tööde nimekirja Kose maantee 200meetrise lõigu asfalteerimine. Ka teise hanke võitis Tavt, seekord koos ehituse alltöövõtja, OÜga KV Infra. Aprillis alanud tööde lõpptähtaeg oli 30. november, ehitajad jõudsid valmis kaks kuud varem.
Arvi Karotam tunnustas vallarahvast kannatlikkuse ning tähelepanekute eest, mis vallavalitsus sai ehituse ajal.
„Põrgupõhja rahvas juba rõõmustas, kuid usun, et rõõmustavad ka kõik teised, kes Kehrasse tulevad. Me ei pea enam häbenema – siia pääseb rattaga, autoga, Kehras saab parkida, istuda rongi peale ja sõita Tartusse, Tallinna, Narva, kuhu iganes,“ kõneles ta.
Koos Sirje Põlendiku kehastuses Anija Eidega tänas vallavanem projekti õnnestumisele kaasa aidanud majandusministeeriumi, KIKi, maanteeametit, projekteerijat, ehitajaid, ehitusjärelevalve teinud OÜd PP Ehitusjärelevalve, vallavolikogu ning vallavalitsuse majandusteenistuse töötajaid.
Majandusministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Eva Unt, KIKi projektikoordinaator Ööle Janson, OÜ Tavt juhataja Ivar Sova ning Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev lõikasid Kehra raudteejaama esisel platsil läbi sümboolse lindi.

Põrgupõhja rahvas ootas teed pool sajandit
Põrgupõhja inimesed, kes olid paarikümnekesi tulnud vallajuhte ja tee-ehitajaid tänama nii uuendatud sõidutee kui päris uue kõnni tee eest, ütlesid, et on korralikku teed oodanud aastakümneid.
„Tulime tänutäheks. Meie teed on olnud väga kehvad. Olen nende kordategemist oodanud 50 aastat, kui mitte rohkem. Selle ajaga olen kõik kraavid läbi käinud – libedaga palju kukkunud. Õnneks on kondid jäänud terveks, kuid talvel libedaga oli tee kumer, ei püsinud jalgel,“ rääkis Silva Laupa.
Annely Pakkane lisas, et rõõmsaid elanikke on Põrgupõhjas nüüd palju rohkem, kuid Tallinnas tööl käivad inimesed ei jõudnud teeprojekti avamiseks koju.
„Hea, et ehitamise ajal olid vahepeal suured vihmad, see näitas ära kitsaskohad,“ märkis ta ja sõnas, et nüüd on kõik hästi, uue kõnnitee peal on mugav jalutada.
Sirje Põlendik kinnitas – kuigi tänavavalgustus on sõidutee ääres, näeb ka Põhja tänava kõnniteel pimedal ajal liikuda: „Praegu on puudel veel lehed, seetõttu on mõnes kohas veidi hämar, kui puud raagu lähevad, näeb päris hästi.“

Riigiesindajad olid rahul
Majandusministeeriumi peaspetsialist Eva Unt lausus Sõnumitoojale, et Kehra raudteeümbruse projekt on üks suuremaid, mis sai Ühtekuuluvusfondi meetmest raha, rohkem said vaid Tartu ja Narva linn. Suurematest projektidest valmis Kehra esimesena.
„Väga ilus ja uhke on,“ kiitis ta.
Ööle Janson KIKist tõdes: „Siin laabus kõik üllatavalt kiiresti, rahaeraldusest valmimiseni läks vähem kui aasta.“
Arvi Karotam arvas, et Anija vallal läks sedavõrd ladusalt, kuna ettevalmistustöödega alustati varakult, üle kahe aasta tagasi veel enne seda, kui minister oli meetmemääruse kinnitanud.
Eva Unt jutustas, et raudteemeetme puhul tehti kohalike omavalitsustega suurt koostööd juba enne määruse kinnitamist: „Algul uurisin, kas üldse on huvi. Ning kuna raha ei olnud palju – kogu Eesti peale 12,75 miljonit eurot – oli soov, et korda saaks võimalikult palju peatuskohti.“
Anija vallal läks tema hinnangul hästi, kuna ehitushange tehti varakult, kui euroraha ei olnud meie turul veel palju ja ehitajatel nappis tööd. Osadel, kes alustasid hiljem, on läinud hange kavandatust kallimaks.
Vallavanem rõõmustas: „Tänu sellele, et saime nii palju soodsama hanke, saime ka Kose maantee teelõigu rekonstrueeritud. Muidu oleks tulnud see teha järgmisel  aastal ning oleks tähendanud, et teistele teedele investeeringuraha poleks jagunud.“