Koolivaheajal veebruari lõpus said Hara Seilamise Seltsi 11 noort sportlast vanuses 10-16 aastat võimaluse purjetada Aadria merel. Hara purjeklubi korraldatud treeninglaager kestis Horvaatias Istria poolsaarel paiknevas Pula sadamalinnas nädal aega.
Sinna ja tagasi sõideti kahe väikebussiga ning mõlemal bussil oli järel treiler purjekatega. Sõitu ja treeninglaagrit aitasid ellu viia lapsevanemad. Ühte bussi juhtisid treener Ingrid Randlaht ja lapsevanem Kalli-Marion Sass, teist lapsevanemad Maris ja Tanel Matsi.
Hara purjeklubi noortest sportlastest osalesid Imbi Randlaht, Marii Matsi, Melissa Kurg, Thor Piispea, Grete Oru, Joosep Saar, Kirke Külmsaar, Jens Randlaht, Rasmus Lutter, Ott Richard Hääl, Jessika Jõesaar.
Hara Seilamise Seltsi treener Ingrid Randlaht: „Purjespordi eripära meie kliimas on, et sportlaste ettevalmistusaega tuleb pikendada ja minna talveperioodil treenima sinna, kus pole jääd. Mida kõrgemal tasemel võistelda, seda rohkem on vaja veetunde ka talvel. Me oleme seni käinud soojematel vetel treenimas ühe-kahe-kolme sportlasega, teinud lennureise. Nüüd sõitsime esmakordselt suure seltskonna ja bussidega ning tegime kohapeal oma treeninglaagri. Samal ajal olid seal oma laagritega ka Saaremaa ja Pärnu purjeklubi treenerid ja noored sportlased. Rentisime kahe klubiga ühe lisakaatri, et purjetavatel noortel merel kaasas olla.“
Seitsme laagripäevaga tehti Hara seilajatega kokku 28 treeningtundi, kõige pikem treening kestis merel 6 tundi. Osaleti ka piirkondlikul regatil, kus võistlejaid oli kuuest riigist, Eesti kolme purjespordiklubi peale oli võistlemas 23 eestlast.
„Need Horvaatias tehtud 28 veetundi on kulla väärtusega. Laagris osalenud noored on paremini valmistunud meil maikuus algavaks purjetamishooajaks. Talvel teeme koduseid treeninguid muidu vaid spordisaalides ja ujulates,“ sõnas Ingrid Randlaht.
Ta märkis, et välislaager sai võimalikuks tänu lapsevanemate toele ja abile, ka rahalisele osalusele. Laagri maksumuse võimalikult madalal hoidmiseks valiti hoolega majutusvõimalust. Ka otsustati endile ise süüa teha, selles osalesid sportlased jõukohasel määral.
„Horvaatia laagris olid meil purjetajad alates 4. klassi õpilasest kuni 10. klassini. Laager oli mitmes mõttes hea vastupidamise ja hakkamasaamise kool ning ka kõige nooremate pärast pole tarvis muretseda, nad on iseseisvad, oskavad oma asju pakkida ja jälgida, et kõik vajalik oleks kaasas. Bussiga sõit Horvaatiasse ja tagasi, kokku 4900 kilomeetrit, oli samuti vastupidamis- ehk kestvustreening. Purjetamine on noortele palju enamat kui vaid sport ja liikumine,“ rääkis treener.
Lapsevanem Kalli-Marion Sass tegeles laagris toiduvalmistamisega ja kiitis, et välisreisid ning veel koos Eesti teiste purjeklubidega on treeningutele lisaväärtus: „Trennipäevad olid pikad, igaühel tuli ise jälgida, et vahetusriided oleksid merel kaasas, ka joogipudel ja söögikraam. Paat tuli merele minekuks valmis seada ja pärast kokku panna. Kõik see andis väga hea ettevalmistuse eri olukordades hakkamasaamiseks ning üksteisega arvestamiseks. Välislaager oli ka hea keelepraktika, isegi kõige nooremad oskasid inglise keeles suhelda. Peale trennide olid noortele kohapeal ekskursioonid, sai käia sealset loodust vaatamas. Vahva elamuse pakkus ka see, kui regati ajal mindi merele ja paate tulid saatma delfiinid. Noorte sportlaste välislaagreid ei maksa peljata, tuleb julgeda mõelda nii-öelda kastist välja ja minna vaatama, kuidas mujal elatakse.“
Laagriliste toitlustamise kohta jutustas ta, et tegi süüa koos Ingrid Randlahega: „Püüdsime pakkuda lastele meelepäraseid sööke ja küsisime, mida sooviksid. Toiduained ostsime poest, Ingrid on kogenum, oskas valida õigeid koguseid. Hara Seilamise Seltsi puhul on päris suur roll ja panus lapsevanematel. Võistluste ajal oleme merel abis, meil on ühine grupp, kõik aitavad üksteist.“
Kuusalu keskkooli 5. klassi õpilane Thor Piispea: „Mulle meeldis Horvaatias, seal olid soojad ilmad ja suvi hakkas kätte jõudma, oli nagu meie maikuu. Õues sai olla dressipluusiga ja merevesi oli soojem kui meil mais. Merevesi oli hästi soolane, kui merelt tulime, olid nägu ja riided soolast valged. Hästi lahe oli päev, kui merel olid suured lained ja paadiga sai surfata, istuda paadil taga otsas.“
Ta kiitis, et purjetamine väga meeldib, saab palju merel olla. Eelmisel hooajal oli ta Optimist-purjekaga merel kokku paarsada tundi.
Hara Seilamise Seltsi purjeklubi nimekirjas on 27 noorsportlast, kes treenivad aastaringselt. Suvel liituvad mõned Juminda poolsaare küladesse suvitama saabuvad noored, siis on treeningutel osalejaid 40 ringis. Treenereid on neli, peale Ingrid Randlahe veel Jaanus Randlaht, Ingeldrin Aug ja Sven Kadaste.
Ingrid Randlaht tõdes, et tänavune purjehooaeg algab täbaras seisus, sest oktoobritorm lõhkus Hara sadamas kuus aastat kasutuses olnud veeskamissilla. Purjepaatide veeskamise uus sild maksab umbes 10 000 eurot.
„Avalikku sporditaristut saame kasutada ainult talvel. Suveks peavad purjetajad ise omale taristu looma. Samas on purjetamine üks vähestest spordialadest, kus Eesti sportlased on pärast taasiseseisvumist võistelnud seni kõigil olümpiatel.“