Järgmisel aastal täitub sada aastat Eesti ilusaima ja ühe suurima neljamastilise purjeka, Kuusalu vallas Hara külas Haagininal ehitatud barkantiini Tormilind valmimisest. Laeva ehitati Hara külas aastatel 1919 ja 1921, ehitustööd lõpetati 1922 Loksal.
Tormilinnu veeskamisest möödus sada aastat suvel – augustis 1921 tõsteti laev Haagininal rannalt vette ja viidi Loksa sadamasse.
Suvel asutatud MTÜ Hara Külaselts soovib aastapäeva puhul panna Haaginina lähedusse infotahvli ning otsib ehitamisest ja veeskamisest täiendavat infot ja fotosid. Külaseltsi juhatuse liige Lii Välkmann postitas selle kohta teate küla Facebooki lehele.
Seltsi juhatuse liige Hele Lõhmus: „Oleme kuulnud, et Tormilinnust tehti Haagininal fotosid. Kahjuks pole neid pilte seni leidnud. Ehk on kellelgi sugulastest jäänud selliseid pilte või teatakse, kus võiks olla?“
Tormilinnu omanikud olid laeva esimene kapten Rudolf Pahlberg Käsmust ning Gustav Kristenbrun, Eduard Lepni ja Anette Tiedeman. Ehitasid meister Adu Sepp ja ta poeg Peeter Sepp Saaremaalt, enamik töölisi oli Saaremaalt. Tööliste seas olid ka meistri pojad Mihkel ja Kusti.
Purjeka pikkus oli 45,71 meetrit, laius 10,30 meetrit, sügavus 4,12 meetrit. Tormilind sõitis kõigil maailmameredel ja ületas sinimustvalge lipu all esimese Eesti laevana ekvaatori. Hilisemad kaptenid olid Joosep Einholm, Aleksander Kaare ja Rudolf Pahlbergi poeg Harri Pahlberg.
Detsembris 1937 sattus Tormilind teel Kopenhagenist Kotkasse tormise ilmaga Soome rannakaljudele ja sai viga, laev jätkas teekonda, kuid jooksis vett täis ja Hiiumaa lähedal vajus külili. Meeskond jõudis paadiga laevast eemale, kolm meest uppusid. Laev pukseeriti Hanko reidile. Kevadel pumbati vigastatud purjekas tühjaks ja pukseeriti Tallinna, kus ehitati ümber mootorlaevaks, purjeid vähendati. Laeva hakati seejärel kutsuma murtud tiivaga Tormilinnuks, sest remondiga oli kaotanud palju endisest ilust. 1940. aastal Tormilind natsionaliseeriti, septembris 1941 langes sakslaste kätte, oli kaubalaev, hiljem sõjalaevade abilaev. Tormilinnu sõidud lõppesid 1944. aastal, kui jäi Kieli sadamas pommirünnaku alla ja on seal merepõhjas.