Kuusalu kunstidekooli, keskkooli, spordikeskuse ning Kiiu lasteaia elektrile ja gaasiküttele kulus novembris-detsembris kokku ligi 87 000 euro võrra mullusest rohkem.
Ida-Virumaalt Tallinna suunduv gaasimagistraal läbib Kuusalu valda. Selle läheduses paiknevad Kuusalu spordikeskus ja keskkool ning Kiiu Kiigepõnni lasteaed on gaasiküttel. Kuusalu aleviku keskel asuv kunstidekool on elektriküttel. Eelmise aasta lõpus kiirelt kasvanud elektri- ja gaasihinnad on tõstnud olulisel määral nende asutuste energiakulusid.
Kuusalu lasteaed Jussike ning Kolga kool ja lasteaed on tsentraalküttel. Neis haridusasutustes jäi küttekulu senisele tasemele, kasvasid elektriarved.
Vihasoo lasteaed-algkoolil on õlikatel, ka kütteõli hind on tõusnud, kuid mitte nii märgatavalt kui elektril ja gaasil.
Kunstidekooli, spordikeskuse, keskkooli ning Kiigepõnni lasteaia elektri- ja küttekulud olid 2020. aasta novembris ja detsembris kokku 29 236 eurot – novembris 13 789 eurot ja detsembris 15 447 eurot. Hiljuti saabusid mulluse detsembrikuu elektri- ja gaasiarved. Samade asutuste 2021. aasta kahe viimase kuu energiakulud on kokku 116 221 eurot – novembris 48 919 eurot, detsembris 67 302 eurot. Kuusalu vallal tuleb seega tasuda nende nelja asutuse kahe kuu energiakulude eest 86 985 eurot rohkem.
Gaasiküte oli oluliselt kallim nii 2021. aasta novembris kui detsembris, elektrikulu kasvas detsembris peaagu topelt võrreldes novembriga. Kuusalu keskkooli elektriarve oli eelmise aasta novembris 6603 eurot, detsembris 12 659 eurot ning gaasiarved vastavalt 14 955 eurot ja 16 205 eurot. Kuusalu spordikeskuse novembri elektriarve oli 6173 eurot, detsembri arve 11 712 eurot, gaasiarved olid vastavalt 13 805 eurot ja 14 958 eurot. Kiiu Kiigepõnni lasteaia novembrikuu elektrikulu eest tuli tasuda 1722 eurot, detsembrikuu eest 3393 eurot, gaasiküttele kulus novembris 3726 eurot, detsembris 4468 eurot. Kuusalu kunstidekooli elektriarve oli novembris 1935 eurot, detsembris 3898 eurot.
Vihasoo lasteaed-algkooli küttekulu oli 2020. aasta novembris 2319 eurot, detsembris 6475 eurot ning 2021. aasta novembris 3308 eurot ja detsembris 9276 eurot.
Kiiu mõis, kus asub Kuusalu vallamaja, on maaküttel. Ka vallamaja küttearve on varasemast suurem – aastal 2020 oli elektrikulu novembris 1023 eurot, detsembris 1919 eurot ning aastal 2021 vastavalt 1882 eurot ja 4126 eurot.
Kuusalu valla pearaamatupidaja Ly Korotejev-Piir tõdes möödunud kolmapäeval vallavolikogu istungil tänavuse vallaeelarve esimesel lugemisel, et esialgsete prognooside kohaselt tuleks valla asutuste 2022. aasta elektrikuludesse lisada 125 000 eurot ja küttekuludesse 110 000 eurot.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt kommenteeris Sõnumitoojale, et energiaarved on kujunenud oodatust märksa suuremateks, kuid allasutused on suutnud 2021. aastal veel kuidagi toime tulla ja nende eest tasuda: „Käesoleva aasta vallaeelarvesse tuleb need kulutused kavandada suuremad. Arvestasime sügisel eelarve projekti koostades, et elekter ja gaas lähevad kallimaks, aga nii suur hüpe on olnud ootamatu.“
Küsimusele, kas ja kuidas selline hinnatõus mõjutab vallas tänavuseks kavandatavaid ettevõtmisi, vastas vallavanem, et eelarve menetlemisel tuleb arutada, milliste tegevustega ja mis mahus saab jätkata.
Aegviidus elektriküttel lasteaed
Anija vallas gaasiküttel vallaasutusi pole. Kehra linnas toodab asutustele ja kortermajadele sooja SW Energia hakkepuidukatlamaja. Alaveres on õliküttel katlamaja, mis annab sooja koolile, lasteaiale ja rahvamajale. Aegviidus on valla igal allasutusel-hoonel oma küte, peamiselt õhksoojuspump või maaküte, mis tarbivad soojatootmiseks elektrit. Aegviidu lasteaed on täielikult elektriküttel.
Elektrit ostab vald börsihinnaga. Koos võrgutasuga oli vallaasutuste ja tänavavalgustuse elektrikulu detsembris kokku 40 000 eurot, aasta varem detsembris oli 15 501 eurot.
„Hinnatõus on 161 protsenti. Oleks olnud veel suurem, kuid möödunud detsembris maksis riik pool võrgutasust kinni,“ ütles valla finantsjuht Liivi Hansen.
Ka valla möödunud aasta novembri- ja oktoobrikuu elektriarved olid suuremad kui 2020. aastal, oktoobrikuu elektrikulude kasv oli aasta varasemaga võrreldes 79 protsenti, novembrikuine kasv 64 protsenti. Detsembriarve enam kui 160protsendine tõus võrreldes mullusega oli Liivi Hanseni sõnul siiski ootamatu. Ta rääkis, et kuigi suurem osa vallaasutusi elasid aasta lõpus kokkuhoidlikult ning jätsid suuremad kulutused elektrihinna kallinemise tõttu tegemata, tekib siiski osadel asutustel elektriarve tõttu eelarve ülekulu ja on vaja leida lisaraha.
Vallavanem Riivo Noore sõnul on kõige keerulisem Aegviidu lasteaiaga, mille maaküttele üleviimine on olnud pikalt plaanis, kuid seni pole selleni jõutud: „Lasteaia maaküttele viimiseks on maa olemas. Tegu on suure tööga, eeldab hoone üsna täielikku renoveerimist, põrandad tuleb üles võtta, kaablid asendada torudega.“
Aegviidu lasteaia detsembrikuine elektrikulu oli elektrikütte tõttu 18 645 eurot ehk üle 10 000 euro võrra rohkem kui 2020. aasta viimasel kuul, mil lasteaia elektri eest tuli maksta 8708 eurot. Hoone odavamale küttele üleviimine on valla arengukavas. Tänavuse aasta eelarveprojekti on kavandatud 60 000 eurot lasteaia renoveerimisprojekti koostamiseks.
Käesoleval nädalal on Anija valla 2022. aasta eelarve projekt vallavolikogu istungil teisel lugemisel. Finantsjuht selgitas, et majanduskulude tõusuks on arvestatud keskmiselt 5 protsenti: „Vallaeelarve majandamiskuludest moodustavadki elektrikulud 5 protsenti. See tähendab, et oleme hinnatõusuga arvestanud, aga kui tõus on sedavõrd suur, nagu oli detsembris, lisaks kallinevad ka kõik muud kaubad-teenused, siis kogu hinnatõusu majanduskulude viieprotsendiline kasv ei kata.“
Liivi Hansen avaldas lootust, et riigijuhid pakuvad ka omavalitsustele energiahinna tõusu leevendava toetuse. Ta rõhutas, praegu peavad kõik vallaasutused arvestama, et raha kusagilt juurde ei tule, elektri eest tuleb maksta, järelikult on võimalik teha vaid jooksvaid kulutusi, kavandatavaid täiendavaid oste-kulutusi teha ei saa.
Riivo Noor: „Praegu ei oska ilmselt keegi prognoosida, mis elektrihinnaga edasi toimub. Kui tuleb veel drastilisi muudatusi, peame eelarve aasta keskel uuesti üle vaatama.“
Raasiku vallas fikseeritud hinnaga elekter
Raasiku vald ostab elektrit fikseeritud hinnaga, seetõttu on hinnakõikumised raamatupidamisosakonna juhatata Evelyn Velberki kinnitusel olnud minimaalsed. Novembris oli vallaasutuste elektrikulu kokku 16 228 eurot ja detsembris 20 249 eurot, aasta varem novembris oli 17 092 eurot ja detsembris 14 101 eurot. Elektrihinna kõige suurem tõus on olnud maakütte tõttu Pikavere mõisakoolis, mille elektriarve kasvas detsembris võrreldes aasta varasemaga 500 euro võrra.
Raasikul kütab vallaasutusi SW Energia hakkepuidukatlamaja. Aruküla mõisale annab sooja Kehra puutööstus, vallal on seal varuks õlikatel, kütteõliga köetakse ka raamatukogu ja tervisekeskuse hoonet. Aruküla põhiline toasoe tuleb ka valla-asutustesse SW Energia bioküttel katlamajast. Hakkepuidu hinnatõusule viidates kehtestas ettevõte alates 1. detsembrist soojusenergia uueks müügihinnaks Arukülas 54,61 eurot megavatt-tund, sellele lisandub käibemaks. Aasta lõpus tehti konkurentsiametile ettepanek tõsta soojusenergia piirhinda ning 21. jaanuarist tõuseb Arukülas toasooja hind 58,59 eurole megavatt-tunni eest. Sellele lisandub käibemaks. Uus hind on ühtlasi konkurentsiametis kinnitatud piirhind.
Loksa linnas samuti tsentraalküte
Ka Loksa linnavalitsuse hoonet ja allasutusi köetakse tsentraalselt. Lisaks elektrihinna tõusule kasvasid eelmise aasta lõpus Loksal ka küttekulud. Soojatootja N.R. Energy tõstis detsembrist soojusenergia hinda – oli seni koos käibemaksuga veidi üle 95 euro megavatt-tunni eest, nüüd on ligi 125 eurot megavatt-tund. Praegune konteinerkatlamaja on õliküttel.
Linnapea Värner Lootsmann ütles, et novembris peaks valmis saama uus katlamaja, mida köetakse hakkpuiduga, ja avaldas lootust, et siis on soojahind odavam.