Kuusalu küla külje all asub muinaslinnuse vall.
Kuusalu külakogu ja MTÜ Laurentsiuse Selts korraldavad 7. mai Teeme Ära talgute raames võssakasvanud muinaslinnuse ümbruse ning teeraja korrastamise. Talgujuht on Kuusalu külavanem Andres Kirsila. Talgutele oodatakse 20 inimest, kuid külavanem lubab, kui rahvast koguneb rohkem, leiavad ka nemad rakendust.
Pajulinnaks nimetatava linnuse asukohast teatakse vähe, selle tähistamiseks pole praegu väljas viitasid ega silte. Linnus paikneb soisel alal Kuusalu ringtee ja Kuusalu küla vahel. Varem on seal olnud matkarada, millest jäänud mõned postid. Linnuse juurde on külavanema sõnul viimasel ajal satutud harva, vahel on olnud näha üksikuid matkajaid ning aegajalt on sinna viidud Kuusalu kooli õpilasi.
Külavanem elab oma esivanematele kuulunud Tatsu talus ja ütleb, et kuulis linnusest jutte juba lapsepõlves. 1930ndatel aastatel toimusid linnuses väljakaevamised ja arheoloogid elasid tema kodutalus.
„Pajulinna korrastamise peale hakkasin mõtlema siis, kui koostasime Kuusalu küla arengukava ja kirjutasime ülevaadet küla ajaloost,“ lausub ta. Tänu Teeme Ära talgutele on nüüd plaan linnuse asukohta paremini avada ning korrastada ka purre üle oja, et sinna oleks matkajatel edaspidi lihtsam minna.
Kuusalu Pajulinna ümbruse koristustalgutest on lubanud osa võtta arheoloog Gurly Vedru, kes on teinud väljakaevamisi mitmel pool Kuusalu valla muinasaegsetel asustusaladel.
Gurly Vedru: „Linnus on alati eriline ja see näitab, et selles paigas on olnud keskus, mida tuli kaitsta, sinna oli koondunud ülikuid või vara. Kuusalu linnuse ehitamine oli töödnõudev, kuna tuli alla panna padjad, et see soos püsiks. Ilmselt on Vana-Narva maantee olnud ammu olemas ja sealt kulges kaubatee.“
Ta lisas, et 1930ndatel oli suur riiklik huvi linnamägede väljakaevamisele.
Eesti Rahvuslaste Klubi (ERK) 1936 aasta juuli/augusti väljaandes on Marta Schmiedehelm avaldanud artikli „Kuusalu linnus“. Selles on öeldud, et linnus asub keset pikergust turbasood, mis on piiratud suhteliselt kõrgete kallastega. Linnus on Tatsu-Mardi talu krundil ning ulatub osaliselt ka Kapa talu maadele. Autor kirjeldab, et kaevamiste üheks huvitavamaks osaks osutus vall ise. Suurima üllatusena leiti suurte viljatagavarade jäänuseid, viljaterad olid söestunud, ühes kohas oli ka herneid. Leiti veel keraamikat, loomaluid, metallesemeid ja helmeid. Võib arvata, et linnus hävis sõja- või rüüstamiskäigu tagajärjel tules.
Ta märgib veel, et jääb mulje, nagu oleks Kuusalu olnud ka usuline keskkoht – ümbruses on ohvrikivid, hiiekohad, soo läänekaldal voolab hiieallikas ehk Silmaallikas, lähedal on Laurentsiuse kivi.
Teeme Ära talgud 7. mail
Anija vald
Kõrvemaa terviserajad. Talgujuht Marilin Pehka.
Kehra supluskoha korrastamine. Talgujuht Rene Kaalo.
Kehra linna koristustalgud. Talgujuht Annely Aasalaid.
Voose küla heakorratalgud. Talgujuht Anna Nilisk.
Anija mõisapargi sättimine. Talgujuht Tiit Laur.
Lilli küla talgud. Talgujuht Bruno Engel.
Lahinguvälja mälestuskivi ümbruse korrastamine. Talgujuht Anne Oruaas.
Kuusalu vald
Virve külatalgud. Talgujuht Tõnis Velström.
Kiiu vana kooli ümbruse korrastamine. Talgujuht Jaanus Kamber.
Kulgejad Kolga-Aablas. Talgujuht Tiia Somer.
Nõmmiku talu Kiius. Talgujuht Heinar Hurt.
Kolga-Aabla tantsuplatsi ja liivaranna koristustalgud. Talgujuht Mait Lillemäe.
Pajulinna korrastamise talgud. Talgujuht Andres Kirsila.
Kolga rahvamaja ümbruse korrastamine. Talgujuht Katrin Lellep.
Mohni tuletorni talgud. Talgujuht Egon Riener.
Suurpea küla talgud. Talgujuht Õie Kivi.
Teeme Pärispea pundis päris puhtaks. Talgujuht Asko Aug.
Kodurestoran Mermer kutsub pargialust korrastama. Talgujuht Merrit Kiho.
Raasiku vald
Aruküla rahn. Talgujuht Raul Sepper.
Aruküla terviseraja korrastamine. Talgujuht Margit Alep.
Raasiku kodukant korda. Talgujuht Helle Vaga.
Raasiku valla peredele – Teeme Aruküla perekeskuse uued ruumid korda. Talgujuht Õnnela Metsaorg.
