LANA TOOMVAP oli tänavusel paraadil lippur ja ELBE LUMISTE marssis naiskodukaitsjate üksuse rivis.
Naiskodukaitse Kuusalu jaoskonna esinaisele Elbe Lumistele Sigula külast ja tegevliikmele Lana Toomvapile Põhja külast on Eesti Vabariigi aastapäev ning sellele eelnev kuu tähendanud viimastel aastatel ettevalmistusi ja harjutamist kaitseväe paraadiks. Elbe Lumiste võttis paraadist osa kolmandat korda, mullu oli ta naiskodukaitse piduliku üksuse juht. Lana Toomvapile oli paraadil marssimine teistkordne kogemus, kaks aastat tagasi osales ta rivis, käesoleval aastal tehti ettepanek kanda naiskodukaitse üksuse lippu.
Kaitseväe paraad toimub 24. veebruaril reeglina Tallinnas Vabaduse väljakul. Naiskodukaitset esindavad Harjumaa ja Tallinna naiskodukaitsjad. Osalemine on kaitseliitlastel vabatahtlik.
„Kuni ei olnud ise kaasa teinud, ei osanud ette kujutada, kuivõrd ülev tunne on olla osaline me riigi sünnipäeva korraldamises ja õnnestumises. Väga uhke tunne on Vabaduse platsil marssida, aga veel vägevam on minna läbi rahva. Kolonn liigub väljakult mööda Kaarli puiesteed Kaarli kirikuni, siis pöörab tagasi ja läheb Mere puiesteele. Bussid ootavad osalejaid Vene Kultuurikeskuse juures. Rahvast on tänavate ääres palju, kostavad elagu-hüüded, marssijaid tervitatakse ka nimepidi, kui on tuttavaid vaatama tulnud,“ kirjeldab Lana Toomvap.
Ta sõnab, et paraadi võib mõneti võrrelda üldtantsupeoga, kus peab väljakul samuti oma kohta teadma ja teistega arvestama ning eelnevad põhjalikud proovid. Naiskodukaitsjad harjutasid esmalt neljal korral omaette, aastapäevale eelnenud neljapäeval oli liputoimkondade proov ning pühapäeval, 23. veebruaril kell 13 algas Sisekaitseakadeemias esimene ühine proov, õhtul kell 20 oli peaproov koos läbimarsiga Vabaduse väljakul.
Pühapäevane proov kujunes Lana Toomvapi sõnul päris suureks jõukatsumiseks tuulega: „Naiskodukaitse lipp on mitmekordsest atlasest. Kui tuule alla võtab, lähed lendu nagu Mary Poppins. Õnneks oli esmaspäeval väga tore ilm, päike paistis, paraadi ajal oli vaid paar tuuleiili.“
Naiskodukaitsjate lipp kaalub koos lipuvarrega 5 kg. Lipukandmise teeb raskeks ebatavaline kätehoid. Et paraadil austava ülesandega toime tulla, hakkas ta mitu nädalat varem kätekõverdusi tegema ning harjutas kodus liputoiminguid.
Paraad lõppes tema jaoks kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi vastuvõtuga. Sinna kutsutakse kõik osalenud liputoimkonnad ja üksuste juhid. Kaitseväe juhataja tänas osavõtu eest, kaetud oli pidulaud.
Kuni eelmise nädala lõpuni Sõnumitooja sekretäri-kuulutuste vastuvõtjana ja osalise koormusega ka naiskodukaitse instruktorina ametis olnud Lana Toomvap töötab alates märtsist Kaitseliidu Harju malevas instruktorina täiskohaga.
Ta astus naiskodukaitsesse 14 aastat tagasi: „Olin just kolinud Kuusalu valda ja soovisin leida inimesi, kellel on minuga ühised huvid. Sel ajal tegi naiskodukaitse kaks reklaamüritust, ma kummalgi korral minna ei saanud, kuid tänu ürituse infole võtsin Kuusalu naiskodukaitsjatega ühendust. Selle organisatsiooni väärtused ja eesmärgid on mulle südamelähedased – pakub eneseteostust, võimalust õppida, tegeleda reaalsete olukordade lahendamisega. Me elame praegu nii hästi oma iseseisvas riigis tänu vundamendile, mida vanaisad ja vanavanaisad on ladunud. Peame neile tänulikud olema ja seda vaimsust edasi kandma.“
Elbe Lumiste astus naiskodukaitsesse 2006. aastal: „Olen kogu aeg olnud vormilembeline, tundus hea võimalus oma huvisid ellu viia. Paraadil osalemist pean enda kohuseks. Kolm aastat tagasi olime laigulistes vormides ja relvaga, eelmisel aastal ja ka nüüd paraadvormis. Paraadipäev on eriliselt tore ja annab uhke tunde, rahvas on ühtne.“
Eesti Vabariigi sünnipäeval sõitis ta kodust välja varahommikul kell 6, jõudis riigilipu heiskamise ajaks Toompeale. Kuna oli pidulikus vormis, seisis koos paraadi üksusega Pika Hermanni torni juures. Riigilipu heiskamisel jagavad naiskodukaitsjad riigi sünnipäeva hommikul Toompeal rahvale teed, seal ollakse laigulises välivormis. Ka Elbe Lumiste on käinud teed jagamas, samuti Lana Toomvap mitmel korral ja teisedki Kuusalu jaoskonna naiskodukaitsjad.
Kuusalu jaoskonnas 27 naist
Vabariigi aastapäeva õhtu lõppes Kuusalu naiskodukaitsjatel ühise koosoleku ja kohvilauaga. Kokku saadi Kuusalu noortekeskuses, seda võimaldas naiskodukaitsja, Kuusalu valla noorsootöö koordinaator Krista Allik. Kuna omaette ruume pole, kogunetakse enamasti liikmete kodudes, vahel ka mujal.
Peale Elbe Lumiste, kes aasta tagasi valiti jaoskonna esinaiseks, on uues juhatuses Krista Allik, Sandra Kubi ja Iivi Rool, aseesinaine on Marju Orumaa.
Kokku on jaoskonnas 27 naiskodukaitsjat, enamasti Kuusalu valla praegused või endised elanikud. Naiskodukaitse Kuusalu jaoskond loodi ligi 18 aastat tagasi. Jaoskonna noorim liige on 18aastane, liikmete keskmine vanus üle 40 eluaasta.
Koosolekul räägiti läbi jaoskonna tänavune tegevuskava. Juhatuse liikme Iivi Rooli kodus tuleb 25. märtsil sushi valmistamise koolitus. Kindlasti osaletakse taas sinilille heategevuskampaanias, millega kogutakse toetust veteranide ja nende pereliikmetele. Naiskodukaitsjate tegevust on kavas tutvustada Kuusalus mailaadal ja lauritsapäeva pidustustel. Minnakse Lendurite kivi juurde mälestusüritusele, tehakse kaasa pidulikud pärjapanekud Valkla kivi ja Vabadussõja ausamba juures Kuusalus, küpsetatakse Kolgas jõululaadal pannkooke, osaletakse koolitustes ja võistlustel.
Elbe Lumiste: „Kutsume meiega liituma, leiame tegevust igas vanuses naistele. Täisliige saab olla alates 18. eluaastast, noorliige 17aastasena. Kes teeb, see jõuab, see on tõestatud. Kui aktiivselt me ettevõtmistes kaasa tehakse, sõltub igaühest endast. Väikeste laste emadel on aega vähem, kui lapsed saavad suuremaks, siis rohkem. Nõue on, et vähemalt 48 tundi aastas peab osalema naiskodukaitsega seotud tegevustes, see oleks kaks nädalavahetust aastas. Väljaõpe käib nii looduses kui ka siseruumides. Tänavused koolitused keskenduvad kriisiolukordades tegutsemisele.“
Lana Toomvap lisab, et esmalt tuleb uuel naiskodukaitsjal teha läbi baaskoolitus, selle üks osa on ka organisatsiooniõpe, mille raames saadakse teadmisi riigikaitsest, Kaitseliidust, naiskodukaitse tegevustest ja liikme arenguvõimalustest, ka vormiga seonduvast: „Pidulik vorm on pigem preemia, antakse kasutamiseks, kuid sellega kaasnevad kohustused seoses naiskodukaitse esindamisega.“
Loodi Kehra jaoskond
Mullu detsembris oli naiskodukaitse Kehra jaoskonna asutamiskoosolek, tänavu 20. veebruaril esimene üldkoosolek, kus osalesid 10 naist. Üldkoosolekul jaoskonna esinaiseks valitud Piret Urmet rääkis, et sattus möödunud suvel Kehra päeval naiskodukaitse telgi juurde ning temalt küsiti, miks Kehras ei ole naiskodukaitset ning kas tal endal pole huvi organisatsioonis osaleda: „Küsisin, mida on jaoskonna loomiseks vaja, vastati, et kümmet hakkajat naist. Käisin Kehras päeval ringi, küsisin ühe ja teise käest, kas nad oleksid huvitatud, ning oh üllatust, enam-vähem kümme naist oligi koos.“
Esialgu jäi asi sinnapaika, kuid sügisel võeti naiskodukaitsest temaga uuesti ühendust. Jaoskonna asutajad on Piret Urmeti sõnul suuresti nooremad naised, palju on õpetajaid nagu temagi. Paar naist tulid üle Kaitseliidust.
Kehra jaoskonna naiskodukaitsjate esimese aasta-kahe põhieesmärk on läbida vajalikud baaskoolitused. Lisaks arutati üldkoosolekul, et võiksid koos kaitseliitlastega hakata hooldama Lahinguvälja mälestussamba ümbrust: „Vabadussõja teiste mälestusmärkide hooldamisega tegeleb Kaitseliit, Lahinguvälja osas seda kokkulepet praegu ei ole.“ Piret Urmet kutsub ka teisi kodukandi naisi nendega liituma.