
Suurimad probleemid mõttetalgutel osalenute hinnangul: õpikeskkond Kuusalu valla haridusasutustes ei vasta tänapäeva nõuetele ja tugiteenus HEV-õpilastele on ebapiisav.
Kuusalu valla hariduse arengukava koostamiseks moodustatud töörühma esimehe, vallavalitsuse liikme Mart Laanpere eestvedamisel olid vallamajas teisipäeval, 18. veebruaril mõttetalgud. Osalema oodati Kuusalu vallas antava hariduse tulevikust huvitatuid. Neid kogunes arutelule 26 – valla lasteaedade-koolide juhid ja töötajad, paar lapsevanemat, vallavolikogu hariduskomisjoni mõned liikmed ning osad spetsialistid vallamajast.
Mart Laanpere teatas, et vald ei ole koolipidajana kohustatud tegema hariduse arengukava, enamikes omavalitsustes Eestis pole seda. Kuna Kuusalu vallas on praegu kehtiv hariduse arengukava, mis kinnitatud 2015. aastal ja lõpeb 2021, otsustati seda uuendada: „Arengukava koostamise ajal oli lootust, et Kuusallu tuleb riigigümnaasium. See laev on nüüd läinud, programm lõpetatud. Küsimus on, mis suunas võiksime edasi liikuda.“
Ta töötab Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia instituudis vanemteadurina ning märkis, et selles valdkonnas on palju õhinapõhist, firmad pakuvad haridusele tehnoloogilisi lahendusi, kuid need ei lahenda koolide, õpilaste, õpetajate probleeme: „Minu meelest tuleks alustada probleemidest ja arutada valla tasandil, mida saaks vallas seoses haridusega muuta paremaks. Mõni nädal tagasi tuli volikogu haridus- ja noorsootöö komisjoni koosolekul jutuks hariduse arengukava teema, osade inimestega eri valimisliitudest tekkis poleemika, et kehtivas arengukavas tuleks kaaluda Kuusalu keskkooli gümnaasiumiastme sulgemist. Teisalt heideti ette, et Kolga kooli gümnaasiumiastme kaotamisel ei kaasatud Kolga lapsevanemaid otsustusprotsessi ja hoopis Kolgas tuleks keskkooliklassid taastada. Olin Kolga kooli hoolekogu liikmena nende protsessidega kahe aasta jooksul seotud, aruteludes osalesid sadakond inimest, vastu olid vaid mõned üksikud. Kuna viimastel aastatel võeti Kolgas 10. klassi vastu vaid 5-6 õpilast, tuli gümnaasiumiastmes õpetada liitklassis ega suudetud võimaldada riikliku õppekava täitmist ettenähtud mahus – niimoodi jätkata polnud enam mõistlik. “
Mart Laanpere toonitas veel, et valla hariduse arengukava peab ühelt poolt kokku sobima hariduse riikliku arengukavaga ja teiselt poolt vallas töötavate haridusasutuste arengukavadega: „Eesmärk peaks olema kujundada koolidest, huvikoolidest ja lasteaedadest sellised haridusasutused, kes ise hakkavad tegelema nutikamalt oma probleemidega, viima ellu riikliku haridusstrateegia eesmärke ja leiavad selleks kohapeal sobivad lahendused. Meie metoodika järgi ei jutusta valla hariduse arengukava ümber koolide arengukavu ega hakka sekkuma koolide juhtimisse. Selle asemel keskendub valla hariduse arengukava koolide-ülestele ja -vahelistele teemadele. Käesoleva aasta lõpuni kehtib valla tasandil veel eelmine, 2015 valminud arengukava, aga koolid ja lasteaiad peavad oma arengukavad uuendama enne suve. Samas ei sõltu meie töörühma pakutud lähenemise puhul valla hariduse arengukava eesmärgid ja tegevused otseselt koolide arengukavadest, nendega saab tegeleda üksteisest sõltumatult.“
Töö rühmades ja pingerida
Esmalt korraldati ajurünnak. Osalejatel paluti pakkuda probleeme ja ideid ehk lahendusi esitatud probleemidele, seejärel hakati neid koondama sarnasuse alusel ning lõpuks hinnati probleemide ja ideede prioriteetsust. Igaühel oli võimalus jagada probleemide vahel 8 häält, soovi korral anda ka kõik ühele probleemile või jaotada mitme vahel. Kuna ideid oli probleemidest vähem välja pakutud, sai iga osaleja hinnata tema jaoks olulisemaid 6 häälega.
Kõige suuremaks osutus ja sai 47 häält probleem, et õpikeskkond haridusasutustes ei vasta tänapäeva nõuetele. Järgnes 46 häälega tõdemus, et hariduslike erivajadustega õppijatele (HEV) suunatud tugiteenuste maht ja kättesaadavus on ebapiisav. Tähtsuselt kolmandaks probleemiks hinnati 24 häälega, et õpetajate ja hariduslike erivajadustega õpilastega tegelevate spetsialistide järelkasv on ohus. Veel peeti probleemiks, et vallasisesed koolibussiliinid on optimeerimata ja seetõttu kulukad, millele anti 12 häält. Õpetajate ebapiisava digipädevuse probleem sai 11 häält. Pisut väiksemate probleemidena nähakse ka seda, et lapsevanematel on puudulikud teadmised – 10 häält, taristu pole energiasäästlik – 8 häält ning digitaristu pole kaasaegne ja koolide maine on probleemne – mõlemad 7 häält.
Pakutud ideedest peeti olulisemaks ettepanekut, et Kuusalu vallas võiks olla spetsialiseerunud HEV-kool, näiteks Vihasoo lasteaed-algkool, kus on juba mitu väikeklassi HEV-lastele. See idee sai kokku 29 häält. Tähtsuselt teisele kohale hinnati idee kasvatada tugikeskuse personali ja teenuste mahtu – 22 häält. Ka sooviti rohkem ja varasemat sekkumist tugiteenustesse – 18 häält. Heaks ideeks peeti ka noorte õpetajate motivatsioonipaketi väljatöötamist – 15 häält. Ettepanek korraldada lasteaedade mängualade hooldaja leidmiseks ülevallaline hange kogus 10 häält. Koolide mainekujunduskampaania sai 8 häält, lapsevanemate koolituse regulaarseks muutmine 7 ning haridusteenuste haldamise süsteemi ARNO ja teiste infosüsteemide kasutuselevõtt 6 häält.
Teistele probleemidele ja ideedele anti vähem hääli.
Mart Laanpere avaldas pärast mõttetalguid kahetsust, et varasemates kirjavahetustes ja kuluaarides alternatiivseid ideid esitanud opositsiooni esindajaid kohale ei tulnud, kokkusaamine oli tema sõnul eelkõige mõeldud nende kaasamiseks.
Ta kommenteeris Sõnumitoojale, et ideena ei pakutud ajurünnakus Kuusalu koolile juurdeehituse tegemist, sellega on vallavalitsus palju tegelenud ja lahendus olemas: „Saime juurde paar uut ideed, mida senises arengukavas pole. Varasemast olulisemaks peetakse HEV-lastega tegelemist, tuleks põhjalikult läbi mõelda, vaadata, kuidas haakub hiljuti tööd alustanud Kuusalu valla hariduse tugikeskusega ja panna arengukavasse. Huvitav idee on ka omaette HEV-kooli loomine, selle teemaga peaks samuti edasi töötama.“
Ta avaldas arvamust, et valla hariduse uue arengukava avalikustamiseni võiks jõuda suveks-sügiseks: „Mind on kaasatud Eesti riigi haridusstrateegia koostamisse, nagu olin ka eelmisel korral. Seekord on OECD-lt tellitud konsultatsioonipakett, et välja töötada uue strateegia elluviimise hindamiseks mõõdikud nii riigi, omavalitsuste kui ka koolide tasandil. Konsulteerin selle projektiga tegelevaid prantslasi. Juuniks peaks kokku saama andmete paketi, et aastal 2021 mõõta hetkeseisu Eestis, siis 8 aasta pärast mõõta uuesti ning samuti 2036. aastal. Mõõdikud ulatuvad ka valla ja kooli tasandile, katsetada võiks neid Kuusalu valla hariduse arengukava eesmärkide ja mõõdikute sõnastamisel.“
Hariduse arengukava koostavasse töörühma kuuluvad peale Mart Laanpere veel Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur Salmistult, Kuusalu vallavalitsuse juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman ja Vihasoo lasteaia-algkooli direktor Marika Astor.
Kui valla hariduse uue arengukava projekt avalikustatakse, saavad kõik huvilised esitada selle kohta ettepanekuid ja soovi korral osaleda aruteludel.