Vaba­dus­sõ­jas või­del­nu­te mä­les­tus­päev

and
22
Raa­si­kul mä­les­ta­sid Va­ba­dus­sõ­jas või­del­nuid ki­ri­kuõ­pe­ta­ja JAAN NU­GA, kait­se­liit­la­sed ANTS KI­VI­MÄE, VOO­TE­LE VA­DER ja REIN ÕIS ning val­la­va­nem RAUL SIEM, vo­li­ko­gu esi­mees MAAR­JA SI­KUT ja vo­li­ko­gu lii­ge TII­NA RÜH­KA.

Es­mas­päe­val, 3. jaa­nua­ril möö­dus 102 aas­tat rel­va­ra­hu keh­ti­ma hak­ka­mi­sest Va­ba­dus­sõ­jas – va­he­ra­hu al­gas 3. jaa­nua­ril 1920 kell 10.30. Tra­dit­sioo­ni­li­selt ase­ta­tak­se mä­les­tus­päe­val, 3. jaa­nua­ril Va­ba­dus­sõ­ja­ga seo­tud au­sam­mas­te juur­de küün­lad ja pär­jad. Kell 10.30 pee­tak­se Va­ba­dus­sõ­jas või­del­nu­te aus­tu­seks vai­ku­se­mi­nu­tit, he­li­se­vad ki­ri­ku­kel­lad.

Kuu­sa­lu val­las toi­mu­sid kait­se­liit­la­se Pee­ter Pae­nur­me et­te­pa­ne­kul mä­les­tust­se­re­moo­niad see­kord esi­mest kor­da sa­maaeg­selt Kuu­sa­lu kal­mis­tul Va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba ja Valk­las mä­les­tus­ki­vi juu­res. Va­rem on min­dud Valk­las­se ja siis Kuu­sal­lu. Mõ­le­mas ko­has olid au­val­ves kait­se­liit­la­sed, nais­ko­du­kaits­jad, ko­du­tüt­red ja noor­kot­kad. Valk­las osa­les tse­re­moo­nial val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Ul­ve Märt­son, Kuu­sa­lus val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt. Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­ki­vil Valk­las on tekst „Siia maa­ni ja mit­te kau­ge­ma­le!“ – sealt kau­ge­ma­le Pu­naar­mee jaa­nua­ris 3. jaa­nua­ril 1919 ei pää­se­nud.

Ani­ja val­las vii­sid val­la­va­nem Rii­vo Noor ja vo­li­ko­gu asee­si­mees Mar­gus Nõl­vak koos MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam ju­hi An­ne Oruaa­sa ning kait­se­liit­las­te­ga pär­jad ja süü­ta­sid küün­lad Keh­ra jaa­ma­hoo­ne mä­les­tus­tahv­li ning Pris­ke, La­hin­gu­väl­ja, Vet­la ja Voo­se Saia mä­les­tus­sam­mas­te juur­de.

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Maar­ja Si­kut ja val­la­va­nem Raul Siem ase­ta­sid Raa­si­kul Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te mä­les­tus­mär­gi juur­de pär­jad ja süü­ta­sid küün­lad. Kõ­ne­le­sid val­la­va­nem ja Har­ju-Jaa­ni ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaan Nu­ga.