ERKI SA­VI­SAAR: „Met­sa­de ka­du­mi­ne po­le kel­le­gi hu­vi­des.“

19
ERKI SAVISAAR.

Kesk­kon­na­mi­nis­ter ER­KI SA­VI­SAAR, Ida-Har­ju­maa oma­va­lit­sus­tes on koos­ta­mi­sel uued jäät­meka­vad, tehakse et­te­val­mis­tu­si, et aas­tal 2023 kõik ma­ja­pi­da­mi­sed jäät­meid lii­gi­ti sor­tee­rik­sid. On kõ­la­nud ar­va­mu­si, et riik peaks keh­tes­ta­ma jäät­me­te sor­tee­ri­mi­se­le-ko­gu­mi­se­le üht­se kor­ra ja reeg­lid. Mil­li­ne on Teie sei­su­koht?
„Se­da on aru­ta­tud, kuid mi­nu hin­nan­gul pei­tub la­hen­du­se võ­ti hoo­pis ko­ha­li­kes oma­va­lit­sus­tes en­dis. Ole­me olu­kor­ras, kus oma­va­lit­su­sed ei tea, kui pal­ju ja mis lii­ki jäät­meid nen­de hal­du­sa­las te­kib ning kas kõik jäät­me­te­ki­ta­jad on kor­ral­da­tud jäät­me­veo­ga hõl­ma­tud. Sa­mu­ti puu­dub in­fo, kui pal­ju jäät­meid la­des­ta­tak­se, põ­le­ta­tak­se või võe­tak­se ring­lus­se. Sel­leks peab kee­gi jäät­me­voo­gu kont­rol­li­ma ja tu­le­mus­te eest vas­tu­ta­ma, mi­na pa­kun, et ko­ha­lik oma­va­lit­sus. Oma­va­lit­su­se­le tu­leks ühelt poolt an­da vas­tu­tus ja tei­selt poolt või­ma­lus kont­rol­li­da, kus, kui pal­ju ja mil­li­seid jäät­meid te­kib, ku­hu need lä­he­vad ja mis neist saab. Ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ko­hus­tus oleks kor­ral­da­da va­ba­tu­ru kon­ku­rent­sil põ­hi­nev han­ge jäät­me­veo ja jäät­me­käit­le­ja leid­mi­seks ehk kaks han­get. Ini­mes­te jaoks muu­tuks pea­mi­selt vaid see, et prü­gi­veo ar­ve esi­tab oma­va­lit­sus.

Jäät­me­te ve­da­ja ei pea te­ge­le­ma võlg­las­te­ga, vaid kes­ken­du­ma oma põ­hi­te­ge­vu­se­le. Kui maht on ga­ran­tee­ri­tud, saab jäät­me­käit­le­ja kes­ken­du­da ja in­ves­tee­ri­da pa­ri­ma­te ring­ka­su­tu­se la­hen­dus­te leid­mi­ses­se, mit­te te­ge­le­ma lo­gis­ti­ka või jäät­me­te­ki­ta­ja­te­ga.

Mis puu­du­tab jäät­me­ma­jan­du­ses üle­rii­gi­li­se üht­se kor­ra keh­tes­ta­mist, siis kõik, mis so­bib kõi­geks, ei so­bi pa­ra­ku mil­leks­ki. Pea­me enam ar­ves­ta­ma oma­va­lit­sus­te eri­pä­ra­de ja soo­vi­de­ga la­hen­da­da ko­ha­li­ku elu kü­si­mu­si.“

Ees­tis on vii­mas­tel aas­ta­tel pal­ju dis­kus­sioo­ne te­ki­ta­nud met­sa­de ma­ha­võt­mi­ne. Mil­li­ne on Teie hin­nang, kas me met­sad on kait­se­ta ja võe­tak­se lii­ga pal­ju puid ma­ha?
„Met­san­du­se eel­mi­se aren­gu­ka­va pe­rioo­dil 2011-2019 kõi­kus raie­maht 9 ja 12,8 mil­jo­ni ti­hu­meet­ri va­hel aas­tas. Nen­de numb­ri­te põh­jal saab öel­da, et met­sa­ta­ga­va­ra on suu­re­ne­nud, sest raiu­tud on juur­de­kas­vust vä­hem.

Ees­tis on eri­ kait­se­režii­mide­ga met­sa­de osa­kaal 25 prot­sen­ti, pi­de­valt on kas­va­nud ran­gelt kaits­ta­va­te met­sa­de osa­kaal. Prae­gu kaits­tak­se ran­gelt 14 prot­sen­ti met­sa­maast. Veel­gi tõ­hu­sa­malt on va­ja kaits­ta põ­lis­met­si, se­da soo­vi­tab ka Eu­roo­pa Lii­du met­sast­ra­tee­gia.

Sa­mas pea­me ar­ves­ta­ma met­sa teis­te funkt­sioo­ni­de­ga, kul­tuu­ri­lis­te, sot­siaal­se­te või puh­ke­väär­tus­te­ga. Unus­ta­da ei to­hi met­san­du­se rol­li ma­jan­du­ses ja töö­hõi­ves. Sta­tis­ti­kaa­me­ti and­me­tel oli met­san­du­ses ja pui­du­töös­tu­ses aas­ta­tel 2000-2017 hõi­va­tud kesk­mi­selt 27 300 töö­ta­jat, li­san­du­vad puit­ma­jae­hi­tu­ses ja puit­mööb­li toot­mi­ses, soo­ja­ma­jan­du­ses ja elekt­ri­toot­mi­ses töö­ta­vad ini­me­sed. Koos mööb­li­töös­tu­se­ga oli 2020. aas­tal met­sa­sek­to­ris ot­se­selt hõi­va­tuid li­gi­ 31 000. Kui li­sa­da met­sa­de roll klii­ma­muu­tus­te lee­ven­da­mi­sel, saa­me­ öel­da, et met­sa­de eest hoo­lit­se­mi­ne va­jab ter­vik­lik­ku lä­he­ne­mist. Se­da pa­kub uus met­san­du­se aren­gu­ka­va, mil­les ar­ves­ta­tak­se met­sa kõi­gi funkt­sioo­ni­de­ga. Mit­te kel­le­gi hu­vi­des po­le me met­sa­de ka­du­mi­ne ega sul­ge­mi­ne.“

Ani­ja val­la­va­lit­sus taot­les RMKlt hil­jaae­gu Aeg­vii­du piir­kon­nas ela­mua­ren­du­seks maad, kuid sai ei­ta­va vas­tu­se. Kui­das saak­sid oma­va­lit­su­sed ela­nik­ke juur­de, kui po­le elamuarenduseks mu­nit­si­paal­maad?
„Ini­mes­te maa­piir­kon­da­des­se ela­ma ko­li­mi­ne on vä­ga olu­li­ne, ai­tab väik­se­ma­tes piir­kon­da­des elu säi­li­ta­da ning tee­nu­seid hoi­da ja pa­ran­da­da. Vas­tab tõe­le, et Aeg­vii­du osas sai vald ei­ta­va vas­tu­se, kuid see ei tä­hen­da, et va­ba maa oleks Ees­ti­maal ot­sas. Ani­ja val­las on taot­lu­si veel ja nen­de koh­ta peaks vas­tus tu­le­ma po­si­tiiv­ne. Iga maa­tü­ki pu­hul tu­leb kaa­lu­da, kas just see on ehi­ta­mi­seks pa­rim koht või lei­dub mõ­ni pa­rem al­ter­na­tiiv. Sa­mu­ti ei ta­su hei­tu­da keel­du­vast vas­tu­sest, vaid töö­ta­da lä­bi keel­du­mi­se mo­ti­vee­ri­tud põh­jen­du­sed ning pak­ku­da akt­sep­tee­ri­ta­vaid al­ter­na­tii­ve.

On ka tei­si või­ma­lu­si, kui­das ela­nik­ke oma­va­lit­su­ses­se juur­de tuua: kau­nis loo­dus­kesk­kond, kät­te­saa­da­vad ja head tee­nu­sed, ühen­dus­või­ma­lu­sed naa­ber­val­da­de­ga, ko­le­ma­ja­de asen­da­mi­ne uu­te ja ilu­sa­ma­te­ga. Omavalitsused on leid­nud pä­ris len­nu­kaid la­hen­du­si ning on ka riik­li­kke toe­tus­prog­ram­me, mis neid toe­ta­vad.“