Arenduskoja strateegia on avalikul tutvustamisel

1292

Ettepanekuid oodatakse hiljemalt 19. märtsiks.

Ehkki mitmes Leader-piirkonnas käib veel Euroopa Liidu uueks rahastusperioodiks oma strateegia kokkukirjutamine, on MTÜ Arenduskoda strateegia aastateks 2014-2020 valmis. Strateegia projektiga saab tutvuda Arenduskoja kodulehel, ettepanekuid ja märkusi oodatakse selle kohta kuni 19. märtsini.
Strateegia on plaanis kinnitada Arenduskoja üldkoosolekul 21. aprillil. Eesti Leader-piirkonnad peavad uued strateegiad esitama põllumajandusministeeriumile 30. aprilliks. MTÜsse Arenduskoda kuuluvad Loksa linn ja Kuusalu vald Harjumaalt ning Vihula, Tapa ja Kadrina vald Lääne-Virumaalt. Büroo asub Tapal.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus: „Oleme strateegiaga lõpusirgel. Alustasime jaanuaris 2014, esmalt olid piirkondlikud rahvakoosolekud, siis töökoosolekud väiksemates seltskondades ning seminarid. Mais käisime Ida-Virus õppereisil, tutvusime sealsete Leader-projektidega, et veel teiste kogemustest õppida. Sügisel alustasime taas seminaridega.“
Ta märkis, et koosolekutel ja seminaridel pakuti strateegiasse palju ideid, kuid kokkukirjutamisel tuli lähtuda põllumajandusministri Leader-määrusest: „Strateegiad seatakse paremuse järgi pingeritta ning osa rahastusest sõltub sellest, kui hea koha saame.“
Uued prioriteedid
Prioriteete on strateegia projektis neli: ettevõtlus, aktiivne ja hooliv kogukond, ajaloo- ja kultuuripärand ning koostöövõrgustikud.
Meetmeid on kokku seitse: elulaadiettevõtluse toetus, mikro- ja väikeettevõtete arendamine, kogukonna investeeringute toetus, aktiivne ja tegus kogukond, ajaloo- ja kultuuripärandi väärtustamise investeeringute toetus, kultuuripärandi hoidmine, MTÜ Arenduskoda koostöö ja jätkusuutlikkus.
Heiki Vuntus kommenteerib, et need tulenesid läbiviidud uuringute tulemustest ning koosolekutel-seminaridel arutatust. Rohkem on plaanis panna rõhku ettevõtluse ja väikeettevõtete toetamisele, kohaliku toodangu väärindamisele. Niiöelda pehmete meetmete osas on plaan toetada rohkem koolitusi ja vähem konkreetseid külaüritusi.
Esimese kolme prioriteedi meetmete osas plaanitakse edaspidi korraldada aastas üks-kaks taotlusvooru. Arenduskoja enda koostööprojektide meede jätta pidevalt avatuks, et ühiseid ettevõtmisi saaks rahastada vastavalt vajadustele. Kavas on jätkata nii Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste toiduprojektidega ning mereturismi ja väikesadamate arendamise osas teha koostööd kalanduse Leader-piirkondadega.
Toetuste summa väheneb
Lõppenud rahastusperioodil oli Arenduskoja eelarve kokku 3,7 miljonit eurot, millest toetusteks jagati ligi 3,2 miljonit eurot, uueks perioodiks prognoositakse eelarvesse natuke väiksemat summat – kokku 3,3-3,2 miljonit eurot.
Muutus tuleb asjaolust, et Tapa-suuruste linnade toetusosa vähendatakse ning Ambla vald läks teise piirkonda.
Osa MTÜ Arenduskoda eelarvest laekub liikmemaksudena. Arenduskotta kuuluvatest omavalitsustest on enamik oma käesoleva aasta eelarved kinnitanud, Arenduskoja liikmemaks on endiselt 1 euro iga valla-linnaelaniku kohta aastas. MTÜde ja ettevõtete liikmemaks on jätkuvalt 32 eurot aastas. Liikmeid on kokku 56.
Raha jäi üle
Arenduskoja  kodulehele  on  loetelu kõigist projektidest, mis on ellu viidud perioodil 2009-2014.
Tegevjuhi sõnul jäi lõpuks elluviimata projektide tõttu kasutamata 40 000 eurot, mille jagamiseks enam uut taotlusvooru korraldada ei jõudnud. Arenduskoja juhatuse otsusega anti see summa Lääne-Harju Koostöökojale, kuna seal oli rahastamisega probleeme ning osadele projektidele, kuhu oli raha lubatud, toetust ei jätkunud.
Heiki Vuntus: „Oleme arutanud, et uuel perioodil tuleks suuremad rahajagamised ära teha aastatel 2016-2017, et need summad, mis juhtuvad elluviimata projektide tõttu alles jääma, saaks lisavoorudega jaotada oma Leader-piirkonnas.“
Lõppenud perioodil toetati MTÜ Arenduskoda kaudu Loksa linnast esitatud Leader-projekte kokku 172 886 euroga, Kuusalu valda läks 694 635, Vihula valda 712 951, Tapa valda 746 490 ja Kadrina valda 806 087 eurot. Kuni eelmise aastani oli MTÜ Arenduskoda liige ka Ambla vald, kes nüüd on liitunud Leader-piirkonnaga Järvamaa Arengupartnerid. Arenduskoja kaudu said Ambla valla projektid 252 973 eurot.
Tööle hakkab projektide konsultant
Alates 11. märtsist hakkab Arenduskoja büroos tööle tegevjuhi ja juhiabi kõrval kolmas inimene – projektide konsultant-spetsialist Tiina Vilu, kes seni oli Kadrina valla arendusnõunik.
Heiki Vuntus selgitab, et siiani oli omavalitsustes Leader-nõustamine erineval tasemel ning seda tehti vabatahtlikel alustel. Mõnigi projekt võis saada seetõttu kehvema hinde.
Praeguseks on varasemad hindamiskomisjonid oma töö lõpetanud. Uued komisjonid pannakse kokku konkursi alusel, see peaks toimuma tänavu sügisel.
Loksa linna esindaja Arenduskoja juures on arendusnõunik Laivi Kirsipuu. Kuusalu valda esindab vallavanem Urmas Kirtsi, kes kuulub ka Arenduskoja juhatusse. Loksa linnast on Arenduskoja juhatuses MTÜ Loksa Arendus esindajana Helle Lootsmann.