ENN SIIM: „Kui tuhin tuleb peale, siis maalin.“

3290
ENN SIIM ja tema pildid Kolga koolimajas. Vasakul pilt pulma-aastapäevast. Selja taha jääb pilt Lauri talu koertest.

Mõne aasta eest maalima õppinud ENN SIIM ütleb, et kõige kergem on tal joonistada inimesi.

Kolga kooli endine direktor Enn Siim on eeskuju elukestvast õppest. Ta hakkas maalimist õppima 2007. aastal, kui oli jäänud pensionile ja vaba aega tekkis rohkem. Esimesed oskused omandas Tallinnas Sally Stuudio kursustel. Suvel 2013 kolis ta koos abikaasa Sirje Siimuga elama Kuusalu valla Kahala külla Lauri tallu. Kunstiõpinguid jätkas Kolgaküla rahvamajas graafik Krista Simsoni käe all. Käesolevast sügisest osaleb Enn Siim kunstiringis, mida Krista Simson juhendab Kuusalu Kunstide Koolis.
Eelmisel reedel avas Enn Siim Kolga koolis maalinäituse oma senisest loomingust. Pilte aitas valida Krista Simson. Idee sündis jõulude ajal, kui Kolga kooli kolleegid olid Lauri talus külas, nägid ta töid ning arvasid, et seoses kooli aastapäevaga võiks neist kokku panna näituse.
Enn Siim ütleb, et joonistamine talle päris võõras pole olnud: „Keskkoolis õppimise ajal joonistasin karikatuure. Aastatel 1955 ja 1956 avaldas Lihula rajoonileht kord nädalas minu tehtud karikatuuri. Pedagoogikaülikoolis õppimise ajal osalesin Pärnu rajoonilehe korraldatud karikatuurivõistlusel. Tegin pildi Laikast kosmoses, siis oli koerte kosmosesse saatmine aktuaalne teema. Võitsin, esikoha auhind oli 10 rubla. Võtsin osa ka ajalehe Edasi karikatuurivõistlusest, mu töö märgiti ära, eesotsas olid nimekad karikaturistid. Siis tuli pikk paus. Pensionärina hakkas sees kripeldama ja alustasin uuesti joonistamisega.“
Näitusel on Sally Stuudio kursustel tehtud tööd, Krista Simsoni käe all maalitud pildid ja natüürmortide sari tingliku pealkirjaga „Asjad, mis meil suvekodus on“.
„Lauri talus elasid mu abikaasa Sirje vanatädid. Sirje enda kodu oli Uuris vana koolimaja lähedal. Vanatädidest on jäänud me suvekodusse endisi tööriistu ja anumaid, joonistan need üles. Kuna mul eraldi ateljeed ei ole, siis töötan periooditi. Kui tuhin peale tuleb, siis maalin. Pärast on mitmekuuline paus, sest maalitarbed tuleb ära tõsta. Kodus on pilte ning lastele ja tuttavatele olen kinkinud, tähtpäevadeks on hea kinkida lilledega maale,“ jutustab autor.
Juhendaja Krista Simson: „Ütlesin näituse avamisel, et on ükskõik, millega tark, intelligentne ja andekas inimene tegeleb, on väga suur võimalus, et see tuleb hästi välja. Enn Siim võtab maalimist tõsiselt, süveneb, tulemus on väga hea. Kõige ilusam on, et ta jagab piltidel oma nägemust meiega. Kena, et ta oli nõus pildid näitusele välja panema.“
Enn Siim märgib, et tegeles varem vabal ajal spordiga. Ta hakkas võrkpalli mängima pedagoogikaülikooli võistkonnas 1960ndate aastate alguses, kahel korral tuldi Eesti meistriks. Hiljem osales seenioride võrkpallivõistlustel. Iga nelja aasta tagant võeti osa Tamperes toimunud maailmameistrivõistlustest, kus on aastate jooksul saadud mitmeid medaleid. 2010. aastal saavutati 70-75aastaste vanuseklassis maailmameistri tiitel. Viimasel neljal aastal ei ole enam võistlemas käidud.
Kuidas Kolga uut kooli ehitati
Seoses Kolga kooli juubeliga meenutab Enn Siim, kuidas Kirovi kalurikolhoosi esimees Oskar Kuul kutsus teda enda jutule ja pakkus direktori kohta: „Kuul ütles, et määriti kaela Kahala sovhoos ja tahab näidata, ka seal on võimalik hästi elada, tuleb ehitada majad ja laudad. Ta tahtis tööle saada noori inimesi, ent muidu pered ei tule, kui kooli pole. Oli 1986. aasta, kooli ehitus käis, Kuul soovitas, et minge vaadake, ilus kant, pealegi, kui  on  veel  ka  abikaasa  kodukoht.“
Vaatama sai sõidetud 23. juulil. Ehitusel töö käis ja Enn Siim arvas, küllap aasta pärast kool avatakse. Ent esimees Kuul lubas, järgmisest nädalast on 150 ehitusmeest tööl ja maja saab 1. septembriks valmis.
„Kuul pidas sõna, tõepoolest tuli palju töömehi. Neid oli nii palju, et hakkasid üksteist segama. Viimased pintslitõmbed tegid maalrid 1. septembri hommikul köögis, kui lapsed juba Uuri poolt tulid. Maalrid lahkusid köögiukse kaudu. Linti hoidsid kaksikud õed Lõhelaidid, kääripatja nende õde Margit. Haridusminister Elsa Gretškina oli linti läbi lõikamas.“
Enn Siim töötas Kolga kooli direktorina aastatel 1986-1992 ja 2003-2004. Ta nimetab seda aega oma elu kõige eredamaks leheküljeks: „Tegelesime aktiivõppega. Ise õppisime ja uurisime, kuidas välja tuua õpilaste anded, panna neid sisuliselt tööle. Kõigile anti klassis eri ülesanded, et poleks võimalik maha kirjutada.“
Et Kolgas enam keskkooli pole, on tema jaoks kurb tõsiasi, ent ta tõdeb, kui lapsi enam pole, siis ei saa midagi teha. Kahjuks on igal ministril ja erakonnal tema hinnangul hariduspoliitikast oma nägemus. Tänapäeva koolielu kohta sõnab Enn Siim, et keelaks tundides nutitelefonide ja arvutite kasutamise – lapsed tuleb panna omavahel suhtlema.