Kuusalu vallavalitsus kohtus Leesil poolsaare elanikega

1394

Vallavalitsus korraldas Leesil väljasõiduistungi neljapäeva, 16. oktoobri õhtul.

Juminda poolsaare külade elanikke tuli kokkusaamisele 7. Tehti tutvumisring, vallavanem Urmas Kirtsi tutvustas vallavalitsuse liikmeid ning külarahval paluti ennast tutvustada.
Juminda Külaseltsi juhatuse esimees Aive Mõttus ütles, et tuli just Palmsest Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduse arutelult, vallavalitsuse esindajat polnud, Vihula valla esindaja oli. Ta küsis, kui tihe on koostöö rahvuspargi valitseja ja vallavalitsuse vahel.
Urmas Kirtsi vastas, et senine esindaja oli Rein Kiis, kes suve hakul jäi pensionile. Vallavalitsus on nüüd kinnitanud uueks esindajaks koostöökogusse volikogu liikme Margus Soomi, teine on keskkonnaspetsialist Mailis Virve. Arhitektuurinõukogus esindavad valda Margus Soom ja vallaarhitekt Tiina Skolimowski.
„Suhted rahvuspargi valitsejaga on aja jooksul läinud paremaks. Loodame, et pärast minister Pentus-Rosimannuse kevadist külaskäiku muutuvad need veel sisulisemaks,“ lausus vallavanem.
Aive Mõttus rääkis Jumindal korraldatavatest indiaanilaagritest ning oli seda meelt, et peale keskkonnaameti  kooskõlastuse võiks sellelaadsete ettevõtmiste puhul nõuda rahvuspargis ka vallavalitsuse kooskõlastust. Sisse võiks seada samasuguse blanketi, nagu on olemas külade avalike ürituste kohta. Vihula vallas nii tehakse.
Vallavanem tõdes, et bürokraatiat ei taha suurendada, ent vallavalitsus võiks teada taolistest ettevõtmistest, vajadusel saaks seada lisatingimusi. Ta lubas arutada vallavalitsuses võimaliku taotluseankeedi ja lisatingimuste teemat.
Merike Pukk Leesikalda puhkemajast tahtis teada, kas on lootust, et Euroopa rahadega maha pandud valguskaablist saaks ka reaalselt internetiühendust. Urmas Kirtsi lausus, et ei oska öelda, millal tuleb sellele sideteenusele operaator.
Merike Pukk puudutas ka prügiveo probleemi. Ta rääkis, et kuni jäätmeveo teenust osutas Radix Hoolduse OÜ, kõik sujus. Uus prügivedaja Eesti Keskkonnateenused ei vedanud suvel puhkemajast prügi ära nii sagedasti, kui omanikud soovisid. Kas vald võiks korraldada alternatiivset prügivedu või seada juulikuuks vedajale eritingimusi, küsis ta.
Vallavanem selgitas, et Eesti Keskkonnateenused ostis ära Radixi prügiveoteenuse, senised autojuhid lahkusid, uued ei tundnud piirkonda. Alates septembrist on konkursi tulemusena kinnitatud uueks jäätmevedajaks Eesti Keskkonnateenused, kehtima hakkasid odavamad hinnad. Olukord on läinud paremaks. Vallavalitsus on suhelnud firma esindajatega, lubatud on, et paari kuu jooksul segadused lahenevad. Ta soovitas probleemide korral teatada neist ka vallamajja, et vallavalitsus saaks koostöös firmaga lahendusi leida.
Aive Mõttus märkis, et Loksal hakkab jäätmeid vedama sama firma, seal on hinnad madalamad. Vallavanem nentis, et hajaasustuses on ettevõttel kulukam teenust osutada.
Jutuks tuli, et inimesed, kes talveks lähevad elama mujale, võiksid selleks ajaks taotleda vallavalitsuselt vabastust kohustuslikust jäätmeveost.
Riho Salumäe Kolga-Aablast uuris, kas vallavalitsus saaks kaasa aidata, et Kuusalu-Leesi teekatet remonditaks, seda pinnati viimati 1985. aastal. Urmas Kirtsi vastas, et tegu on riigimaanteega, remondivajaduse  otsustab  maanteeamet.
Kõneldi ka avalikest bussiliinidest. Leesilt sõidab liinibuss Tallinna poole varahommikul kell 6 ja jõuab tagasi kella 21 ajal. Kui käia pealinnas tööl, kulub bussisõidule liiga palju aega, oma autoga saab kiiremini. Kui saaks kiirema bussiühenduse, ei peaks autoga minema.
Abivallavanem Tõnu Ammussaar kommenteeris, et sõitjaid ja soove on erinevaid, koolibussiga saab hommikul sõita Kuusalu koolimaja juurde, kust kohe väljuvad avalikud liinid Tallinna ja Loksa poole. Õhtul on tagasisaamisega kehvem, ent osad töölkäijad sõidavad küladest autoga Kuusallu ja seal istuvad ümber bussile.
Veel kerkis küsimus, kas sellises tihedalt asustatud külas nagu Kolga-Aabla on tulevikus plaanis rajada kanalisatsioon.
Tõnu Ammussaar rääkis, et seoses Kolga-Aabla ja Kiiu-Aabla uue joogiveesüsteemiga kalkuleeriti ka kanalisatsiooni, see kujunes nii kalliks, et KIK ei toetanud. Veevarustus sai neis külades KIKi ja vallavalitsuse toel korda. Kaugemas perspektiivis võivad hakata kanalisatsioonisüsteemid tulema ka küladesse.
Urmas Kirtsi lisas, et eelmisel valimisperioodil on Kolga-Aabla saanud Kuusalu valla küladest kõige enam investeeringuid – 3000 eurot iga elaniku kohta.
Thea Rootemann küsis, kellele tuleb maksta veearve eest. Vallavanem ütles, et vallavolikogu otsusega on Leesi vee-ettevõtja jätkuvalt külaselts, kes pole seda kohustust seni üle andnud ega palunud volikogul end vabastada ülesandest. Tegelikult läheb arve juba Kuusalu Soojusele. Kui firma võtab Leesi veesüsteemi haldamise ametlikult üle, muutub veeteenus senisest kallimaks, sest Kuusalu Soojusel on ühtlustatud hinnad üle valla. Kõige odavam oleks, kui külas leiduks keegi, kes jätkaks veesüsteemi haldamist.
Seepeale kommenteeris küsija, et veeseltsi ümber tekkinud riid on lõhkunud kogu külaelu. Ka külavanemat sisuliselt pole, kuna ta on läinud Soome.
Vallavanem lausus, et külavanema küsimus on küla otsustada: „Külavanema statuut ütleb, et külavanem peab elama Kuusalu valla territooriumil.“