ERNA KALJUMÄE Arukülast tähistas 100. sünnipäeva

1809
ERNA KALJUMÄE on elanud nii Kuusalu, Anija kui Raasiku vallas.

Raasiku vallavanem RAIVO UUKKIVI ja valla sotsiaalosakonna juhataja LIIVI PUUMETS viisid juubilarile kingituseks tordi ja teki.

Arukülas Linnu teel elab Erna Kaljumäe, kes tähistas teisipäeval, 2. detsembril 100. sünnipäeva.
Koos abikaasaga ehitatud majas elab ta praegu oma tütretütre perega. Kokku on Erna Kaljumäel neli last, kellest kaks vanemat tütart aitasid emal 2. detsembril sünnipäevakülalisi vastu võtta ning meenutada, kuidas on möödunud sajandipikkune elu.
Tütred rääkisid, et Erna Kaljumäe sündis 1914. aastal Kuusalu vallas Juminda külas kaluri pere teise lapsena. Kuna pere oli suur, pidid lapsed hakkama varakult tööd tegema. Noore tüdrukuna läks ta Kõnnu külla taluteenijaks, tema hooleks oli nii lehmalüpsmine kui muud talutööd. Seda aega meenutab ta hea sõnaga. Tööd Erna Kaljumäe ei peljanud, see oli kõigi tema-aegsete inimeste elu lahutamatu osa.
Samas külas kohtus ta ka oma tulevase abikaasaga. Erna Kaljumäe käis leeris Loksa kirikus, kuid laulatus toimus Kuusalus.
Üheskoos kolisid nad Anija valda – esmalt renditallu, hiljem Kehra lähedale, kus abikaasa oli metsavaht ja Erna Kaljumäe hoolitses kodu ning laste eest. Arukülla omaehitatud majja kolisid nad  1960. aastal.
Ta meenutas, et Arukülas värskelt  rajatud  aias  kasvas  kõik  hästi – nii õunapuud, marjapuud, köögiviljad  kui  lilled.  Erna  Kaljumäele meeldis, kui aed oli ilus ja korras. Pärast Arukülla kolimist töötas ta aiandis, seejärel Aruküla puidutööstuses, kuni jäi pensionile.
Pensionipõlves sai Erna Kaljumäe tegeleda oma lemmikhobi, käsitööga: kudumise, tikkimise ja heegeldamisega. Tema heegeldatud linikud on läinud nii enda tarbeks kui kingiks.
Kui lapsed olid väikesed, õmbles ta neile riideid. Tütred rääkisid, et oli sõjaaeg ning kõik tuli ise teha. Erna kasvatas lina ning kudus kangaid. Käsitööhuvi on ta pärandanud ka oma lastele.
Teine hobi, milleks jäi tal pensionipõlves aega, oli reisimine – turismirongidega käis Kesk-Aasias, Siberis ja Musta mere ääres.
Tütar jutustas, et reisimise ajad on emal hästi meeles, sest lõpuks oli tal aega enda jaoks. Erna on harjunud kogu elu tegutsema ega tahtnud ka pensionipõlves igavlema jääda.
Ta abikaasa suri veerand sajandit tagasi, seni sai Erna Kaljumäe endaga ise hakkama, kuid vähem kui kaks aastat tagasi viis raske haigus ta voodisse. Käsitööd teha ega lugeda ta enam ei saa, sest nägemine pole hea. Küll aga kuulab ta raadiot. Igal päeval on tema juures keegi, kes teda hooldab – tütred või tütretütar.
Tütred rääkisid, et lisaks käsitööoskusele on ta neile õpetanud korraarmastust. Erna oli harjunud elus ise hakkama saama ning meenutab sageli oma pikka ja kirevat elu.
Sünnipäeval olid Linnu tee maja uksed avatud – Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ja sotsiaalosakonna juhataja Liivi Puumets tõid juubilarile roosikimbu, tordi, valla logoga pleedi ning rääkisid vallaelust.