Õed INGRID RANDLAHT ja TERJE VANAHANS peredega ostsid 2011. aasta alguses kinnisvaraarendajalt kunagise Uuri ministeeriumikooli hoone.
„Sisuliselt ostsime varemed, koolimaja tahapoole ulatuv osa oli osaliselt sisse kukkunud,“ ütleb sadulsepp ja ratsahobuste koolitaja Ingrid Randlaht, vastloodud Lahemaa Loomade Koja asutaja ning ratsutamise Eesti tänavuste harrastusportlaste meistrivõistluste koolisõidu pronks. Ta ratsutab eesti tõugu Apolloga, Voore Tallide täkuga, kes suvel elab perenaise juures Uuris.
Ingrid Randlaht ja ta loomaarstist õde Terje Vanahans on üles kasvanud Tallinna külje all Pirita aedlinnakus. Enne maaletulekut olid noortel peredel oma elamised Viimsis ja Sauel. Mida aeg edasi, seda enam küpses soov kolida kusagile maale lähestikku elama, kaasa kutsuda ka ema ja isa.
„Elus on kõik juhus. Meie ema Külli Roht, kes nüüd töötab Kolga lasteaias logopeedina, leidis internetist Uuri koolimaja müügikuulutuse. Maja oli pikka aega olnud müügis. Tulime kohale ja võib öelda, et see ost tugineb emotsioonidel, maja seisis nukralt. Vaatasime, et suur hoone, siia mahuksid me kolm peret kokku elama ja jätkuks ruumi endale töökohtade loomiseks – õde Terje saaks tegeleda loomade ravimisega, mina hobustega. Pöörasime oma elus täiesti uue lehekülje, müüsime linnas kõik, ka Pirital isa ehitatud elumaja, 2012. aasta suvest elame Uuris,“ jutustab Ingrid Randlaht.
Ta lisab, et nad on Uuri koolimaja pikast ja huvitavast ajaloost teadlikud ning tahavad seda ka edaspidi esile tõsta. Kavas on panna rajatava parkla juurde koolimaja kohta infotahvel, selle tarbeks otsitakse vanu fotosid.
„Siin on käinud endisi õpetajaid ja õpilasi. Sõidavad mööda, peatuvad, küsivad, kas võivad ringi vaadata. Üks vanaproua, kes oli käinud Uuri koolis aastail 1916-1919, tuli omal jalal. Jutustas lugusid ja näitas vanas klassiruumis, kuhu me teeme lemmikloomade poe, millisesse nurka oli õpetaja ta karistuseks seisma pannud.“
Kolga piirkonda ja ka Kolga-Aablat ning Viinistut teavad õed juba lapsepõlvest tänu oma vanaisale, Kirovi kalurikolhoosi arstile Uno Nigesenile. Vanaisal oli pääs piiritsooni ja nii sõideti Tallinnast seenele Kolga kandi metsadesse.
Lahemaa Loomade Koda
Taastamistöödega alustati Uuri koolimaja tagaosas, et teha esmalt endile eluruumid. Algselt leidsid Terje ja ta elektriinsenerist abikaasa Siim Vanahans lastega ajutise elamispinna kooli saalis. Ingrid ja ehitusinsenerist abikaasa Jaanus Randlaht elasid koos vanaema-vanaisaga talv läbi õuel soojakus.
„Ise ka imestad, mida kõike võib inimene taluda – neli täiskasvanut ja laps sellisel väikesel pinnal,“ sõnab Ingrid Randlaht.
Praeguseks on igal perel koolimaja tagaosas omaette elamine. Soojaku üks pool on sisustatud loomaarsti vastuvõturuumiks, teine lemmikloomapoeks.
Eelmisel nädalal levitati Facebooki kaudu teadet, et Uuri koolimajas on avatud Lahemaa Loomade Koda. Õed räägivad, et otsisid pikalt oma ettevõtmisele nime, mis hõlmaks kõiki kavandatavaid tegevusi, nii loomade tohterdamist kui ka hobuste ja koertega tegelemist, ning jõudsid sellise tulemuseni.
Koolimaja ise on veel tellingutes. Kuna ehituseks ei plaanita laenu võtta, tehakse töid sedasi, nagu aega ja võimalusi on. Enamasti ollakse ise ametis, keerulisematele töödele on palgatud spetsialiste.
Käsitöö ja kodunduse õpetaja haridusega Ingrid Randlaht kirjeldab, et renoveerimise käigus on ära õppinud vanade ehitusmeistrite tarkusi – rootsipunase värvi keetmise, kohapiimavärvide segamise.
Kuna hoone ei ole muinsuskaitse all, on lihtsam, materjalide valik on suuresti enda teha. Samas on muinsuskaitse all suurem osa koolimaja õuest, sest asutakse ajalooliselt väärtuslikul alal, ehituslikud kaevetööd on käinud arheoloogide juuresolekul.
Kõige viimasena kavatsetakse korda teha koolimaja veranda. Praegu käivad tööd hoone vasakpoolses osas, peale lemmikloomapoe tulevad sinna loomakliinik ja sadulsepa tööruum. Paremale poole jääv endine koolisaal, mis on vaheseintega jaotatud mitmeks väikeseks toaks, on kavas teha taas suureks saaliks. Selle kohta ütlevad õed, et tulevikus võib saal saada niiöelda poolavaliku kasutuse, mis tähendab, et ka külarahvale jääb maja avatuks. Kokku on koolimajas ehitusalust pinda veidi alla 600 ruutmeetri.
„Kuna tegu on rohkem kui sajaaastase majaga, siis ei taha seda liiga moodsaks teha, pigem, et oleks tunda tema vanust. Osa trepiastmeid õnnestus päästa, need paneme tagasi. Katus pole küll laastukattega, nagu oli kunagi varem, aga selletaolise imitatsiooniga,“ kõneleb Ingrid Randlaht.
1993. aastast 13aastasena ratsutamist alustanud harrastussportlasena on tal kogemusi hobuste tervise ja hooldamisega ning oskab nõu anda lemmikloomade ravimisele spetsialiseerunud Terje Vanahansule. Õed tõdevad, et hobuseid on ümbruskonnas palju, naaberkülades on hobusetalle, peredesse on võetud hobuseid. Sageli sõidavad väljakutsetele mõlemad koos, kaasas loomaarsti assistendina töötav Margit Martin Muuksist.
