Kolga külalistemajas tegutsenud OÜ Altseedia ja ASi Emigrupp esindajad kinnitavad, et ei ole Stenbocki Perekonna OÜle võlgu.
Eelmises Sõnumitoojas ilmunud loos „Kuusalu Soojus tahab lõpetada Kolga mõisahoonete kütmise“ selgitab Stenbocki Perekonna OÜ juht Anders Stenbock, kuidas üle 31 000 euro suurune võlg soojatootja ees on põhjustatud sellest, et külalistemaja kaks eelmist rentnikku jätsid kõik maksmata, lahkusid ette teatamata ja tekkis kahetsusväärne ahelreaktsioon.
Toimetusega võtsid ühendust viimase rentniku Altseedia juhid ning väitsid, et päris nii see polnud.
Altseedia OÜ endine juhatuse liige Liina Talts kinnitas: „Kõik rendilolnud ruumid koos sealse varaga võttis Anders Stenbock isiklikult vastu pretensioonideta, aluseks oli lepingu sõlmimise ajal koostatud nimekiri vara kohta. Varsti pärast mõisas tegevuse lõpetamist jõudis meieni esimene laim, et läksime ära ja jätsime Kuusalu Soojusele kõik maksmata. Vastavalt rendilepingule koosnesid meie arved kolmest reast: rent, küte ja elekter. Kõik need summad tasusime kogu meie tegevuse jooksul Stenbocki Perekonna OÜle. Tuli välja, et vähemalt pool aastat ei olnud aga nemad tasunud kütte eest vaatamata sellele, et meie kui reaalsete tarbijate käest oli mõisa omanik raha saanud.“
OÜ Altseedia võttis 2008. aasta oktoobris rendile mõisa külalistemaja ja peahoone esimese korruse restoranitiiva, kuhu rajati pubi. Liina Talts kirjeldab, et ruumid olid viletsas seisus eriti peahoones, seinad niiskusest tumehallid. Et need viia vastavusse sanitaarnõuetega, pidi tegema põhjaliku remondi. Nende perefirma võttis tegevuse alustamiseks laenu. Pubi töö käivitus hästi, kuid alanud masu tõttu oli külalistemaja raske panna tulu teenima, küttekulu oli suur, soojapidavus nullilähedane.
„Olime valmis tegema taotlusi euroraha hankimisel, kuid firma ainuesindaja Anders Stenbock keeldus meiega arutamast mõisa parendamise teemat.
Tegime koostööd muinsuskaitsega ja kulutusi, et päästa hooneid jätkuvast hävingust. Aga vaatamata entusiasmile ning rahva toetusele muutus majandamine kurnavaks. Meil ei jätkunud kuude viisi raha endale palkade maksmiseks, aegajalt hilinesime rendimaksetega, laenusid tuli tasuda. Et olukorrast välja tulla, otsustasime äritegevuse lõpetada. Leidsime, et meie pärast ei pea keegi kannatama, võtsime veel kord laenu, et maksta 2010 detsembris ära kõik firmale esitatud arved, ka mõisa omanikult saadud, ja töötajate palgad. 1. jaanuaril 2011 andsime sisse pankrotiavalduse firma likvideerimiseks. Teavitasime härra Stenbocki, kes tuli ise kohale,“ meenutab Liina Talts.
„Kuna keegi meie vastu nõuet ei esitanud, sest arved olid tasutud, ei peetud vajalikuks pankrotti välja kuulutada, Altseedia likvideeriti kiirmenetlusega.
Ettevõtluseks võetud laenu oleme nüüdseks isiklikult suures osas tasunud.“
Endine juhatuse liige arutleb, miks nad venna, õe ja emaga püüdsid raskel ajal mõisas midagi ära teha: „Loomulikult lootsime, et äritegevus õnnestub, aga väiksema tähtsusega ei olnud asjaolu, et oleme siin üles kasvanud. Lootsime südamest, et suudame natukenegi panustada mõisakompleksi hävingu peatamisse. Soovime väga, et mõis leiaks uue vastutustundliku peremehe, kes alustuseks vähemalt peataks rongi, mis veereb allamäge.“
Külalistemaja viimased rentnikud teadsid rääkida, et enne neid seal ja peahoones tegutsenud AS Emigrupp käis võlgade küsimuses Stenbocki Perekonna OÜga kohut ning sai ringkonnakohtus õiguse.
Sama kinnitas ka Emigrupi juhatajana töötanud Anne-Aet Villik, kes ütles, et kuna firma investeeris mõisa ruumidesse ligi miljon krooni, on Stenbocki Perekonna OÜ hoopis neile võlgu.
Emigrupi nõukogu esimees Tiit Tammemägi: „Meie olukord läks hulluks siis, kui omanik pani mõisakompleksi 2007. aasta mais ootamatult müüki, kuigi 2003. aastal kümneks aastaks sõlmitud lepinguga oli omanik võtnud kohustuse meid eelnevalt informeerida. Levisid jutud, et mõis on müüdud, kliente enam ei tulnud. Juunis ilmus tõsiseltvõetav ostja, oli kokkulepe, et sõlmime lepingu rendilepingust loobumise kohta ja uus omanik kohustub Emigrupile tasuma miljon krooni tehtud kulutuste eest. Septembris selgus, et müügitehing jäi katki. Külastatavus vähenes veelgi ning firma nõukogu otsustas tegevuse Kolga mõisas lõpetada.“
Rendileandja nõudis tema sõnul, et lepingut täidetaks 2013. aastani. Emigrupp omalt poolt esitas nõude 833 333 kroonile – külalistemajja sauna ehitus, endisesse hobusetalli lisatoa tegemine, mitmesugused remondid. Töölepingud lõpetati kollektiivse koondamisega, tehtud investeeringuid maha ei lõhutud, üleandmisaktides fikseeriti, et objekt anti tagasi heas seisukorras.
Emigrupp jättis omanikule arveid tasumata 91 000 krooni eest tasaarveldusena enda kulude katteks. Stenbock andis asja kohtusse, aprillis 2009 rahuldas esimese astme kohus sellest 1/3, Emigrupp pidi tasuma 30 700 krooni. Firma esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse, kes otsustas, et tasuda tuleb 13 500 krooni.
Tiit Tammemägi: „See summa on meil makstud. Emigrupp jäi Kolgas tehtud investeeringute tõttu varatuks, nõudeid meie vastu pole, võiksime alustada likvideerimismenetlust. Alternatiiviks on minna Stenbocki Perekonna OÜ vastu kohtusse. Lootus on kohtuvaidlus võita, kuid see osutub pelgalt moraalseks, sest Stenbocki Perekonna OÜ läheks pankrotti. Emigrupi üldkoosolek otsustas kohtusse mitte pöörduda.“
Sõnumitooja küsis mõlema rentniku selgituste kohta kommentaari ka Anders Stenbockilt, kes vastas, et ei pea õigeks arutada ajalehe kaudu, lepingud on kahe osapoole vahelised, neist ei pea teistele rääkima, kui just pole tegu avalike varadega.
„Ma ei taha hakata kirjutama, kuidas restorani ülevärvimiseks polnud rendilepingus luba, nagu ka sauna lisamine hotelli, kuigi puudus luba ruume muuta. Elektrit ja kütet ei saanud välja lülitada jaanuaris 2011, kui Altseedia läks pankrotti. Tõstan nende ees mütsi, kui nad suutsid kõik võlad maksta ja likvideerisid ettevõtte nii, et keegi ei kannatanud kahju,“ kirjutas ta Altseedia kohta.
Emigrupiga kohtuskäigust märkis ta, et kumbki osapool tõlgendas renti ja lepingut omamoodi: „Emigrupp ütles lepingu üles ja küsis kulutuste eest raha, meie suurendasime arveid, kui nad ei maksnud renti. Arvan, kui neil oleks õigus meilt raha saada, oleksid kohtusse pöördunud.“
