Gümnaasiumiõpilased valima – mõistlik mõte

863

jaanus
JAANUS TAMKIVI, Reformierakonna fraktsiooni esimees

Justiitsministeerium on tulnud välja ettepanekuga arutleda võimaluse üle alandada kohalike volikogude valimistel valimisiga praeguselt kaheksateistkümnelt eluaastalt kuueteistkümnele. Ettepanek tundub mõistlik ja väärib kaalumist.

Statistikaameti andmetel saab Eesti rahvaarvu muutuse viimase 40 aasta jooksul jagada kahte etappi. Aastatel 1970–1990 kasvas rahvastik pidevalt ja ühtlaselt, viimase 20 aasta jooksul on rahvaarv vähenenud. Aastatel 2008-2010 on rahvaarvu kahanemise tempo oluliselt langenud, 2011 lõpuks saab rääkida isegi stabiliseerumisest.

Rahvaarvu kasvu taga oli suurelt osalt migratsioon, mis kindlasti ei olnud Eesti huvides. Sündide vähenemine viimasel kahekümnel aastal oli põhjustatud üleminekuaja ebakindlusest ning osaliselt väljarändest.

Lapsi sünnib taas rohkem, demokraatliku Eesti riigi iseseisvus ja püsimine on saanud mitte ajutiseks ja kaheldavaks, vaid enesestmõistetavaks.

Oluline on pakkuda noortele võimalust senisest enam kaasa rääkida, et ka nende huvid saaksid valimistel tugevamalt esindatud. Omavalitsustele on vaja eakate päevakeskust, kuid ka rularamp ja ettevõtluskeskkonna areng peavad valimisprogrammides selle kõrvale mahtuma.

Mitmetes Eesti väiksemates paikades 20-30-aastaseid noori vähem, sest paljud on pärast gümnaasiumi lahkunud suurematesse linnadesse esmalt õppima, seejärel tööle. Luuakse pere ja lapsepõlvepaikadesse tihti ei naastagi. Vahest tasub loota, et kui lõpu­klasside noored saavad kohalikel valimistel otsustada, säilib nende side kodukohaga ja huvi, kuidas „oma“ vallal või linnal läheb, püsib suuremana.

Eesti ei ole suur riik. Nii on iga inimene, kes oma arvamust ütleb, ja valimistel seda kahtlemata tehakse, väga hinnas. Gümnaasiumieas oma osale selles vastutuses mõtlema hakata on igati paslik. Kohaliku volikogu valimine on tõhus täiendus kodanikuõpetuse tunnile, seda võib nimetada isegi kodanikuksolemise praktikaeksamiks.

Keegi tark inimene on öelnud, et kui otsustamise juures on ainult vanad, on see tragöödia, kui ainult noored, siis komöödia, kuid kui otsustamisel täiendab eakate inimeste elutarkust mõõdukas kogus nooruslikku uljust, on head eeldused, et otsused saavad parimas kooskõlas ühiskonna arengu vajadustega.