ELEN SÕNAJALG plaanib Peningi raamatukogusse tegevust külarahvale

3271
ELEN SÕNAJALG kutsub kõiki Peningi raamatukoguga tutvuma.

Paar nädalat tagasi sai Raasiku valla Peningi raamatukogu uued ja kõrged riiulid.

„Väikeses külas on vaja kohutavalt tõestada, et meil on siin midagi vahvat ja vajalikku, mis vajaks raha. Keegi ei toeta niisama ega ütle, et tehke mingi koht, kus rahvas hakkaks käima. Kuigi võiks käia niipidi,” rääkis Peningi raamatukoguhoidja, möödunud aasta sügisest tööle asunud Elen Sõnajalg.
Raamatukogu ja külakeskus on olnud Peningil 18 aastat. 1998. aastal, kui suleti Kiviloo raamatukogu, toodi Peningi laenutuspunkt Raasiku raamatukogu alluvusse. 2001. aastal sai Peningi harukogu uued ruumid Raasiku tee 11 2. korrusele 2toalisse korterisse. Köögis oli ruum lastele, hiljem taaskasutustegevus. Uutes ruumide hakati raamatukogu külakeskuseks kutsuma. Korteris on tehtud sanitaarremont, möödunud suvel said põrandad uue värvikihi, kehvas seisus on veel trepikoda.
18 aastat juhatas raamatukogu, Lii Otsa, kes läks hiljuti tööle Raasiku raamatukogusse, kui seal vabanes töökoht.
Peningil asus tööle Pikavere küla elanik Elen Sõnajalg: „Ma ei teadnudki varem, et Peningil on raamatukogu. Õnneks on see kodule lähedal.”
Ta on raamatukogus esmaspäevast neljapäevani kell 10-17.30 ning on külaellu vaikselt sisse harjunud: „Mulle meeldib väga suhelda. Alguses oli omaksvõtmise aeg nii mul kui külarahval. Teadsin ainult lapsevanemaid, kes viivad lapsi Pikavere kooli.”
Esimeste kuudega on tal tekkinud palju ideid, mida võiks külakeskuses pakkuda, kuid suurim mure on, kuidas külarahvale üldse teadvustada, et selline võimalus on olemas: „Tahaksime rohkem külastajaid, kes näeksid, et siin on vahva kooskäimiskoht, kus on nii internetipunkt kui korralik raamatukogu pisikese küla kohta korraliku perioodikavalikuga.”
Kiviloolt toodi Peningile uued riiulid, millest mõned uued, enamik olnud 8 aastat kasutusel Kiviloo haruraamatukogus. Need on kõrgemad, sügavamad, riiuliosasid on rohkem.
Elen Sõnajalg jutustas, et Raasiku raamatukoguga käib igal kolmapäeval raamatuvahetus. Kui Peningil soovitud raamatut pole, edastab ta palve Raasikule ning kord nädalas tuuakse koolibussiga raamatud Peningi harukogusse, kuhu satuvad vahel ka Raasiku inimesed, kes raamatule ise omakorda järele tulevad.
Lisaks raamatute laenutamisele on tulnud harukogu raamatukoguhoidjal anda muud abi: „Üks naine Peningilt otsis tööd, tegi endale CV ja meiliaadressi, aga ei teadnud, kuidas seda kasutada. Aitasin tal otsida töökohta ning kandideerida. Ka sellised asjad käivad infotöötaja ülesannete hulka. Miks peaks külaelanik sõitma Raasikule või Arukülla, et saada internetti.”
Lastega on tal plaanis teha lugemistundi: „Ülemöödunud nädalal oli mul järsku pärast kooli toas kaheksa last. Mõtlesin, mida nendega teha. Panime väiksemasse ruumi padjad põrandale ning hakkasime lugema. Alguses tutvusime , pärast arutlesime. Lapsed olid vaimustuses ning tahtsid uuesti tulla. Lastel on vaja kohta, kus on võimalus pärast kooli aega veeta, lugeda  ning  saan  aidata  neil  õppida.”
Ta lausus, et lastega tegeles ka aktiivselt tema eelkäija, kuid vahepeal jäid tegevused soiku, sest põlvkond lapsi kasvas suureks.
Vanematele külaelanikele tekkis idee näidata filme: „Kuulsin, et kunagi on siin külaseltsiga koostöös filme näidatud. Võiks teha hariva filmiõhtu. Tegevused peavad olema harivad, ei saa käia koos ainult kohvi joomas. Tasub proovida, mis rahvale meeldib.”
Raamatukogundusprogrammi tuleb igal päeval sisestada, palju on külastajaid, eraldi laenutused ning tavakülastused. Möödunud aastal oli Peningil lugejaid 64. Külas elab umbes 180 inimest. Vanim lugeja on sündinud 1923. aastal. Keskmiselt tuleb 5-10 külastust päevas.
Seltskond pensionäre on raamatukoguhoidja sõnul niiöelda kuldkliendid: „Mõned võtavad kuuks ajaks viis-kuus raamatut ning loevad need kõik ka läbi. Kes harjunud lugema, teebki seda kiiresti. Varem käidi siia maksma Raveni veearvet, kuid nüüd sularahas arveldamine lõpeb. Mõned tulid juba pool tundi enne kohale.”
„Ma pole varem raamatukogus töötanud, aga loen palju.. Kui lappasin raamatuid uutele riiulitele,  sain selge pildi, mis meil on. Kindlasti on palju aidanud lugejad ning koolitanud, mis žanri teos kuulub,” rääkis Elen Sõnajalg.

Eelmine artikkelKehra Kantriroosid said 10aastaseks
Järgmine artikkelSPORDIUUDISED