EASi siht­koh­ta­de pro­jekt hak­kab poo­li­ta­ma La­he­maa rah­vus­par­ki

112
Turismisuund Tallinn-Narva – pilt „Pealinnast piirilinna“ projekti raamatust. Projektiga tutvustatakse Põhja-Eesti kunagise postitee piirkonnas pakutavaid turismiteenuseid. Loodud on digitaalne turismikaart ja mobiiltelefoni äpp.

„Kui enne poolitas Lahemaad maakonnapiir, siis nüüd asutakse ehitama müüri,“ kommenteerib Loksa abilinnapea Hil­le­ri Trei­salt.

Käe­so­le­va aas­ta al­gu­ses muu­tus riik­lik tu­ris­mi­kor­ral­dus­mu­del. Ühtse turismipiirkonnana on kavas hakata Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toel arendama Harjumaad, Raplamaad, Läänemaad ja Tallinna. Eesmärk on luua uusi piirkonnaspetsiifilisi marsruute, koostada maakondadeülene koostöövõrgustike kontseptsioon, rakendada jätkusuutliku turismi põhimõtteid, viia läbi kliendiuuring. Lääne- ja Ida-Virumaa oleks edaspidi omaette arendatav turismipiirkond.

Möödunud aasta lõpust on likvideeritud regionaalse turismiorganisatsioonina EASilt tegevustoetust saanud SA Põhja-Eesti Turism. Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna koostööprojekti rahastamise taotluse esitamiseks EASile andis nõusoleku Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatus, projekti koordineerib Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. EASi konkurss toimus 24. märtsist kuni 5. maini.

Uue mudeli puhul ei ole arvestatud Põhja-Eesti turismivaldkonna ettevõtjate koostööd, mis on viimastel aastatel läinud hoogsamalt käima – tegevus on lähtunud loogikast, et Põhja-Eesti üks oluline turismitõmbekoht on Lahemaa rahvuspark. Samas kinnitab uue projekti juht Karmen Paju, et  Lahemaa turismiettevõtjatel on suurepärane võimalus osaleda ja kasu saada kahe piirkonna tegevustest, eesmärk on koostöö, mitte konkurents.

Mullu kevadel loodud Lahemaa Turismiühingu juht Kaisa Linno korraldas 21. aprillil internetis Zoom-keskkonnas arutelu Põhja-Eesti turismikoostööst, osalesid Põhja-Eesti turismiühingute, Leader-tegevusgruppide, omavalitsusliitude ja omavalitsuste esindajad Jõelähtme vallast kuni Haljala vallani, ka EASi turismiala töötajad.

Kaisa Linno ütles Sõnumitoojale, arutelu tehti, et kuulda rohkem infot uuest turismipiirkonnast, mille loomisest saadi teada mõni nädal varem.

Ta tõdes koosolekul, et Lahemaa ulatub kahte maakonda, uutmoodi maakonnapõhine arendus poolitab rahvuspargi. Lahemaa turismiettevõtjad tegutsevad, et hakata rahvusparki turundama ühiselt. Otsus uuest mudelist on sündinud poliitikute kabinettides, leidis ta.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja lausus, et Jõelähtme vald suhtleb rohkem ida suunal: „Meie surumine Lääne-Harju ja Raplamaa poole ei arenda koostööd, jõuga seda teha ei saa.“

Põhjaranniku Leader-tegevusgruppe kaasava „Pealinnast piirilinna“ projektijuht Margit Pärtel selgitas, et senised koostööprojektid hõlmavad turisti suunda Tallinnast Narva poole. Turismiettevõtjat rõhutasid, et Lahemaa turism on kaubamärgina kordades tugevam kui ükskõik milline maakond. Piirkond Tallinnast Narvani on kaasatud Põhja-Eesti ühistesse projektidesse – lisaks „Pealinnast piirilinna“ ka Põhja-Eesti kohalik toit ja Leader-gruppide koostöö. „Poleks vaja kõrvale jätta seda, mis juba hästi toimib,“ lausus Haljala valla arendusnõunik Anneli Kivisaar.