Direk­tor KRIS­TI TA­RIK: „Kuu­sa­lus on hea kool.“

Di­rek­tor KRIS­TI TA­RIK, asu­si­te Kuu­sa­lu kesk­koo­li juh­ti­ma 2020. aas­ta sep­temb­ris, lõp­pe­mas on nel­jas õp­peaas­ta sel­les ame­tis. Te pol­nud üld­ha­ri­dus­koo­lis se­ni töö­ta­nud, õp­pi­si­te koo­li­juh­ti­de jä­rel­kas­vup­rog­ram­mis, kan­di­dee­ri­si­te ja võit­si­te Kuu­sa­lu koo­li­ju­hi kon­kur­si. Kui­das nüüd tun­dub, kas Kuu­sa­lu kool oli Te jaoks õi­ge va­lik?
„Jah, oli õi­ge va­lik. Mui­du ei oleks siia jää­nud. Meil on to­re­dad töö­ta­jad, vah­vad ja pü­hen­du­nud õpe­ta­jad. Kuu­sa­lu kesk­kool on hea kool.

Väl­ja­kut­seid on nen­de nel­ja tööaas­ta jook­sul ol­nud mi­tu. Tulin Kuusalu kooli koroona ajal, kui mina tööd alustasin, pidime korraldama distantsõpet. Järg­nes es­malt va­na ma­jao­sa lam­mu­ta­mi­ne, siis sel­le ase­me­le Tä­pi­tii­va ehi­tus. Omaet­te kat­su­mus oli ka Uk­rai­na sõ­ja eest Kuu­sa­lu val­da jõud­nud sõ­ja­põ­ge­ni­ke las­te koo­li­töö kor­ral­da­mi­ne.

Nüüd on taas väl­ja­kut­sed – koos­ta­si­me uue õp­pe­ka­va, muu­da­me koo­lis õp­pe­töö kor­ral­dust. Ole­me pal­ju do­ku­men­te ja in­fo­ma­ter­ja­li di­gi­ta­li­see­ri­nud: õpi­las­te sis­seas­tu­mi­sa­val­du­ste te­ge­mi­ne, õp­pe­käi­ku­de aja­ka­va, tun­nip­laan ja pal­ju muud sel­list. Kõi­ke se­da on saa­nud te­ha tä­nu toe­ta­va­le mees­kon­na­le. Ena­mas­ti on õpe­ta­jad need, kes plaa­nid el­lu vii­vad, me juht­kon­na­ga saa­me oma tead­mis­te pii­res et­te­val­mis­tu­si te­ha.“

Mi­da tä­hen­dab uue õp­pe­ka­va koos­ta­mi­ne?
„Riik ehk ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­rium on kin­ni­ta­nud üld­ha­ri­dus­koo­li­de uue õp­pe­ka­va. Koo­li­del tu­leb ole­ma­so­le­vat õp­pe­ka­va sel­le alu­sel muu­ta või te­ha pä­ris uus. Me ot­sus­ta­si­me alus­ta­da al­gu­sest, ko­gu käes­o­le­va õp­peaas­ta ole­me te­ge­le­nud õp­pe­ka­va väl­ja­töö­ta­mi­se­ga. See tu­gi­neb kol­mel alus­ta­lal: toe­ta­da sü­ga­vu­ti õp­pi­mist, ol­la sõb­ra­li­kum kool ja roh­kem kes­ken­du­nud õp­pi­va­le mees­kon­na­le.

Proo­vi­si­me la­hen­da­da õp­pe­ka­va ku­ju­ta­mist uut moo­di, vi­sua­li­see­ri­tult. Po­le klas­si­ka­list mit­me­le­he­kül­je­list teks­ti loe­te­lu­de­ga, vaid on ku­jun­da­tud vi­suaal­selt tee­ma­de kau­pa. Uu­ri­si­me mi­nis­tee­riu­mist, kui­das suh­tu­tak­se sel­li­ses­se va­rian­ti, sai­me nõu­so­le­ku.

Õp­pe­ka­va on lä­bi aru­ta­tud foo­kusg­rup­pi­de­ga – õpe­ta­jad ai­ne­sekt­sioo­ni­de kau­pa, õpi­la­sed, lap­se­va­ne­mad. Pea­gi saa­da­me ar­va­mu­se aval­da­mi­seks koo­li hoo­le­ko­gu­le, õpi­la­se­sin­du­se­le, õp­pe­nõu­ko­gu­le. Kui hin­na­tak­se so­bi­vaks, kin­ni­tab koo­li di­rek­tor uue õp­pe­ka­va oma all­kir­ja­ga.“

Mis muu­tu­sed on plaa­nis õp­pe­kor­ral­du­ses?
„Kõi­ge suu­rem muu­tus on, et järg­mi­sest õp­peaas­tast on Kuu­sa­lu kesk­koo­lis 80mi­nu­ti­li­sed ai­ne­tun­nid. Ni­me­ta­me neid pik­ka­deks tun­di­deks, pä­ris õi­get sõ­na po­le­gi veel.

Jõud­si­me pik­ka­de tun­di­de­ni foo­kusg­rup­pi­des teh­tud in­terv­juu­de tu­le­mu­se­na, kur­de­ti, et õp­peai­nes­se sü­ve­ne­mi­seks on va­ja roh­kem ae­ga kui ta­va­li­se koo­li­tun­ni 45 mi­nu­tit.

Mõel­ge, kas ole­te või­me­li­sed iga päev ka­hek­sat 45mi­nu­ti­list vä­ga head koo­so­le­kut et­te val­mis­ta­ma? Ei ole. Aga õpe­ta­jalt oo­ta­me iga päev se­da. Pi­kad tun­nid vä­hen­da­vad hek­ti­li­sust, an­na­vad või­ma­lu­se ta­ga­da sü­ga­va­mat õp­pi­mist, kes­ken­du­mist õp­peai­ne­le. Koo­li­päe­vas on siis mak­si­maal­selt ne­li eri­ne­vat ai­ne­tun­di.

Sel­li­ne õp­pe­kor­ral­dus on Ees­tis ju­ba mit­mes koo­lis, näi­teks Tal­lin­nas Pel­gu­lin­na güm­naa­siu­mis, Tar­tus For­se­liu­se koo­lis, ka Ta­ba­sa­lu koo­lis. Pä­ris pal­jud koo­lid lii­gu­vad veel sa­mas suu­nas. Üks­ki kool, kes on ot­sus­ta­nud pik­ka­de tun­di­de­ga õp­pe­kor­ral­du­se ka­suks, ei ole se­da ta­ga­si pöö­ra­nud, vä­he­malt ei tea küll.

Me ei tee en­da­le il­lu­sioo­ne, et õpi­la­sed pea­vad 80 mi­nu­tit jär­jest vas­tu pi­kas tun­nis. Plaa­nis on te­ha lii­ku­mis­pau­se. Meil on lii­ku­ma kut­suv kool, ole­me moo­dus­ta­nud eral­di mees­kon­na, kes sel­le tee­ma­ga te­ge­leb, klas­si­des­se plaa­ni­me pan­na nii-öel­da lii­ku­mi­se-es­maa­bi­pa­ki. Usal­da­me õpe­ta­jaid, nad ise ta­ju­vad, mil­lal on õi­ge hetk lii­ku­mis­pau­si te­ha. Sa­mas saab see ol­la õp­pi­mi­se osa, näi­teks ma­te­maa­ti­ka tun­nis vi­sa­ta üks­tei­se­le pal­li, mil­lel on kor­ru­tus­teh­ted ja tu­leb öelda vas­tus.“

Kui­das õpe­ta­jad sel­li­se õp­pe­kor­ral­du­se vas­tu võ­ta­vad, õpe­ta­mi­ses ja tun­di­de et­te­val­mis­ta­mi­ses tu­leb pä­ris suur muu­tus?
„Hir­me on. Ei saa öel­da, et kõik õpe­ta­jad vä­ga kii­dak­sid, et nei­le 80mi­nu­ti­li­ne pikk ai­ne­tund meel­dib. Õp­peai­ned on eri­ne­vad, mu­ret­se­tak­se, kas jõuab ko­gu õp­pe­ka­va lä­bi­da. Püüa­me või­ma­lus­te pii­res toe­ta­da, et lei­da, kui­das pa­re­mi­ni toi­miks. Põ­hi­koo­li va­nu­seast­me jaoks ot­si­me abiõ­pe­ta­jat. On tea­tud arv õpi­la­si, ke­da oleks osa­des õp­peai­ne­tes va­ja suu­na­ta, abiõ­pe­ta­ja lii­guks klas­sist klas­si ole­ne­valt ai­ne­tun­nist ja abis­taks sel­li­seid õpi­la­si. Kõi­gis esi­mes­tes klas­si­des on tun­nis juu­res abiõ­pe­ta­ja.“

Te töö­ta­si­te va­rem kut­se­koo­lis tu­ris­mi­vald­kon­na õpe­ta­ja­na. Kui teist­moo­di tun­dub üld­ha­ri­dus­kool, kas eri­neb pal­ju sel­lest, mi­da et­te ku­ju­ta­si­te?
„Mõ­le­mal on üks­tei­selt õp­pi­da. Kut­se­koo­lis ol­lak­se val­mis kii­re­teks muu­tus­teks, näi­teks on ta­va­pä­ra­ne, et tun­ni­plaan muu­tub iga nä­dal. Üld­ha­ri­dus­koo­lilt sa­mas on õp­pi­da oma koo­li tun­ne­tust, üh­te­hoid­mist.

Mul ei ol­nud se­ni üld­ha­ri­dus­koo­lis töö­ta­mi­se ko­ge­must, aga koo­li­juh­ti­de jä­rel­kas­vu­prog­ram­mi raa­mes sai kü­las­ta­tud eri­ne­vaid üld­ha­ri­dus­koo­le ja nä­ha, et igal koo­lil on oma spet­sii­fi­ka.

Kuu­sa­lu kesk­koo­lis on üks väl­ja­kut­se see, et mees­kond on siin suur – koos spor­di­kes­ku­se­ga on töö­ta­jaid kok­ku 120, neist um­bes 70 on õpe­ta­jad. Va­hel jääb ae­ga puu­du, et igaü­he rõõ­me ja mu­re­sid mär­ga­ta. Kuu­sa­lu koo­li tu­ge­vus on mit­me­külg­sed ja hoo­li­vad pe­da­goo­gid – meil on nii mär­ki­mis­väär­se ko­ge­mus­te­pa­ga­si­ga kui ka uu­te lä­he­ne­mis­te­ga õpe­ta­jaid. Uu­te­le õpe­ta­ja­te­le mää­ra­me esi­me­seks aas­taks men­to­ri, kel­lelt saab va­ja­du­sel nõu ja abi. Rõ­hu­tan, ma ei öel­nud, et noor­te­le õpe­ta­ja­te­le, vaid kõi­gi­le uu­te­le, va­nus po­le mää­rav.“

Kas järg­mi­seks õp­peaas­taks on töö­ta­ja­te koos­seis ole­mas?
„Meil on pä­ris mi­tu mees­kon­na­lii­get ot­sus­ta­nud suun­du­da pen­sio­ni­le. Ot­si­me uu­si töö­ta­jaid nen­de­le ame­ti­koh­ta­de­le – ju­hia­bi, raa­ma­tu­ko­gu töö­ta­ja, ka mi­tu õpe­ta­jat.”

Mil­li­ne on pe­da­goo­gi­de kesk­mi­ne va­nus?
„Käe­so­le­va õp­peaas­ta al­gu­se sei­su­ga oli see 50,7 aas­tat. Pen­sio­niea­li­si ehk 65+ va­nu­ses õpe­ta­jaid on 9.“

Kui­das kul­ge­vad koo­li­ma­ja uue osa ehi­ta­mi­se et­te­val­mis­tu­sed?
„Juh­tus nii, et pal­jud et­te­võt­mi­sed sat­tu­sid üh­te õp­peaas­tas­se. Li­saks õp­pe­ka­va ja õp­pe­kor­ral­du­se muut­mi­se­le ole­me te­ge­le­nud ehi­tu­se tee­ma­de­ga. Kui tu­lin Kuu­sa­lu koo­li töö­le, oli algk­las­si­de­le ka­van­da­tud Tä­pi­tii­va ehi­tusp­ro­jekt ju­ba val­mis. See­kord juh­tus nii, et et­te on tul­nud val­mis­ta­da ka kaht ehi­tusp­ro­jek­ti. Li­gi­nul­le­ner­gia õp­pe­hoo­ne ra­ja­mist ole­me aru­ta­nud ala­tes ruu­mi­jao­tu­sest, sa­mas pa­ral­leel­selt te­ge­le­nud ka re­konst­ruee­ri­misp­ro­jek­ti­ga. Li­gi­nul­le­ner­gia­hoo­ne tu­leb uue ma­ja­na se­ni­se kõi­ge va­ne­ma ehk põh­ja­tii­va ase­me­le ja li­saks te­hak­se si­se­hoo­vi­ga juur­dee­hi­tus. Sel­le ehi­tu­se jaoks on riik lu­ba­nud 2,16 mil­jo­nit eu­rot. Lõu­na­tii­va ja ad­mi­nist­ra­tii­v­osa re­konst­ruee­ri­mi­seks taot­leb Kuu­sa­lu vald sa­mu­ti rii­gilt toe­tust, se­da ra­has­tu­sot­sust po­le se­ni lan­ge­ta­tud.

Seo­ses ka­he ehi­tusp­ro­jek­ti­ga ole­me iga nä­dal koh­tu­nud kel­le­ga­gi pro­jek­tee­ri­mis­mees­kon­nast, vaa­da­nud ja ka­van­da­nud ühi­selt. Tä­pi­tii­va­ga oli liht­sam, sest suur töö oli ju­ba va­rem teh­tud ja 13 klas­si­ruu­mi si­su­li­selt ühe­su­gu­sed. Nüüd on pro­jek­tee­ri­mi­sel pal­ju eri­su­gu­seid ruu­me – la­bor, kuns­ti-, kee­mia-, bio­loo­gia-, füü­si­ka-, kä­si­töö klass, raa­ma­tu­ko­gu ja nii eda­si. Kõi­gi koh­ta on õpe­ta­jad and­nud oma sei­su­ko­had.“

Mil­lal ehi­ta­ma ha­ka­tak­se ja kui­das sel ajal koo­li­töö kor­ral­da­te?
„Põh­ja­tii­va lam­mu­ta­mi­ne al­gab juu­ni lõ­pus või juu­lis. Li­gi­nul­le­ner­gia­hoo­ne peab ole­ma val­mis 31. au­gus­tiks 2025.

Järg­mi­sel õp­peaas­tal tu­le­vad klas­si­del dis­tant­sõp­pe nä­da­lad, na­gu oli ka Tä­pi­tii­va ehi­ta­mi­se ajal. Algk­las­sid jää­vad eda­si Tä­pi­tii­ba ja ka lõ­puk­las­sid, 9. ja 12. klass, jää­vad pi­de­valt koo­li. Ka­su­ta­me klas­si­ruu­mi­de­na va­bu pin­du ja muu­da­me ruu­mi­jao­tust. Teh­no­loo­gia ja kä­si­töö klas­sid ko­li­me tõe­näo­li­selt va­nas­se võim­las­se.

Eel­mi­se ehi­tu­se­ga ot­si­si­me al­ter­na­tii­ve, käi­si­me vaa­ta­mas Kuu­sa­lus kuns­ti­de koo­lis ja rah­va­ma­jas õp­pe­töö jaoks ruu­me, aga va­he­maad on pi­kad, olek­sid tek­ki­nud uued prob­lee­mid, mi­da la­hen­da­da – kui­das lo­gis­ti­kat kor­ral­da­da, õpi­la­si toit­lus­ta­da. Ot­sus­ta­si­me dis­tant­sõp­pe ka­suks, klas­sid õp­pi­sid vas­ta­valt graa­fi­ku­le nä­da­l ae­ga dis­tant­silt. See­kord on meil liht­sam pla­nee­ri­da, sest tun­ni­plaan on täi­se­lekt­roo­ni­li­ne.“

Kui­das su­jub koos­töö koo­li hoo­le­ko­gu­ga?
„Meie koo­li hoo­le­ko­gu töö­tab ava­tud for­maa­dis. Meil on 35 klas­si­komp­lek­ti, hoo­le­ko­gus on iga klas­si esin­da­ja, mõ­ni lap­se­va­nem esin­dab ka mi­tut klas­si, kui tal on lap­sed eri klas­si­des. Li­saks on hoo­le­ko­gus õpe­ta­ja­te ja õpi­las­te esin­da­ja. Koos­töö on hea, hoo­le­ko­gu ju­hib Ta­nel Tom­son. Koos käiak­se 1,5-2 kuu ta­gant. Ole­me aru­ta­nud lä­bi kõik eda­si­sed plaa­nid ja olu­li­se­mad prob­lee­mid. Hoo­le­ko­gu on sõb­ra­lik ja hea­taht­lik, sa­mas nõud­lik, aga se­da peab­ki ju ole­ma.“

Miks teil on ka­bi­ne­tis suu­red õm­mel­dud öö­kul­lid?
„Neid val­mis­ta­ta­vad eri­va­ja­dus­te­ga ini­me­sed Jär­va­maal sih­ta­su­tu­se Hea Hoog töö- ja te­ge­vus­kes­ku­ses. Ot­si­si­me paar aas­tat ta­ga­si, mi­da di­rek­to­ri vas­tu­võ­tul kin­ki­da edu­ka­te­le õpi­las­te­le, kes on saa­nud kõr­geid koh­ti olüm­piaa­di­del, kon­kurs­si­del, spor­di­võist­lus­tel. Leid­si­me vah­va too­te – suu­re õm­mel­dud öö­kul­li. Ku­na öö­kull on Kuu­sa­lu kesk­koo­li mas­kott, ole­me­gi ha­ka­nud neid tel­li­ma ja kin­ki­ma. Ma­ter­ja­li va­li­vad meist­rid ise.“

Aas­ta ta­ga­si pos­ti­ta­si­te oma Fa­ce­boo­ki-le­he­le vi­suaal­se nä­da­la­ka­va koo­li­ju­hi tööst.

„Mu tut­vus­ring­kon­nas aeg-ajalt kü­si­ti, mi­da koo­lis di­rek­to­ri­na teen. Koos­ta­sin üle­vaa­te oma te­ge­mis­test koo­lis aas­ta ta­ga­si ap­ril­lis, too­kord oli li­ha­võ­te­te nä­dal, üks päev oli siis va­ba, ka­va on nel­ja töö­päe­va koh­ta. Kir­ju­ta­sin Fa­ce­boo­kis sel­le­le pil­di­le juur­de, et kü­si­tud on, mil­li­sed on mu tööü­le­san­ded ja mi­da te­ge­li­kult teen. Need kir­ja pan­dud te­ge­mi­sed ja tee­mad pee­gel­da­vad küll vaid osa kõi­gist üle­san­ne­test. Pil­di kes­kel on lai tee, mis ku­ju­tab iga­päe­va­seid tööü­le­san­deid, ja sel­lest ka­hel pool on päe­va­de kau­pa väl­ja too­dud tee­mad, mil­le­ga veel te­ge­le­sin.“

Ela­te Rae val­las, kus täp­se­malt? Ja kind­las­ti soo­vi­ta­ti Teilt kü­si­da ket­ta­gol­fi har­ras­tu­se koh­ta.
„Mu ko­du on Jü­ris, mul on kaks tü­tar, nad õpi­vad Jü­ri güm­naa­siu­mis 4. ja 6. klas­sis. Ko­du­lä­he­da­ne kool on kõi­ge mõist­li­kum va­lik las­te­le.

Sõi­dan sa­ge­li rul­luis­ku­de­ga ja tões­ti, vii­ma­sed um­bes viis aas­tat har­ras­tan disc­gol­fi. Rul­l­uis­ku­de­ga olen lä­bi­nud ka ühe pool­ma­ra­to­ni Tar­tus. Roh­kem olen võis­tel­nud ket­ta­gol­fis, osa­len ama­töör­võist­lus­tel. Ko­du juu­res on Kur­na disc­gol­fi­ra­da, aga olen käi­nud ka mu­jal män­gi­mas, ar­van, et ku­ni 60 eri ra­jal.

Ket­ta­golf on mi­nu jaoks vä­ga hea lõõ­gas­tav spor­dia­la, teen se­da 2-3 kor­da nä­da­las, ka töö­päe­va õh­tu­ti ja tal­vel, kui lund po­le vä­ga pal­ju. Joos­tes või rull­uis­ku­de­ga sõi­tes lä­heb mõ­te taht­ma­tult töö­tee­ma­de­le, ket­ta­gol­fis peab mõt­le­ma sel­le­le, mi­da pa­ras­ja­gu teed – kust­poolt on tuul, kui mi­tu vi­set veel ja muud sel­list. Rae val­las on spor­di­võist­lus­te sa­ri – Rae val­la män­gud. Kaks nä­da­lat ta­ga­si oli sel­le raa­mes ket­ta­gol­fi võist­lus, nai­si osa­les 30, mul õn­nes­tus see võist­lus või­ta.“