Debatid Kolgakülas ja Kuusalus

1079

Mõlemal väitlusel osalesid Eesti Reformierakonna, Ühiselt Edasi, IRL ja Meie Kodu nimekirjade kandideerijad. Puudusid Eesti Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjade esindajad.Enamik kuulajaid olid kandideerijad või nende pereliikmed.

Neljapäeva, 8. oktoobri õhtul oli debatt Kolgakülas ning reedel, 9. oktoobril samal ajal Kuusalu  rahvamajas.
Mõlemaid kohtumisi juhtis Kolga keskkooli direktor Tõnu Valdma. Pärast reedese debati lõppu tõdes ta, et mõlemad õhtud olid asjalikud ja huvitavad ning avaldas lootust, et need on kaasa aidanud osalejate edasisele koostööle, kuna erimeelsusi oli vähe, paljud seisukohad kattusid.

Sotsiaaltööst
Kolgaküla rahvamajas esindasid Meie Kodu nimekirja Mart Reimann ja Külli Luuk, IRLi Henn Pärn ja Signe Roos, Ühiselt Edasi valimisliitu Herko Sunts ja Kaja Martinson ning Reformi­erakonda Andres Paomees ja Urmas Hallika.

Küsimusele, kas sotsiaaltöö on ainult raha jagamine või midagi muud, vastasid kõik, et oluline on kogukonnaga suhtlemine, sotsiaalse võrgustiku loomine, abivajajate ülesleidmine ja ühiskonda kaasamine.

Kuusalu valla sotsiaaltöö kvaliteedist rääkides rõhutas Henn Pärn, et toetusraha peab teenima õiglust ega tohi tekitada sundsõltuvust. Kaja Martinson valla sotsiaalkomisjoni esimehena sõnas, et toetuste praegune süsteem toimib, kuid vajaks edasiarendamist – tarvis oleks pereabilist ehk tugiisikut, kes nõustaks ras­kes­se olukorda sattunud peresid.

Külli Luuk rõhutas, et rohkem tuleks teha koostööd kolmanda sektori ehk MTÜdega. Urmas Hallika oli seda meelt, et süsteem pole praegu piisav, paljud vallaelanikud on näiteks perearsti nimistutes mujal, mitte Kuusalu vallas ning pakkus, et perearstid peaksid vastu võtma valla eri kohtades. Valla abiga võiksid suuremates keskustes toimuda sise- ja silmaarsti vastuvõtud. 

Herko Sunts vastas, et silmaarst käib kohapeal. Teised arstid on öelnud, et professionaalsus kannatab – arstil on enda tööruumides tulemuslikum töötada, seal on vajalikud aparaadid, vald võiks toetada perearstikeskuste kvaliteedi tõstmist.

Külli Luuk märkis, et vallavalitsuse koostöö sotsiaalvaldkonnas on allasutuste ja organisatsioonidega normaalne, kuid oodatakse pigem statistilist infot, mitte sisulist. 

Kõik olid nõus, et kitsastel aegadel on toetuste olulisim sihtgrupp lapsed ja lastega pered. Urmas Hallika lisas, et aidata tuleb tõelisi hädasolijaid.

Elukeskkonnast
Teine teema Kolgakülas oli elukeskkond. Küsimusele, milliseks hindate Kuusalu valda, vastasid kõik, et tänu oma asendile ja kaunile loodusele on Kuusalu vallas hea elada, kuid palju saab teha, et edaspidi oleks veel parem.

Urmas Hallika kõneles turvalisuse ning puhkamis- ja sportimisvõimaluste suurendamisest, äärealade elanike transpordi parandamisest.

Herko Sunts ütles, et Kuusalu vald on ekspertide hinnangul võimekuselt Eesti valdadest 7. kohal, tööd on selle nimel tehtud ja järgmise nelja aastaga tuleb teha veel.

Henn Pärn: „Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada inimeste õigused ja vabadused. Meie prioriteet on vabadus. Tahame, et valla inimesed saaksid lahti sõltuvusest kellestki – on julgus hakata vastu ja olla tema ise.”

Mart Reimann sõnas, et valda tuleks meelitada karismaatilisi inimesi, kes panevad noored tegutsema.

Suur osa Kuusalu vallast on Lahemaa rahvuspark ja Põhja-Kõrvemaa kaitseala. Debati juht küsis, kas see on miinus või pluss. 

Henn Pärn ütles, et linna­inimesel on hea Lahemaa loodusesse minna, kuid maaomaniku seisukohast on olukord tasakaalust väljas – piirangud vajavad õiglast kompenseerimist.  Mart Reimann kinnitas, et looduskaitsjad on vahetunud, nendega on võimalik suhelda ning oluline on, et saab taotleda metsatoetust.

Hekro Sunts teatas, et vald jääb looduskaitsealade tõttu aastas ilma 1,5 miljonist kroonist maamaksust. Tore, et on Lahemaa, aga mitte kohaliku omavalitsuse ja omanike arvelt, lausus ta.

Urmas Hallika selgitas keskkonnaministeeriumi ametnikuna, et Eesti riik on kohustatud arvestama ELi loodus- ja linnudirektiivi, piiranguid peab looduse kaitsmiseks tegema ning vahel ka mõne eraomaniku arvelt.

Haridusasutused  
Kuusalu rahvamajas esindasid Reformierakonda Urmas Hallika ja Meeri Meltsa, Ühiselt Edasi nimekirja Kalmer Märtson ja Sulev Valdmaa, IRLi Henn Pärn ja Signe Roos ning Meie Kodu valimisliitu Enn Kirsman ja Marika Astor.

Kas Kuusalu vald on õpetajatele atraktiivne?

Marika Astor vastas, et Kuusalu vald on näoga kooli poole. Haridusasutustes on väga head töötingimused, Kuusalu lasteaed on üks Eesti kaasaegsemaid ning Kuusalu vald on üks väheseid, kus lasteaiaõpetaja saab sama palka, mis kooliõpetaja.

Sulev Valdmaa kinnitas, et pole muutunud Kuu­salu kandile omane hooliv suhtumine õpetajasse.

Õpetajate puudumise tõttu pole tunde ära jäänud. Valla eelarvest kulub 63 protsenti haridusele.

Meeri Meltsa  rõhutas, vald peab edenema, et noored tahaksid tulla kodukanti tagasi. Henn Pärn rääkis uutele õpetajatele korterite tagamise vajadusest ning koolidesse kutsesuunitluse sissetoomisest.

Lasteaiakohtade teemal tõdeti, et loodetakse KOIT kavast saada Kiiu lasteaia ehitamise raha, kuid  see ei lahenda kogu probleemi. Tarvis on toetada lapsehoiuteenuse võimaluste laiendamist.

Kalmer Märtson ütles, et detailplaneeringu järgi peaks kunagi tulema lasteaed Leegirannale ning räägitud on võimalikust Salmistu lasteaiast. Signe Roos pakkus, miks ei võiks kohandada koolides ruume vanematele lasteaialastele. Enn Kirsman tõdes, et Kuusalu lasteaia oleks võinud renoveerida 12 rühmale, nagu seal oli enne, mitte 9 rühmale. Urmas Hallika julgustas uut volikogu võtma kasvõi pangalaenu, kui Kiiu lasteaed ei saa KOIT kavast ehitusraha.

Väga üksmeelseks kujunes arutelu valla koolivõrgu teemal. Räägiti koolivõrgu arengukava vajalikkusest, kuid tõdeti, et raske on langetada otsuseid, kui ei tea, mida teeb riik – kas ja kuidas otsustatakse lahutada gümnaasiumid põhikoolidest. Kindlasti on vaja seoses koolidega langetada mõistlikke otsuseid ja teha seda koos ning põhjalike analüüside alusel, oli ühine seisukoht. Oldi ühel nõul, et gümnaasium peaks valda jääma. 
  
Vaba aja veetmise teemal arutleti, kuidas tagada ka valla äärealadel elavatele inimestele võimalus külastada ujulat ja spordikeskust.  Tuleb parandada transpordivõimalusi.

Valla juhtimine
Viimane teema oli valla juhtimine. Räägiti valla arengukavast ja sellest, et seda tuleks kiiremini ja paindlikumalt muuta sõltuvalt majandusoludest.

Vallaeelarvest kõneldes avaldasid vastaskandidaadid tunnustust praegusele vallavalitsusele ja ka volikogule, kes on koostanud selleks aastaks konservatiivse eelarve. Ka edaspidi tuleb olla finantsidega kokkuhoidlik.
Kuidas on inimesed seni kaasatud valla juhtimisotsuste langetamisele ja kas ametnikke on palju või vähe?
Enn Kirsman meenutas, kuidas tema vallavanemana käis koos vallavalitsusega kaks korda aastas külades kohtumas, ja lubas taastada vallavalitsuse vastu usalduse. Ametnikke paigutaks ta valdkondade vahel ringi.
Henn Pärn ütles, et saadik on aruandekohuslane ning võim ei tohi võõranduda rahvast. Soov on taastada külavanemate kogu, mis toimis hästi endises Loksa vallas. Rohkem võiks olla arenguvaldkonnaga tegelevaid ametnikke.

Kalmer Märtson sõnas, et komisjonidesse on kaasatud ka mittepoliitkuid, kuid tõdes, et inimestega tuleks rohkem rääkida, panna paremini toimima suhtlemine külavanematega. Ametnikke ei saa praeguste kohustuste juures vallamajas vähem olla, võiks olla isegi natuke rohkem. Valitsetud on kokkuhoidlikult, valitsemiskuludelt on Kuusalu vald Eesti 227 omavalitsuse seas 191. kohal, ehk väiksematest kuludest alustades 36. kohal.

Urmas Hallika lausus, et inimesed on kaasatud väga halvasti otsuste langetamisele, enamik ei tunne huvi ning miks ei võiks Kuusalu vald olla uue juhtimismudeli algatajaks, et kaasaegses infoühiskonnas panna inimesi vallaasjadele rohkem kaasa mõtlema. Meeri Meltsa märkis, riik annab omavalitsustele järjest rohkem ülesandeid, ametnikud peavad olema motiveeritud ja entusiastlikud.

Eelmine artikkelMadalamates jalgpalliliigades peeti viimase vooru mängud
Järgmine artikkelValimistel edukamad ANDRE SEPP, JÜRI LILLSOO ja KALMER MÄRTSON