Anija valla valimisväitlus Kehras

966

Väitluses osalesid JÜRI LILLSOO, URMO SITSI, TIIT TAMMARU, JAAN ORUAAS ja RENNA REISI.Kolmapäeval, 7. oktoobril toimunud väitlust Kehra gümnaasiumis oli kuulamas üle 50 inimese.

Kandideerivate erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaadi debatti juhtis Anija valla elanik Priit Raudkivi. Igast nimekirjast oli väitlema palutud üks kandidaat. Kesk­erakonda esindas Jüri Lillsoo, IRL-i Urmo Sitsi, valimisliitu Saab Ka Teisiti Tiit Tammaru, valimisliitu Toimekas Koduvald Jaan Oruaas ning kohal oli ka üksikkandidaat Renna Reisi.

Debati alguses andis moderaator igale neist aega viis minutit, et tutvustada oma valimisplatvormi ning palus seejärel öelda, millise konkurendiga on nende nimekirjal kõige roh­kem ühist.

Kui Kehra tehas suletakse?
Moderaator esitas kandidaatidele kolm küsimust. Esmalt soovis ta teada, mida nad võimul olles teeksid, kui Kehra tehas peaks tegevuse lõpetama.

Tiit Tammaru arvas, et sellisel juhul on kõige olulisem leida rakendus tööta jäänud inimestele, aidata neil leida uus elatisallikas, ärgitada inimeste initsiatiivi uue ettevõtluse tekkeks.

Urmo Sitsi pakkus, et töötuks jäänud inimesed tuleks kaardistada, panna kirja, mida neist keegi on võimeline tegema – kes võib ise hakata mida­gi eest vedama, kes vajavad ümberõpet jne. Uusi töökohti tema meelest kunstlikult tekitada ei saa, seetõttu tuleks tagada ühistransport sinna, kus on töökohti rohkem.

Jaan Oruaas nimetas esimesena töötukassaga läbirääkimistesse asumise, tuleks kutsuda sealt spetsialiste kohapeale inimesi nõustama. Ta lisas, et Euroopa Liidul on pankrottide ja koondamiste puhuks abiprogrammid, ka neid tuleb kasutada.

Jüri Lillsoo rääkis vajadustest pakkuda inimestele psühholoogilist nõustamist, aidata leida uusi töökohti jne. Et valla käekäik tehasest võimalikult vähe sõltuks, on käivitatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojekt.

Renna Reisi avaldas lootust, et juhuks, kui tehas peaks töö lõpetama, pole vallaeelarve reservfond kulutatud ning on võimalik maksta töötuks jäänutele sotsiaaltoetusi. Ettevõtluse kunstlikuks arendamiseks ressursside kulutamist  ei pidanud ta mõist­likuks.

Valdade ühinemist ei pooldata
Teine küsimus oli, kas Anija vald peaks mõne teise omavalitsusega liituma. Ükski kandidaat seda ei pooldanud.

Urmo Sitsi oli vastu, et oma­valitsustele hakatakse ette kirjutama suurusi mingitest numbritest lähtuvalt – elanike arv, suurus, eelarve maht jm ning arvas, et praegu peaks prioriteet olema senise Anija valla „veepeal hoidmine“ ning arendamine.

Jüri Lillsoo märkis, et Anija vald on piisavalt suur ning teenused peavad olema kõigile võrdselt kättesaadavad, kuid seni pole suudetud ääreküladest Kehrasse ühistransporti käima panna. Ta lisas, et Keskerakond toetab ainult vabatahtlikku liitumist ning ühinemistele peab eelnema sotsiaal-majanduslik analüüs.

Renna Reisi arvas, et ühinemine on efektiivsem, kui ühinevad tugevad omavalitsused. Anija vald on tema arvates niigi suur ning kõigepealt tuleks korraldada teenuste kättesaadavus äärekülade elanikele.

Tiit Tammaru märkis – kui liita mitu valda, saab küll mõne töökoha kokku hoida, kuid mitusada inimest jääb ääremaadele ning nende elu läheb veel raskemaks.

Jaan Oruaas lausus, et liitumine sõltub rahva tahtest ja saab olla ainult vabatahtlik.

Priit Raudkivi küsis ka, kas seekordsed valimised on isiku- või parteide ja valimisliitude valimised.

Jaan Oruaas oletas, et lähiajal parteide valimist ei tule. Ka Renna Reisi arvas, et kohalikel valimistel valitakse eelkõige isikuid ning häälte saamisel on otsustava jõuga iga inimese senitehtud töö.

Tiit Tammaru ütles, et Eestis hääletatakse pigem kellegi vastu kui kellegi poolt. Ta arvas, et Anija valla elanikud mõtlevad nagu Inglismaal, kus on leiboristid ja konservatiivid. Kui ühed on mõnda aega võimul olnud, hakatakse neid kritiseerima ning valitakse teised.

Urmo Sitsi oli temaga nõus, sest mitmete eelmiste kohalike valimiste tulemused on näidanud, et Anija vallas käib pidev vastandumine. Ta ennustas – kuna tuntus mängib esmarolli, alles seejärel vaadatakse, kes on millisest nimekirjast, saavad kahe suurema nimekirja kaks liidrit ka sel korral kõige rohkem hääli.

Küsimused konkurentidele
Ka kandidaatidel endil oli võimalus üksteisele küsimusi esitada. Jaan Oruaas soovis konkurentidelt teada, kuidas nad suhtuvad osalusdemokraatiasse ehk sellesse, kui vallarahval on võimalus otse osaleda kohalikku elu korraldavate otsuste tegemisel.

Tiit Tammaru kahtlustas, et esialgu on selle rakendamine Eesti arengule häiriv, kuna negatiivne info levib paremini, siis on väga lihtne leida igale asjale vajalik hulk vastaseid, koguda neilt allkirjad ning see võib valla arengut hakata pidurdama.

Urmo Sitsi oli sama meelt – täielikule otsedemokraatiale üleminek eeldab rahva teadlikkuse tõusu ning inimestel peab tekkima arusaam, et oma otsusega võtavad nad ka vastutuse. Ta tõi näite – peaaegu kõigele uuele, mida Anija vallas on kavandatud, hakatakse koguma vastuallkirju.

Jüri Lillsoo rääkis, et praegune vallavõim on püüdnud rahvast kaasata, kutsuda külavanemaid kui külade esindajaid võimu juurde.

Renna Reisi ütles, et pooldab osalusdemokraatiat. Ta põhjendas – kohalik võim teostub ka rahva tahte kaudu ning teatud küsimuste otsustamisel peaks seda arvestama.

Jaan Oruaas ise oli seisukohal, et osalusdemokraatia ei ole arengupidur, vaid võimalus ka rahval üht-teist algatada.

Veel soovis Jaan Oruaas teada, milliste kommunikatsioonikanalite kaudu kavatsetakse vallaelanikega suhelda. Kõik pidasid tähtsaks info suulist levitamist, internetti ning vallavalitsuse ja volikogu kohtumisi rahvaga. Jüri Lilloo nimetas ka külavanemate ümarlauda, Urmo Sitsi ja Renna Reisi vajadust kakskeelse ajalehe järele.

Jaan Oruaas oli sama meelt, kuid märkis, et esimese sammuna tuleb tuua Sõnumitooja Anija valda tagasi.

Kuulajad küsisid
Kaunissaare elanik Margus Miidla soovis Urmo Sitsilt teada – kui IRLi hääl saab koalitsiooni moodustamisel otsustavaks ning talle pakutakse vallavanema kohta, kumma ettepanek vastu võetakse, kas Keskerakonna või valimisliidu Saab Ka Teisiti.

Urmo Sitsi vastas, et enne otsustamist arutab seda nimekirja teiste liikmetega.

Kehra gümnaasiumi direktor Urve Rannaääre märkis, et pole rahul vallavalitsuse ja kooli koostööga ning küsis, millisena näevad kandidaadid valla koostööd allasutustega.

Tiit Tammaru ütles, et suhtlemine allasutustega peab olema vahetu, allasutustele ei tohi autokraatlikult oma tahtmist peale suruda, alati tuleb leida kompromiss.

Urmo Sitsi leidis – kui all­asutustele on valitud juht, peab teda usaldama, kõike tsentraliseeritult juhtida ei saa.

Renna Reisi sõnas, et parema koostöö heaks peaksid toimuma vallavalitsuse ja allasutuste juhtide regulaarsed kokkusaamised.

Jüri Lillsoo ütles, et vallavanem on üksnes volikogu käsutäitja ning teda kõiges süüdistada ei saa. Veel arvas ta, et allasutuste juhtide rahulolematus on põhjustatud sellest, et neile pole vallaeelarvest eraldatud nii palju raha, kui on soovitud.

Jaan Oruaas nentis, et koostöös on oluline ühise eesmärgi suunas liikumine.

Kehra elanik Ants Kaskevitš küsis, mida kandidaadid kavatsevad teha, et parandada linna heakorda ja üldilmet ka juhul, kui raha ei ole.

Renna Reisi kinnitas – pooldab Kehra gümnaasiumi venekeelse osa allesjäämist. Heakorrale tuleks tema arvates läheneda terviklikult – mõelda välja üldine kontseptsioon, üksikud lilleklumbid ei tee veel linna ilusaks.

Jaan Oruaas märkis, et ilma rahata on võimalik vaid vabatahtlik töö ning tegi ettepaneku, et küsija looks MTÜ.

Tiit Tammaru pakkus, et väitlusele tulnud inimesed vaataksid  igaüks, mida saak­sid nemad  ise ära teha. Ta lisas, et heakord ei ole üksnes vallavanema ja vallavalitsuse, vaid kõigi vallaelanike asi.

Urmo Sitsit häiris, et Kehra on öösiti kottpime, kuid tänavavalgustus nõuab raha. Et linna ilmet parandada, on tema arvates vaja Kehra keskuse planeeringut, staadioni­ümb­ruse puhkeala detailplaneering on olemas.
Jüri Lillsoo märkis, et erinevalt küladest ei ole Kehra linnal juhti, kes võitleks Kehra eest.