AVE PAU­LUS: „La­he­maa väär­tu­si saab kaits­ta koos ko­gu­kon­na­ga.“

130
Kesk­kon­naa­me­ti kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list AVE PAU­LUS.

Kesk­kon­naa­me­ti kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list AVE PAU­LUS, La­he­maa rah­vus­par­gi loo­mi­sest täi­tub 1. juu­nil 50 aas­tat. Rah­vus­park tä­hen­das ko­ha­li­ke­le ela­ni­ke­le pi­gem loo­dus­kait­se­li­si ja ehi­tus­lik­ke pii­ran­guid. Teie asu­si­te suht­le­ma ko­ha­li­ke­ga nen­de ko­du­kan­di kul­tuu­ri­väär­tus­te tee­mal. Kui kaua ole­te nüüd­seks se­da tööd tei­nud?
„Kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­lis­ti ame­ti­koht loo­di re­for­mi­de tuu­les, kui La­he­maa rah­vus­par­gi ad­mi­nist­rat­sioon lõ­pe­tas te­ge­vu­se, sest aas­tast 2006 koon­da­ti rah­vus­par­gid tsent­ra­li­see­ri­tud juh­ti­mi­se al­la. Olen kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­lis­ti­na töö­ta­nud 15 aas­tat.

Üks esi­me­si suu­re­maid et­te­võt­mi­si oli Suur­pea ja Ha­ra mi­li­taa­rob­jek­ti­de pääst­mi­ne. Käis La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se-ees­kir­ja me­net­le­mi­ne, teh­ti et­te­pa­ne­kuid, et sel­lis­test ehi­tis­test tu­leks va­ba­ne­da, need peaks lam­mu­ta­ma. Tel­li­si­me 2006. aas­tal sõ­jaa­ja­loo­la­selt Ma­ti Õu­nalt eks­per­tar­va­mu­se, et te­gu on Eu­roo­pa ja maail­ma mõõt­mes uni­kaal­se mi­li­taar­pä­ran­di komp­lek­si­ga. Tu­gi­ne­des te­ma hin­nan­gu­le on mi­li­taar­pä­ran­di­na kir­jas nii Suur­pea ins­ti­tuu­di­hoo­ne kui ka lin­nak, sa­mu­ti Ha­ra sa­da­ma ehi­ti­sed ja kor­don.

Kait­se-ees­kir­ja me­net­le­mi­sel sai­me koh­tu­mis­tel ko­ha­li­ke ela­ni­ke­ga aru, et ei pii­sa enam ai­nult loo­dus­kait­se­li­sest lä­he­ne­mi­sest. Ini­me­sed hak­ka­sid väär­tus­li­ke koos­lus­te aru­te­lu­del rää­ki­ma kar­tu­li­maa­dest, en­dis­test kar­ja­maa­dest. Sel­gus, et ei ol­nud alu­suu­rin­guid, mil­le­le tu­gi­ne­da. Taot­le­si­me ra­has­tust ning tel­li­si­me ar­heo­loo­gi­li­se eks­per­tii­si kõr­va­le ka asus­tusst­ruk­tuu­ri ja ar­hi­tek­tuu­ri, mä­lu­maas­ti­ke, aja­loo­li­se maa­ka­su­tu­se, loo­dus­li­ke pü­ha­pai­ka­de uu­rin­gud. Neist läh­tu­valt muu­de­ti kait­se-ees­kir­ja.

Uu­rin­gu­te alu­sel sai muu­ta tso­nee­rin­guid, mis tä­hen­das, et tek­kis või­ma­lus mõ­nes ko­has reeg­leid lõd­ve­maks las­ta. Kaa­lut­lu­sot­su­sed te­ki­ta­sid mõni­kord aru­saa­ma­tust ja pa­ha­meelt. Nüüd on ehi­tu­sa­la­sed põ­hi­mõt­ted, krun­ti­de ja ma­ja­de või­ma­li­kud suu­ru­sed pai­gas. Pii­ran­gud keh­ti­vad rah­vus­par­gis ik­ka, ent reeg­lid on üht­selt loe­ta­vad ja aru­saa­da­vad.“

Kui hak­ka­si­te ko­ha­li­ke ela­ni­ke ja maao­ma­ni­ke­ga aru­te­lu­sid kor­ral­da­ma, oli see olu­li­ne suh­tu­mi­se muu­tus.
„Tei­si­ti ei ol­nud või­ma­lik jät­ka­ta. La­he­maa rah­vus­par­gis on kok­ku 72 kü­la, kü­la­de ar­vu poo­lest on Eu­roo­pa suu­rim. Rah­vus­par­gi 75 000 hek­ta­rist pii­ran­gu­vöön­di­te alas­se jääv maa kuu­lub val­da­valt erao­ma­ni­ke­le.

Kait­se-ees­kir­ja ja kait­se­kor­ral­dus­ka­va aru­te­lu­del kos­tis vä­ga krii­ti­li­si sei­su­koh­ti. Tõ­si, ala­ti on al­ter­na­tii­vid või­ma­li­kud. Aga kui hak­ka­si­me aru­ta­ma, kas meel­diks, et La­he­maa rah­vus­par­ki enam po­leks ning kait­se all olek­sid vaid Vi­ru ra­ba ja Ha­ra ra­ba, mõ­ned väär­tus­li­kud met­sa­sii­lud, siis se­da ka ei ta­he­tud. Sai­me kii­res­ti sel­geks, et te­ge­li­kult ko­ha­li­kud ini­me­sed hin­da­vad La­he­maa rah­vus­par­ki ja siin­seid väär­tusi on või­ma­lik kaits­ta ai­nult, kui ko­ha­lik ela­nik ise kait­seb.

Alus­ta­si­me kul­tuu­ri­pä­ran­di koo­li­tus­te­ga, kut­su­si­me spet­sia­lis­tid töö­tu­ba­des­se õpe­ta­ma re­no­vee­ri­mist, us­te-aken­de taas­ta­mist, paa­die­hi­tust. Spet­sia­list tut­vus­tab, mis on väär­tus­lik, et ini­me­sed os­kak­sid se­da hoi­da.“

Va­rem rõ­hu­ta­ti La­he­maa aru­te­lu­del, et peaks ole­ma, na­gu oli um­bes sa­da aas­tat ta­ga­si. Mil­list ae­ga La­he­maa aja­loos prae­gu õi­ge­maks pee­tak­se ja tu­leks ees­ku­juks võt­ta?
„Ka­ru­la rah­vus­par­gis on ees­märk hoi­da tea­tud aja­jäl­ge. La­he­maa rah­vus­par­gis nii ei ole, sest meil on eri­su­gu­sed kü­lad – mui­na­sa­jast tä­na­päe­va­ni.

Suh­tu­mi­ne on pal­ju muu­tu­nud, oma 50 aas­tast on rah­vus­park ena­mi­ku ehk 30 aas­tat ek­sis­tee­ri­nud taas­ta­tud Ees­ti Va­ba­rii­gi ajal. Sel­lest küm­me aas­tat on te­gut­se­nud La­he­maa rah­vus­par­gi koos­töö­ko­gu, mis ai­tab iga­päe­va­se kait­se kor­ral­du­sel ja pla­nee­ri­mi­sel. Kul­tuu­ri­pä­ran­di kait­se saab al­les siis ol­la tõ­hus, kui ela­ni­kel ei käs­ta te­ha mi­da­gi, vaid an­tak­se võim ise te­gut­se­da kait­se-ees­kir­ja tin­gi­mu­si jär­gi­des. Üks edu­lu­gu on pohi­ran­na kul­tuu­ri­ruu­mi taa­se­lav­ne­mi­ne – Pä­ris­pea ja Ju­min­da pool­saa­rel asu­va ar­hai­li­se kul­tuu­ri­li­se iden­ti­tee­di taas­leid­mi­ne.

Edu­lu­gu on ka La­he­maa gii­di­de äs­ja­lõp­pe­nud koo­li­tus – ko­ha­li­kud ini­me­sed ise hak­ka­vad kü­la­lis­te­le tut­vus­ta­ma oma ko­du­kan­ti, jää­vad ära ste­reo­tüüp­sed lood.

Meil te­gut­seb ka La­he­maa ar­hi­tek­tuu­ri­nõu­ko­gu, soo­vi­me säi­li­ta­da kü­la­maas­ti­ku oma­pä­ra ja au sees hoi­da va­nu ehi­tust­ra­dit­sioo­ne, sa­mas neid kaa­sa­jas­ta­da. Ja kui­gi on nu­ri­se­tud, miks nõu­tak­se rah­vus­par­gis viil­ka­tust, siis nüüd on ener­gia­tõ­hu­su­se kon­teks­tis vä­ga hea pan­na päi­ke­se­pa­ta­rei­sid sel­li­se ka­tu­se­kal­de pea­le.“

Mis on veel te­ge­ma­ta La­he­maal?
„Üks vä­ga olu­li­ne ees­märk on me­re­kul­tuu­ri taas­ta­mi­ne. See sai Nõu­ko­gu­de ajal kõi­ge suu­re­ma hoo­bi. Va­nas­ti kuu­lu­sid Ka­lan­du­se ja Tal­lin­na Lae­vaü­hi­su­se suu­ri­mad lae­vad Pä­ris­pea ja Ju­min­da pool­saa­relt pä­rit ini­mes­te­le. Ran­na­kü­la­de ta­lu­del olid oma lae­vad või lae­vao­sa­kud. Kü­la­des ehi­ta­ti lae­vu. Unis­tus on saa­da paa­die­hi­tus ja miks mit­te ka lae­vae­hi­tus taas käi­ma, taas­ta­da roh­kem laut­ri­koh­ti, paa­di­kuu­re.“