AS Enko toodab Lilli külas tarvikuid ka Ameerikasse ja Hiinasse

5400
BRUNO ENGEL näitab metallitsehhi kõige kallimat masinat – Soomes tehtud lehetöötlemiskeskust.

AS Enko on Viimsist Anija valda, Lilli külla üle toonud pool oma tootmisest, paari aasta pärast on kavas ka ülejäänud osa sinna kolida.

AS Enko on Lilli endisesse laudakompleksi rajanud metallitarvikute tehase.
AS Enko on Lilli endisesse laudakompleksi rajanud metallitarvikute tehase.

1990. aastal Viimsis tööd alustanud AS Enko ostis kümmekond aastat tagasi ASilt Vaania endise laudakompleksi, kus vahepeal tegutses lühikest aega prügisorteerimiskeskus. Kuna Viimsis töötas Enko kasvuhoonetest ümberehitatud ruumides, mis on üsna elurajooni keskel ning polnud võimalusi laieneda, oli kavatsus viia ettevõtte tegevus üle Lillisse. Esialgsed plaanid nurjas majanduslangus.
„Kui hakkasime siin ehitama, oli meil 170 töötajat, Lillisse plaanisime võtta 200. Kuid tuli masu ja mitu aastat ei teinud me siin midagi. Nüüd on töötajaid 70, neist Lillis 35,“ räägib AS Enko omanik Heino Engel.
Paar viimast aastat on Lillis käinud suur ehitustöö ning selle aasta algusest toodab Enko metallist kinnitusvahendeid ja -tarvikuid uues tehases. Umbes kahe aasta pärast, kui ümber on ehitatud ka teine osa endisest põllumajanduskompleksist, kolitakse Viimsist üle kogu ettevõte – ka plastikust tarvikute tootmine, tööriistade valmistamine ning konstrueerimine: „Loodan, et selleks ajaks jõuame, esimene osa läks kavandatust tunduvalt kallimaks.“
Kui palju on Lilli tootmiskompleksi juba investeeritud, ei soovi omanik öelda, vihjab vaid niipalju, et summad ulatuvad mitme miljoni euroni.

25aastane ettevõte
AS Enko loodi 1990. aastal. Enne seda oli Heino Engelil väikeettevõte, mis pakkus tööd Valkla hooldekodu elanikele. See tegutses kaks aastat. 1989. aastal ostis ta pangalaenuga ära Pirita sovhoosile kuulnud meristeem-kasvuhoonete kompleksi, kokku 1,35 hektarit ning hakkas tootma metallist ja plastikust tarvikuid. Näiteks üks suuremaid tellimusi oli plastikust riidepuud Baltikale.
Kui Heino Engeli poja Bruno Engeli pere kolis üle kümne aasta tagasi Lilli, jäi isale seal silma tühjana seisnud laudakompleks ning Enko soovis Vaanialt hooned ära osta.
„Hind oli 3 miljonit krooni. Üks endistest küünidest oli otsast otsani prügi täis, teine osaliselt, leppisime kokku, et Vaania viib selle minema, meie aitame oma tehnikaga peale panna. Koristamine läks maksma veel ühe miljoni. 2005. aastal oli see väga suur raha,“ ütleb Bruno Engel.
Ta meenutab, et kogu esimene suvi kulus üksnes koristamisele: „Esimene plaan oli saada kõik valmis 2010. aastaks, kui oli Enko 20. aastapäev. Aga masu tõttu vahetasime esimestel aastatel vaid katused.“
Endiste lautade-küünide ümberehitamist alustati uuesti paar aastat tagasi. Kogu aiaga ümbritsetud maa-ala on 6,3 hektarit, katusealust pinda on üle hektari.
„Palju lihtsam olnuks ehitada päris uued hooned, aga mõtlesime, et teeme jupikaupa,“ sõnab Heino Engel ja tõdeb, et tegelikult läheb kahes kohas tootmise hoidmine tunduvalt kallimaks.

Lillis töödeldakse metalli
Lillis teeb AS Enko põhiliselt toruklambreid ja muid metallist kinnistusvahendeid ning rongide-lennukite tualettides kasutatavate vaakumpumpade osasid. Töö ühes endises suures heinaküünis käib selliselt, et ühest otsast tuleb sisse tooraine, teisest läheb välja valmistoodang. Nende vahele jääb avar ruum metallide töötlemiseks. Seal on mitmeid erinevaid masinaid ja tööpinke, osa uued, osa nõuka-aja lõpus päästetud vanarauda viimisest.
„Korraliku hoolduse puhul on nende eluiga päris pikk,“ kinnitab Bruno Engel.
Kõige kallim tsehhis olevatest metallitöötlusmasinatest on kümmekond aastat tagasi Soomest ostetud lehetöötlemiskeskus, mis lööb neljakandilisele metall-lehele vastavalt vajadusele erinevaid auke – need on eelnevalt arvutis programmeeritud.
Eraldi kambrikesed on keevitamiseks ja vibropoleerimiseks – roostevabade detailide teravate servade kivide abil poleerimiseks.
Teises suures ruumis töötavad toodete komplekteerijad, kes teevad peamiselt käsitsitööd. Edasi viiakse toodang lattu, kust see läheb tellijateni üle maailma: Ameerikasse, Šveitsi, Hiinasse, Põhjamaadesse. Kõige suurem turg on Soomes, Eestisse jääb Enko toodangust lõpuks umbes 15-20 protsenti.
Bruno Engel märgib, et 25 aastaga on tekkinud oma enam-vähem kindel kliendibaas. Heino Engel lisab, et esialgne töö tuleb ikka endal ära teha ning kui klientidega on normaalsed suhted, pakuvad nad ise tööd. Enko on valmis tegema toote alates projekteerimisest kuni lõpuni. Selleks on ettevõttes tööl kolm konstruktorit.
AS Enko Lilli tehases on praegu tööl 35 inimest, neist suurem osa naised.
„Väikseid   detaile   teevad   naised, mehed ei jõua nii kiiresti – nad on aeglasemad ega talu rutiinset tööd,“ põhjendab tootmisjuht Kristi Värava.
Et töö ei muutuks üksluiseks, pannakse töötajad vahepeal mõne teise masina juurde tööle. Töötatakse ühes vahetuses, iga kahe tunni tagant on kümme minutit pausi. Osa Lilli töötajaid on Enkos Viimsi ajast, kuid on ka kohalikke ja ümbruskonnast. Hommikul toob buss nad Tallinnast Kehra kaudu Lillisse. Kehras võetakse töötajad peale raudteejaama juurest, kuhu mõned neist tulevad rongiga.

Eestis unikaalne metalliseerimine
Rekonstrueeritud heinaküüni kõrvale ehitatud uues hoones asub AS Enko viimatine suurem investeering – vaakum pindamisliin, mis võimaldab nii plastikute kui muu materjali metalliseerimist. Seda tööd on mõned kliendid Enkolt soovinud ning ettevõte on siiani tellinud teenust Itaaliast. Nüüd osteti ka endale Itaaliast masinad ning mai alguses käisid itaallased neid kohapeal seadistamas.
Kvaliteedijuht Valentin Timofejev kinnitab, et Baltikumis ja Põhjamaades selliseid masinaid rohkem pole. Ta selgitab, mitmed kliendid tahavad, et plastiktoodete pind läigiks justkui oleks kroomitud. Üks võimalus on kasutada galvaanikat, kuid see pole keskkonnasõbralik. Seadmed, mis Lilli tehasesse osteti, võimaldavad metalliseerimist vaakumkeskkonnas. See tähendab, et detailid, mida soovitakse metalliga katta, pannakse koos alumiiniumiga  vaakumkambrisse  ning  kui alumiinium hakkab aurustuma ja sulab, langevad alumiiniumiaatomid õhukese kihina alusel pöörlevatele detailidele. Spetsiaalses masinas muudetakse alumiinium hiljem  kaitselakiga  kulumiskindlaks.
Esialgu õpitakse ja katsetatakse, seejärel hakatakse tegema tellimustöid. Valentin Timofejev sõnab, et plastiku alumiiniumiga katmine on vaid üks võimalus, mida uus liin võimaldab.
„Selle seadmega on võimalik panna enamus Mendelejevi tabeli metalle ükskõik millisele pinnale. Itaallased ütlesid, et sellega võib toota näiteks ka päikesepatareisid,“ lausub Bruno Engel.