Elanike arvult on miinimum suurusest väiksemad Aegviidu ja Raasiku vald ning Loksa linn.
KÜLLI KOPPELMAA
ÜLLE TAMM
Eelmisel teisipäeval, 7. juunil võttis riigikogu 58 poolthäälega vastu haldusreformi seaduse, selle vastu hääletasid opositsioonierakondade 38 saadikut.
Seadus sätestab valdade-linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra: omavalitsuste ühinemiseks vajalike toimingute tegemise tähtajad, kohaliku omavalitsuse elanike miinimumkriteeriumi, selle tingimuse erandid ning haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevad omavalitsuste õigused ja kohustused.
Riigihalduse minister Arto Aas ütles enne otsustavat hääletust, et kunagi varem ei ole taasiseseisvunud Eestis haldusreformi seadust riigikogus lõpphääletusel arutatud.
„Haldusreform juba käib. Enamikus Eesti omavalitsustes peetakse ühinemisläbirääkimisi aktiivselt, konstruktiivselt ja täie tõsidusega,“ lausus ta.
Minister kinnitas, et omavalitsuste reformimine jätkub: „Meil on valmis seaduseelnõu toorikud, mis puudutavad omavalitsuste koostööd, loomulikult ka rahastamist. Kõik, mis puudutab omavalitsuste funktsioone, ülesandeid, koostööd, rahastamist, oleks aga mõttetu, kui me ei suudaks teha seda kõige keerulisemat, kõige raskemini tulnud otsust omavalitsuste ühinemise kohta.“
Ka riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni kuuluv Tanel Talve Anija vallast ütles Sõnumitoojale, et riigikogus vastu võetud seadus on üksnes administratiivne reform ning alles suure töö algus.
„Nüüd on vaja hakata välja töötama järgmisi seadusi, näiteks, mis puudutab omavalitsuste tulubaasi. Tasakaal riigi ja omavalitsuste rahastamise vahel on paigast ära ning seda omavalitsuste kahjuks. See tuleks tõsiselt käsile võtta, kui tahame rääkida maaelu edendamisest,“ märkis ta.
Reformierakonna liige Andre Sepp Raasiku vallast kinnitas – haldusreformi seaduse vastuvõtmine on kirjas koalitsioonileppes, juba eelmisel aastal oli teada, et see tuleb.
„Enamik kohalikke omavalitsusi ei jäänud seadust ootama, vaid alustasid läbirääkimisi varem. Olen Eestis päris palju ringi käinud ning usun, et omavalitsused ootasid muudatusi,“ sõnas Andre Sepp.
Ta lisas, et ühtegi sellist reformi pole läbi viidud ilma piirarve määramata, seetõttu kehtestati omavalitsuste minimaalseks suuruseks 5000 elanikku.
Opositsioonilise vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik Kuusalu vallast ütles, et vabaerakond toetas alguses haldusreformi ideed väga, kuid on lõpptulemuses pettunud.
„Meil ei ole midagi suurte valdade vastu, kuid selle seadusega suureneb keskvõim ning see on täpselt vastupidine sellele, mida meie poliitikalt soovime – et võim oleks rohkem detsentraliseeritud ning inimesed saaksid kohapeal oma elu üle otsustada. Ei arvestatud mitte ühtegi meie parandusettepanekut, mis oleksid andnud omavalitsustele suurema otsustusõiguse. Teeme sellest järelduse, et haldusreformi kasutatakse ära parteide võimu suurendamiseks,“ tõdes ta.
Anija vald jätkab Aegviiduga läbirääkimisi
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ütles, et nende jaoks seadus suurt ei muuda.
„Kuna tundus üsna loomulik, et see seadus tuleb, lükkasime meie juba varem vankri liikuma ning oleme koos Aegviidu vallaga oma seisukoha enam-vähem paika pannud – mõlema osapoole arvamus on, et peaksime ühinema,“ sõnas ta.
Eelmisel nädalal sai taas kokku Aegviidu ja Anija valla ühinemisläbirääkimiste komisjon ning arutas ühinemislepinguga seonduvat: „Järgmisel kokkusaamisel, mis on 10. juulil, soovime ühinemislepingu kondikava kokku panna.“
Raasiku vald püüab täita 5000 elaniku kriteeriumi
Raasiku valla kodulehe andmetel on vallaelanike arv praegu 4759, see tähendab, et miinimumnõudest on puudu 241 elanikku. Elanike arvu läheb lukku 31. detsembri seisuga. Kui selleks ajaks ei ole 5000 elanikku täis või alustatud mõne naabervallaga ühinemiskõnelusi, sekkub riik ning algatatakse sundliitmine.
Pärast seda, kui riigikogu oli haldusreformi seaduse vastu võtnud, postitas Pikaveres elav Alice Suurkuusk Facebooki seinale teksti „Hüvasti, Raasiku vald…“ Seda kommenteerisid nii kohalikud poliitikud kui teised vallaelanikud. Mõni leidis, et aega veel on ning tuleb tegutseda, et saada vajalik miinimumkriteerium täis, mõni arvas – pole vahet, kus vallamaja asub.
Alice Suurkuuse postitusele viitas oma Facebookiseinal ka Raasiku vallavolikogu esimees Ants Kivimäe, kes ütles Sõnumitoojale – ta ei uskunud, et riigikogu võtab haldusreformi seaduse vastu. Kuid nüüd on plaan alustada kampaaniat, et vallas ilma sissekirjutuseta elavad inimesed registreeriksid end sinna, kas või üksnes aastavahetuseks.
„Ma usun, et 5000 elaniku saavutamine on reaalne,“ sõnas ta.
Alice Suurkuusk pakkus välja – vallavalitsus ja volikogu võiksid kaasata valla kõiki vabaühendusi ja külakogukondi, et nad aitaksid leida inimesi, kes pole koduvalda registreeritud ning abistaksid selgitustöö tegemisel.
Ants Kivimäe jutustas, et riigi reformikomisjon tegi umbes kuu aega tagasi Raasiku vallale etteheiteid, et ollakse liiga passiivsed, pole ühegi naabervallaga peetud läbirääkimisi: „Vallavanem vastas, et oleme sellega juba aasta tegelenud ning saanud naabritelt eitavaid vastuseid. Ta pakkus – kui riik soovib meid aidata, võiks taastada ennesõjaaegsed vallapiirid ning määrata Anija ja Jõelähtme valla piiriäärsed külad tagasi meile, sellisel juhul oleks meil 5000 elanikku olemas. Vallavanema kirjale pole me vastust saanud.“
Riigikogu liige Andre Sepp ütles, et ta on alates eelmisest sügisest vallavolikogu esimehega mitu korda kohtunud ning soovitas volikogul hakata kohe tegutsema: „Raasiku endise pikaaegse vallajuhina ma praegu head lahendust ei näe. Kuid tuleks praegu pingutada, et vald jääks alles. 250 inimest juurde saada pole ületamatu, kuid päevad lähevad.“
Ka tema arvates on võti Anija, Jõelähtme ja Rae valla äärekülades: „Tuleks kohtuda nii külaesinduste kui vallavalitsusega. Lõplik sõna on küll volikogul, aga seaduses on sätestatud, et külade arvamust peab küsima ja kuulda võtma.“
Kuusalu teeb Loksale ettepaneku
Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman esitas järgmisel päeval pärast haldusreformiseaduse vastuvõtmist Kuusalu vallavalitsusele kinnitamiseks volikogu otsuse eelnõu teha Loksa linnavolikogule ettepanek ühinemisläbirääkimiste algatamiseks. Vallavalitsus kinnitas eelnõu ning see suunatakse arutamiseks volikogu arengukomisjonile. Ettepaneku tegemine ühinemisläbirääkimiste alustamiseks Loksa linnaga peaks jõudma Kuusalu vallavolikogu 29. juuni istungi päevakorda.
Loksa linnapea Värner Lootsmann kommenteeris, et Kuusalu volikogu oleks võinud selle ettepanekuga välja tulla juba siis, kui vastas eitavalt Loksa linnavolikogu ettepanekule.
Loksa linnavolikogu tegi aasta alguses ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks Vihula, Kadrina ja Haljala vallavolikogule ning lisatingimustega ka Kuusalu volikogule. Kuusalu, Kadrina ja Haljala volikogud keeldusid. Vihula volikogu vastas, et on valmis läbirääkimistega alustama siis, kui haldusreformi seadus on vastu võetud.
