Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt ja ASi Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru allkirjastasid 2022. aasta lõpus Kuusalu valla korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmise lepingu muudatuse – ettevõte jätkab korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist Kuusalu vallas kuni uue vedaja selgumiseni ja temaga lepingu sõlmimiseni. Leping ASiga Eesti Keskkonnateenused oleks muidu lõppenud 31. detsembril 2022, kuid uue vedaja leidmiseks ei ole veel hanget korraldatud.
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirss loodab, et riigihange kuulutatakse välja jaanuari lõpus või veebruari alguses ning uus vedaja võiks teenusega alustada kevadel. Kuni selle ajani toimub jäätmevedu Kuusalu vallas seniste tingimuste ja hindade alusel.
Suurim muudatus seoses Kuusalu vallas korraldatud jäätmeveoga on, et jäätmehoolduse korralduslikke ülesandeid hakkas alates jaanuarist 2023 täitma MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus. Kuusalu vallavolikogu otsustas 16. novembri 2022 istungil 16 poolt- ja 2 erapooletu häälega osaleda liikmena MTÜs Eesti Jäätmehoolduskeskus. Kuusalu vald võeti MTÜ liikmeks Anija mõisas toimunud üldkoosolekul. Kuusalu vallal tuleb MTÜle tasuda liikmemaksu aastas 1,20 eurot iga rahvastikuregistrisse kantud elaniku kohta. Sama palju maksavad liikmemaksu ka MTÜ teised liikmed.
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus juht Rait Pihelgas selgitas Kuusalu volikogu novembri istungil, et MTÜ näol on tegu kompetentsikeskusega, kes saab olla vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile toeks erinevate jäätmehooldusküsimuste lahendamisel või ka vaidlustes jäätmevedajatega: „MTÜ võimaldab leevendada keskkonnaspetsialisti töömahtu ning pakub valdkonnaspetsiifikast tulenevaid teadmisi ja kogemusi. Eesti Jäätmehoolduskeskuses on koos juhiga viis töötajat.“
Uus riigihange korraldatakse koostöös, praegu käib hanke tingimuste koostamine. MTÜ spetsialistid olid sügisel abis ka Kuusalu valla uue jäätmehoolduseeskirja koostamisel.
Alates jaanuarist 2023 kehtib Kuusalu vallas uus jäätmehoolduseeskiri, mille volikogu kinnitas 15 poolt- ja 2 erapooletu häälega 14. detsembri istungil.
Margus Kirss kommenteeris Sõnumitoojale, et jäätmehoolduseeskirjas sätestatu võetakse jäätmevedaja hanke tingimuste koostamise aluseks. Jäätmete liigiti kogumise ja olmeprügi äraandmise täpsemad nõuded määratakse riigihanke tingimustega.
„Selline oli vallavolikogu keskkonnakomisjoni seisukoht, komisjon on jäätmehoolduseeskirja ja jäätmevedaja riigihanke tingimusi arutanud mitmel korral, koosolekutel on osalenud teisedki volikoguliikmed, kes on teema vastu huvi tundnud. Jäätmehoolduseeskiri täpsustab biolagunevate jäätmete kogumist ja tingimusi ning jäätmete üleandmise kohustusest hooajalise vabastamise menetlust. Vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke projektile on kohustuslik ära anda biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ja olmejäätmeid. Teiste jäätmete osas on jäätmevaldaja otsustada, kuidas ta kogub ja ära annab. Paberit, klaasi ja pakendeid saab viia avalikesse kogumiskohtadesse, kuid tekib ka võimalus tellida nende jaoks konteinerid enda kinnistule, sel juhul tuleb kinnistuomanikul tasuda konteinerite eest renti. Jäätmete üleandmise kohustusest vabastas hooajaliselt seni vallavalitsus, uue eeskirja kohaselt otsustab vallavalitsuse vastav ametnik,“ sõnas ta.
Jäätmehoolduseeskirjas on biolagunevate jäätmete kohta kirjas, et neid tohib tekkekohal kompostida tiheasustustes kortermajade, üksik- ja ridaelamute kinnistutel ja hajaasustuses kõigi elamutüüpidega kinnistutel vastavalt sätestatud nõuetele. Kompostrid ja aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ega tohi asuda puurkaevu sanitaarkaitsealal.
Kui ei ole võimalik kompostida, peab kinnistul olema vastav kogumismahuti ja biojäätmeid tuleb üle anda sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, lõhnahäiringute teket, kahjurite levikut ja ümbruskonna reostust. Aia- ja haljastusjäätmed tuleb sel juhul üle anda jäätmejaama, muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või korraldatud jäätmeveo raames.