Haridusministri nõunik kommenteerib, et kõige rohkem peaksid palgaraha juurde saama Anija ja Kuusalu valla õpetajad.
Kuusalu volikogu istung algas 29. jaanuaril volikoguliikme, haridusministri nõuniku Andres Kaarmanni (IRL) arupärimisega. Ta selgitas, et tahab vallavanemalt Urmas Kirtsilt teada, miks rääkis haridus- ja noorsootöö komisjoni koosolekul, nagu vähendaks ministeerium Kuusalu vallale eraldatavat õpetajate palgatoetust.
Arupärimises soovitakse teada, kust pärineb selline info ja kas seda on levitatud ka mujal kui komisjoni koosolekul. Arupärija soovib teada, miks on vallavanem rahulolematu, et ministeerium ei ole veel palgaraha määrust kinnitanud, ja lisab selgitusse, et varasematel aastatel on määrus vastu võetud veebruaris, märtsis, või ka aprillis.
Üks küsimus arupärimises puudutab ka Harjumaa Omavalitsuste Liitu: „Kui valeinfot levitab omavalitsusliit, siis kas ja mida peaks Kuusalu valla esindaja omavalitsusliidus ette võtma, et analoogseid olukordi edaspidi vältida?“
Vallavanem lubas, et vastab arupärimisele seaduses ettenähtud korras ehk 10 päeva jooksul ning esitab selle ka suuliselt volikogu järgmisel istungil.
Ta kommenteeris Sõnumitoojale, et kõneles haridus- ja noorsookomisjoni kinnisel koosolekul omavalitsusliidus liikunud tööversioonist: „Ei ole normaalne, kui haridusteenuse kohta ei tule ministeeriumilt ametlikku infot veel jaanuari lõpuks. Võtsin teema üles, et juhtida meie komisjoni ja volikogusse kuuluva haridusministeeriumi nõuniku tähelepanu sellele. Õpetajate palgatõus peaks hakkama kehtima jaanuarist, esimesed väljamaksed on jaanuari lõpus või veebruari alguses, aga taas ametlik info puudub. Normaalne oleks, kui haridustoetuse suurus ja komponendid oleksid avalikud kohe pärast riigieelarve vastuvõtmist, siis poleks põhjust infot hankida poliitikute lekitatud materjalidest.“
Andres Kaarmann rääkis toimetusele, et on jälginud murega, kuidas levivad kuulujutud valeandmetega: „Õpetajad on nagunii keerulises olukorras ja segaduses. Vallavanema suust ei ole vastutustundlikud sellised jutud, et Kuusalus riigipoolne toetus väheneb. Seaduse järgi koostab määruse, millega omavalitsuste toetusfond kinnitatakse, rahandusministeerium. Oma põhimõtted palgatoetuse jagamise alustest on ministeerium välja öelnud. Rahastamisel eelistame kodulähedasi põhikoole ning tugevaid gümnaasiume.“
Ta lisas, et kui haridusministeeriumi ettepanekuid arvestatakse, siis kasvaks Sõnumitooja piirkonna koolidel toetus päris märkimisväärselt: „Kõige enam saaksid raha juurde Anija ja Kuusalu vald, eelmise aastaga võrreldes täiendavalt vastavalt 141 247 ja 135 271 eurot. Kuusalus tähendaks selline toetus täiskohaga töötava õpetaja jaoks keskmiselt 1028 euro suurust brutopalka. Raasiku vallal kasvaks toetus 103 266 ja Loksa linnal 56 781 euro võrra. Anija ja Kuusalu toetus on suurem veel sellepärast, et tegime lisaraha maksmise ettepaneku omavalitsuste osas, kes on viimastel aastatel vastu võtnud koolivõrku korrastavaid otsuseid.“
