Laupäeval, 10. detsembril olid Aruküla koolimajas heategevuslik kohvik ja jõululaat. Kohvikut pidasid Raasiku vallas elavad ukrainlased, laadal pakkusid oma kaupa peamiselt kohalikud müüjad. Lapsed said osaleda piparkookide kaunistamise töötoas ja mängida muinasjututegelaste kostüümides animaatoritega. Kogu kohvikuga teenitud tuluga ning laadakauplejate osalustasust teeniti Ukraina toetuseks 568 eurot.
„Kanname tulu minu sünnilinna humanitaarabi peakorterile, et selle eest ostetaks linna kaitsjatele vajalikku,“ ütles Irina Petrova, kes on koos abikaasa Maksim Petroviga alates kevadest organiseerinud Ukrainasse abisaadetisi.
Kohviku idee tekkis neil spontaanselt: „Tahtsime ka enda kätega midagi kodumaa jaoks teha. Ühel päeval, kui mees keetis kodus borši, ütles ta, et võiksime ka eestlastele borši pakkuda. Sellest arenes mõte teha ka teisi Ukraina rahvusroogi. Ukraina köök on väga rikas.“
Nad küsisid Aruküla koolist, kas oleks võimalik avada kohvik koolimajas. Kool oli nõus. Huvijuht Mari Möls arvas, et koos kohvikuga võiks teha laada. Heategevusüritusel müüsid tema ja Leena Möls Irina Petrova valmistatud kaunistatud piparkooke ning kommipuid.
„Igal kauplejal palusime annetuskasti panna vähemalt 10 eurot. Üks külastaja annetas Ukraina toetuseks koguni 50 eurot. OÜ Viidest tõi laadale puidust lõikelauad, telefonide ja tahvelarvutite alused, kogu müügitulu palus anda Ukraina heaks,“ rääkis Mari Möls.
Rikkalik kohvik
Arukülas üheks päevaks kohviku avanud Irina Petrova ja Maksim Petrov pakkusid seal oma perede kõige populaarsemaid roogasid. Ettevalmistused Ukraina toitude kohviku avamiseks algasid kuu aega varem, kõige tihedamad olid laadaeelne ja laadapäev.
„Meid aitasid üks sugulane ja minu ema, kes tuli Ukrainast meie juurde kuu aega tagasi. Reede päeval läksime koolisööklasse ettevalmistusi tegema, olime seal kella kaheni öösel. Koju jõudes küpsetasime emaga hommikul kella kuueni pannkooke, laupäeva hommikul kell seitse olime juba kooli köögis,“ lausus ta.
Südapäeval alanud laadaks tegid nad 70 liitrit borši, 300 kapsarulli, 1000 pelmeeni, 400 pannkooki, 300 kotletti ja kuklit, kokku 12 eri rooga. Irina Petrova tunnistas, et muretses väga, sest ei teadnud, kui palju inimesi tuleb ning kas nad üldse soovivad Ukraina toite proovida: „Aga olime külastajate rohkusest meeldivalt üllatunud.“
Rahvast käis kohvikus nii palju, et temal ja teistel ukrainlastel ei olnud mahti köögist lahkuda. Sööklas olid vabatahtlikena tööl Karin Kaja, Ingrid Kerson ja Elle Teino, kes võtsid külastajailt vastu tellimusi, arveldasid rahaga ning viisid toidud lauda. Kooli peakokk Anneli Raukas, kes tegi ukrainlastele köögi kasutamise kiirkoolituse, oli samuti vabatahtlikuna ametis – pesi nõusid.
Ingrid Kerson ja Karin Kaja jutustasid, et esimesed kolm tundi käis rahvast lakkamatult, kuid kõik ei jäänud kohapeale sööma, palju osteti kaasa. Mõned inimesed käisid mitu korda, esimesel korral sõid seal, vahepeal käisid kodus ja tulid uuesti, et toitu kaasa osta. Mõnigi öelnud, et selline kohvik võiks olla igal nädalavahetusel.
Laadal Vildivilla kaupa müünud Eneli Aren: „Sõin suppi ja maksatorti, olid tõeliselt maitsvad. Tahtsin rohkem proovida, aga ei jaksanud. Rahvast oli palju, kuid teenindati väga kiiresti, süsteem oli hästi läbi mõeldud. Ostsin ka tütre jaoks kaasa.“
Ukrainlased olid toite teinud nii palju, et suur osa jäi alles, seda pakuti hiljem sõpradele ja naabritele ning esmaspäeval said osta ka Aruküla õpetajad.
„Oleme väga tänulikud Aruküla kooli direktorile, kes andis kogu köögi meie käsutusse ning neile, kes aitasid ideed ellu viia. Suur aitäh kõigile, kes tulid meie riiki aitama,“ lausus Irina Petrova.