Kiiu mõi­sal on taas kup­li­ga ha­ri­torn

2157
Ree­de, 6. ok­toob­ri pä­rast­lõu­na – kraa­na tõs­tis Kiiu mõisa ka­tu­se­le uue ha­ri­tor­ni. Raul Val­gis­te droo­ni­fo­to

Juu­gends­tii­lis mõi­sa­hoo­nel oli vii­ma­ti torn roh­kem kui pool­sa­da aas­tat ta­ga­si.

Kuu­sa­lu val­la Fa­ce­boo­kis kut­su­ti möö­du­nud ree­del  hu­vi­li­si jäl­gi­ma, kui­das Kiius re­no­vee­ri­ta­va mõi­sa­hoo­ne ka­tu­se­le tõs­te­tak­se kel­la 13-14 va­hel torn koos kaar­ja kup­li­ga. Esialg­se ka­va jär­gi pi­did ehi­ta­jad pa­ne­ma tor­ni pai­ka käe­s­ole­val nä­da­lal, kuid ree­del oli ilm so­biv, õn­nes­tus saa­da kraa­na ning ot­sus­ta­ti see töö ära te­ha va­rem.

Kiiu mõi­sa­ma­ja on ehi­ta­tud 19. sa­jan­di lõ­pu­poo­le, üm­ber ehi­ta­ti aas­tal 1897 ning re­konst­ruee­ri­ti aas­ta­tel 1908-1910. Hoo­ne sai ka­hek­sa­nurk­se ha­ri­tor­ni 20. sa­jan­di al­gu­ses. Tor­ni alus­ruum oli ku­ni nüüd­se re­konst­ruee­ri­mi­se­ni säi­li­nud, väl­jau­la­tuv osa lam­mu­ta­ti tõe­näo­li­selt pä­rast II maail­ma­sõ­da.  Ala­tes 1929. aas­tast ku­ni aja­ni, mil nõu­ko­gu­de võim lik­vi­dee­ris val­lad, oli mõi­sas val­la­ma­ja. 1994. aas­tal ko­lis val­la­ma­ja uues­ti mõi­sa.

Nüüd­sed re­no­vee­ri­mis­tööd al­ga­sid Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se tel­li­mu­sel 2016. aas­ta su­ve lõ­pus. Ehi­ta­jaks va­li­tud AS Evi­ko jät­tis al­les vä­lis­sei­nad ja tu­gev­das neid, ma­ha lam­mu­ta­ti ka­tus, va­he­laed ja ka ena­mik va­he­sei­nu, võe­ti üles põ­ran­dad, ku­na olid amor­ti­see­ru­nud.

Re­no­vee­ri­mis­tööd pidid le­pin­gu­järg­selt lõp­pe­ma tä­na­vu ok­toob­ris, kuid hil­ju­ti esi­tas ehi­ta­ja val­la­va­lit­su­se­le taot­lu­se pi­ken­da­da le­pin­gut 24. det­semb­ri­ni. Põh­jen­du­ses on öel­dud, et li­san­du­sid tööd, mi­da pol­nud le­pin­gu­ga et­te näh­tud. Ka taot­les ehi­ta­ja nen­de töö­de ku­lu­de kat­teks li­sa­ra­ha.

Kuu­sa­lu ­vo­li­ko­gu ot­sus­tas 8 poolt, 4 vastu ja 3 erapooletu hääl­e­ga eral­da­da valla lisaeelarvest et­te­nä­ge­ma­tu­te re­no­vee­ri­mis­töö­de kat­teks 60 000 eu­rot ning veel 20 000 eu­rot val­la­va­lit­su­se tel­li­tud li­sa­töö­de eest tasumiseks.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si: „Kui ma­ja ha­ka­ti lam­mu­ta­ma, sel­gus, et juur­de tu­li te­ha sil­lu­seid ning roh­kem va­he­sei­nu, kui oli le­pin­gus kir­jas. Val­la­va­lit­sus tel­lis li­saks täien­da­vaid pis­ti­ku­koh­ti ning lif­ti­le kva­li­teet­se­ma ja kal­li­ma uk­se, kui see, mil­le ehi­ta­ja ka­vat­ses pan­na.“

Kiiu mõi­sa re­konst­ruee­ri­mi­ne lä­heb täien­da­tud le­pin­gu jär­gi maks­ma 1 058 400 eu­rot, esialg­se le­pin­gu jär­gi oli mak­su­mus  998 400 eu­rot. Kui­gi vo­li­ko­gu on and­nud val­la­va­lit­su­se­le loa võt­ta mõi­sa re­mon­di­töö­de kat­teks pan­gast lae­nu, ei ole val­la­va­ne­ma sõ­nul se­ni pi­da­nud seda tegema, val­la ee­lar­ves­se lae­ku­vad ra­ha­vood on või­mal­da­nud ehi­ta­ja­le ta­su­da il­ma lae­nu­ta.

Sa­mas mär­kis val­la­va­nem, käe­so­le­va aas­ta lõ­pus te­kib va­ja­dus võt­ta lae­nu um­bes pool mil­jo­nit eu­rot,  et kat­ta aas­ta al­gu­ses val­la põ­hi­te­ge­vu­se ku­lu­sid.

Su­vel avas­ta­sid ehi­ta­jad Kiiu mõi­sa saa­li lin­na­pool­ses ot­sas osa sei­na­maa­lin­gust, ka lei­ti frag­ment laea­lu­sest por­test.  Kui­gi esial­gu oli saa­li kau­nis­tu­seks ka­van­da­tud tei­ne mus­ter, on nüüd ehi­ta­ja­ga kok­ku le­pi­tud, et mus­ter te­hak­se lei­tud or­na­men­ti­de põh­jal, ori­gi­naal­maa­lin­gud jäe­tak­se näh­ta­vaks. Li­sa­ra­ha sel­le eest ta­su­ma ei pea, ku­na sei­na­kau­nis­tus­te mak­su­mus on ar­ves­ta­tud ehi­tus­hin­na sis­se.

Eelmine artikkelJoa­ves­ki sim­ma­nil esi­ne­vad Vi­ha­soo suu­pil­li­män­gi­jad
Järgmine artikkelKui­das on ko­ha­li­kud va­li­mis­ni­me­kir­jad end Teie hin­nan­gul tut­vus­ta­nud ja kas tea­te ju­ba, kel­le­le hää­le an­na­te?