Spordikeskus kogus ujula, saalide ja staadioni kasutuse eest 2014. aastal 103 000 eurot.
On kujunenud traditsiooniks, et juhataja Kadri Idavain esitab jaanuari lõpus Kuusalu vallavalitsusele kokkuvõtte Kuusalu Spordikeskuses eelmisel aastal toimunust ja äritegevusest. Seekord sai ta teatada, et tuluplaan ületati 8,5 protsenti, esmakordselt jõudis sissetulek üle 100 000 piiri, kokku teenis keskus möödunud aastal 103 073 eurot. Spordikeskuse esimesel tegevusaastal, 2009. aastal, oli tulu eurodesse arvestatuna umbes 80 700, 2010. aastal masu tõttu 65 100, 2011. aastal 74 500, 2012. kasvas tulu 84 900ni, 2013 oli 94 200 eurot.
Külastuste arv kasvas samuti – mullu oli külastuskordi 18 491, 2013. aastal 18 178. Rohkem tuli ka püsikliente ehk mitme korra piletid ostnud inimesi – 6386, aasta varem oli 5945.
Kadri Idavain: „Tulu kasv tulenes piletihinna tõusust ja ruumirendist, aga ka ujula ja spordisaalide suurenenud külastatavusest. Staadion oli samuti väga hõivatud. Kogu päeva on me maja rahvast täis, esimeses pooles on koolitunnid ja trennid, õhtupoole tulevad täiskasvanute treeningud. Tippajal, kella 18-21, vabu treeningruume pole. Sageli on siis majas korraga üle saja inimese. Oleme riietusruumidesse kappe juurde ostnud, neid on kokku 120, aga aeg-ajalt jääb ikka puudu. Majas võib ette tulla privaatseid hetki, kuid harva, suvel võibolla rohkem, sest oleme avatud peaaegu kogu suve, välja arvatud kaks nädalat juulis, kui oleme kollektiivpuhkusel.“
Ta loetleb spordikeskuses läbiviidavaid üritusi, mis on suunatud oma valla rahvale ja korduvad igal aastal: meistrivõistlused korvpallis ja võrkpallis, südamenädal, lauritsapäeva simman, külade kümnevõistlus, projekt „Kogume tervist“, perepäev „Terve pere“, ujumisvõistlus, laste kergejõustikuvõistlus. Mullu olid taas kooliolümpiamängud. Spordikeskusest on saanud ka kontserdipaik, esinemas käisid erinevate ürituste raames ansamblid Traffic ja Tuulelõõtsutajad ning Birgit Õigemeel.
SportID süsteem
Kuusalu Spordikeskus on nüüd liitunud SportID portaaliga, mis lihtsustab ettevõtetel toetada oma töötajate sportimist. Ka seni on mitmed kohalikud ettevõtted tasunud töötajate eest, kui nad käivad ujulas või jõusaalis. Arvepidamiseks on Kadri Idavainu sõnul sisse seatud eraldi kaust, igal ettevõttel on oma nägemus, kuidas ja mille eest tasub ning administraator teeb sellest tulenevalt sissekandeid – mõni firma soovib töötaja allkirja, mõni on ostnud külastajakaardid.
Uus süsteem võimaldab arvepidamise viia arvutipõhiseks ning töötajaid saavad toetada ka kaugemalt ettevõtted. Seni on võimaldanud Tallinna firmad enda töötajatel käia pealinna spordiklubides. SportID süsteemis registreerib tööandja oma töötajad, määrab limiidid ja firma tasub SportID kaudu spordikeskustele vastavalt sellele, kui palju on teenust kasutatud.
Kadri Idavain lubab, et lähiajal hakatakse seda võimalust tutvustama nii kaugemalt ettevõtetele kui ka kohalikele firmadele.
Ta lisab, et hea koostöö on Anija vallavalitsusega, naabervald on pannud käima bussi, detsembris ja jaanuaris toodi sealt 25 inimest nädala sees Kuusalu ujulasse, oli pensionäre, ka lapsi.
Rahulolu uuring
Kuusalu keskkooli vilistlane Raili Vunk tegi bakalaureusetöö Kuusalu Spordikeskuse klientide rahulolust. Vastata sai elektrooniliselt, vastajaid oli 83. Oli ka küsimus, kas klient soovitaks spordikeskust oma tuttavatele, vastuste põhjal arvutas välja soovitusindeksi. Kõik, mis tuli üle 0, peetakse heaks tulemuseks, Kuusalu spordikeskuse indeks oli 27.
Enim oldi rahul maja asukoha, lahtiolekuaegade ja arveldamisega. Rohkem erinesid klientide ootused ja tegelikkus teenindusvalmiduse osas: personaalne lähenemine ja klientide spetsiifiliste vajaduste tundmine, teenuse kvaliteet sõltuvalt tööl olevast vahetusest.
Kadri Idavain kommenteerib, et suhteliselt madala palga tõttu töötajad vahetuvad, osad spordikeskuse töötajad töötavad ka kusagil mujal. Praegu otsitakse hooldemeistrit.
Kuusalu Spordikeskus valmis 2008. aasta lõpus. Maja töötab seitsmendat aastat ning juhataja tõdeb, amortisatsioon hakkab olema nähtav. Kuluma hakkab ka tehnika, mille uuendamine on kulukas. Staadionil, mis uuendati veel varem, oleks vaja korrastada jooksuradasid.
Peske enne ujulasse minekut
Kadri Idavain peab jätkuvalt üheks suuremaks probleemiks tervisekaitsenõuete täitmist ujula vee puhtuse osas: „Meie sõnum külastajatele on: peske ennast enne, kui lähete basseini, ja kasutage ujumismütsi, siis saate puhta vee.“
Vett puhastatakse ujulas pidevalt, kuid filtreid tuleb puhastada öösel. Kui rahvast on päeva jooksul käinud ujulas palju, pannakse teinekord ka varem, kella 21st kinni, et puhastada vett. Basseini põhja puhastatakse robotiga.
Teine mure on spordikeskusesse unustatud asjad. Möödunud nädalal pandi taas välja „näitus“ sinnajäetud asjadest, mida on juhataja hinnangul tohututes kogustes – ujumisriided, saunalinad, joped, spordiriided, pesuvahendid. Prillidele, võtmetele ja rahakottidele tullakse reeglina järele. Kõik, millele 30 päeva jooksul järele ei minda, sorteeritakse, viisakamad asjad antakse heategevuseks.
Skatepark
Augustis avati spordikeskuse ja keskkooli algklasside tiiva vahel platsil skatepark, milleks saadi raha EASilt. Kuigi koolipäevadel tohivad õpilased seda kasutada alates kella 14st, on algklassidel tunnid läbi varem ja neid tuleb keelata. Skateparki kiputakse sageli ka vahetundides.
Samas toonitab Kadri Idavain, et tal on hea meel, kuidas skatepark toob lapsed ruumist õue. Spordikeskuse fuajeed kutsutakse kella 14-16 ajal otsekui bussipaviljoniks, see on ülerahvastatud, kliendid kaebavad, et tuleb hüpata üle õpilaste koolikottide. Ilusate ilmade korral tõmbab skatepark noored välja tegevusse.
Treeningud
Kõige uuemad treeningrühmad on zumba, mis alustas sügisel ja mullu veebruarist vesiaeroobika. Kokku tegutseb Kuusalu Spordikeskuses ligi 30 treenerit ja juhendajat. Lastele on suunatud tasuta koolispordiringid, JJ Street Tantsukooli, Petsikate ja Tiiu Kassi tantsutrennid, Indrek Sei Ujumiskooli ujumistreeningud, Kuusalu Tenniseklubi tennisetreeningud, karateklubi IVLi ja Kuusalu Karate Kooli karatetreeningud, Kuusalu Rattaklubi rattatreeningud sisehooajal, Kuusalu Spordiklubi kergejõustikutreeningud, JK Kuusalu Kalevi jalgpallitreeningud, beebide ujutamine ja võimlemine ning uue tulijana saalihoki treeningud.
Täiskasvanud käivad oma lõbuks korvpalli ja võrkpalli mängimas mitmes rühmas, lisaks on treenerite või juhendajatega saalihoki, ringtreening, body toning, vesiaeroobika, tantsuline aeroobika, zumba, Kuusalu JK Rada, Kuusalu JK Kalev ja FC Kiiu jalgpallitreeningud.
Kuusalu Spordikeskus liitus Eesti Tervisefondi ja kaitseväe projektiga „Mehed vormi“, millega soovitakse edendada Eesti meeste tervist ning juhtida tähelepanu tervislike eluviiside olulisusele. Jaanuarist mai lõpuni kestvast kampaaniast võivad osa võtta alates 15. eluaastast kõik huvilised, kes soovivad parandada oma füüsilist vormi ja tervist. Osalema on oodatud ka kõik naised. Tuleb sooritada kaitseväe kehalise võimekuse test: 1. kahe minuti jooksul nii palju toenglamangus kätekõverdusi kui jõuab; 2. kahe minuti jooksul nii palju istesse tõuse kui jõuab; 3. jooks 3200 meetrit. Tulemused pannakse projekti veebilehele kirja ja asutakse harjutama, et neid tulemusi parandada.
