AND­RES NAPP kir­ju­tas Vi­ha­soo ko­du­loo-raa­ma­tu „Pii­ri peal“

346
Pä­rast esit­lust pa­lu­ti os­te­tud raa­ma­tu­tes­se AND­RES NA­PILT pü­hen­du­si. Jär­je­kord soo­vi­jaist oli pikk.

„See on raa­mat ta­va­lis­test ini­mes­test, kes on siin ela­nud, ela­vad ja kü­lae­lu vea­vad,“ sõ­nas äs­ja trü­kist il­mu­nud raa­ma­tu „Pii­ri peal“ au­tor, Vi­ha­soo näi­te­rin­gi la­vas­ta­ja ja näit­le­ja, ko­du­loo uu­ri­ja And­res Napp pü­ha­päe­val, 11. det­semb­ril Vi­ha­soo rah­va­ma­jas toi­mu­nud esit­lu­sel.

Uue raa­ma­tu vas­tu oli hu­vi suur, esit­lu­se­le ko­gu­nes saa­li­täis rah­vast. Saa­li ko­gu­ne­mi­se ajal, aga ka pä­rast esit­lu­se amet­li­ku­mat osa, kui söö­di kring­lit ja joo­di koh­vi, män­gis lõõt­sa Vi­ha­soo kü­la tun­tuim muu­sik – Va­ba­rii­gi Pil­li­mees 2022, 24aas­ta­ne Kert Krüs­ban.

And­res Napp kir­jel­das es­malt raa­ma­tu sün­ni­lu­gu: „Ma­ter­ja­li ko­gu­mi­ne ja teks­ti kir­ju­ta­mi­ne kes­tis kaks aas­tat. Idee sai al­gu­se sel­lest, kui Joa­ves­ki raa­ma­tu koos­ta­nud Sten Berg­lund käis mu ema El­sa Na­pi juu­res Joa­ves­ki koh­ta ma­ter­ja­li kü­si­mas. Siis mõt­le­sin, et naa­ber­kü­la­del Kol­ga­kü­lal ja Ka­sis­peal on oma raa­mat, ko­he saab ka Joa­ves­ki ning peaks Vi­ha­soo koh­ta sa­mu­ti raa­ma­tu väl­ja and­ma. Suur abi oli mul oma emast, te­ma mä­les­tu­si ka­su­ta­sin. Abiks olid Vi­ha­soo ha­ri­dus­selt­si pro­to­kol­lid eel­mi­se sa­jan­di esi­me­sest poo­lest, va­ra­se­mad aja­loo- ja ko­du­loo-raa­ma­tud ning and­meid sain Jaa­no Veer­soo ko­gu­tud ma­ter­ja­li­dest, pal­ju­de teis­te kü­lae­la­ni­ke mä­les­tus­test. Ku­na ko­roo­na ajal Vi­ha­soo näi­te­ring ja lau­lu­koor ei te­gut­se­nud, oli ae­ga kir­ja­tööd te­ha.“

And­res Na­pi üles­kut­se pea­le, et an­taks kü­la­raa­ma­tu jaoks mä­les­tu­si, saa­de­ti pik­ki teks­te. Ka käis ta ko­du­des mee­nu­tu­si ja pil­te ko­gu­mas. Suur abi oli te­ma sõ­nul He­le­na Kal­las­te koo­li­töö­na aas­taid ta­ga­si teh­tud uu­ri­mu­sest „Sa­la­pii­ri­tu­se ve­du ja noor­te elu Vi­ha­soos aas­ta­tel 1925-1935.“ Kui läks se­da uu­ri­mus­tööd Jõe­suu pe­rest too­ma, sel­gus, et al­les oli ka ko­ti­täis ma­ki­kas­set­te kü­lae­la­ni­ke mä­les­tus­te­ga.

Ma­ter­ja­li ko­gu­nes roh­kelt. Fo­to­sid sai kok­ku üle 200, mil­lest pal­jud ei mah­tu­nud raa­ma­tus­se. Nii pil­ti­dest kui ka mä­les­tus­test tu­li te­ha va­lik ning au­tor tõ­des esit­lu­sel, et väl­ja jäe­tud ma­ter­ja­list saaks te­ha tei­se raa­ma­tu.

Ta tä­nas toi­me­ta­mi­se eest He­len Laan­sood Vi­ha­soost ja kor­rek­tuu­ri eest staažikat ema­kee­leõ­pe­ta­jat Lin­da Aas­ran­da Kol­ga­kü­last. Kül­jen­da­ja ja ku­jun­da­ja oli Elii­se En­de­mann Vi­ha­soo kü­last.

Raa­ma­tu­le on pan­dud ni­meks „Pii­ri peal“, sest Vi­ha­soo kü­la lä­biv Loo­bu jõ­gi on ki­hel­kon­na­piir. Jõe lää­ne­pool­ne osa kü­last kuu­lub Kuu­sa­lu ki­hel­kon­da, ida­pool­ne Kad­ri­na ki­hel­kon­da. Ka paikneb Vi­ha­soo kü­la Har­ju­maa ja Lää­ne-Vi­ru­maa pii­ril.

Vihasoo koduloo-raamat „Piiri peal“

Kü­la­raa­ma­tu kaa­nel on pilt um­bes 500 aas­ta va­nu­sest ja­la­kast, mis asub Ka­sis­pea-Vi­ha­soo maan­tee ää­res ja on ku­ju­ne­nud Vi­ha­soo kü­la süm­bo­liks. Raa­ma­tu esi­me­ses poo­les kir­jel­da­tak­se kü­la aja­lu­gu ja elu-olu lä­bi ae­ga­de ku­ni tä­na­päe­va­ni. Tei­ses poo­les on üle­vaa­de ta­lu­dest ja ini­mes­test. Raa­ma­tu­ga on kaa­sas Vi­ha­soo kü­la vär­vi­li­ne kaart ta­lu­de asu­koh­ta­de ja ni­me­de­ga.

Raa­ma­tu an­dis väl­ja MTÜ Vi­ha­soo Kul­tuu­ri­selts. Trük­kis AS Prin­ton, trü­kiarv on 1000 ek­semp­la­ri. Väl­jaand­mi­ne lä­heb maks­ma li­gi 8000 eu­rot, üt­les Vi­ha­soo Kul­tuu­ri­selt­si ju­ha­tu­se lii­ge Rau­no Aru­lo. Kü­la­ela­ni­kelt saa­di raa­ma­tu jaoks an­ne­tus­te­na kok­ku 1500 eu­rot, val­lalt Vi­ha­soo­le an­ta­vast kü­la­ra­hast li­sa­ti 2500 eu­rot, ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ramm toe­tas 2600 eu­ro­ga, Kuu­sa­lu val­laee­lar­vest an­ti toe­tu­se oma–osa­lu­seks 650 eu­rot ning ka­su­ta­ti ka kul­tuu­ri­selt­si oma ra­ha.

Ko­gu väl­jaand­mi­se­ga seo­tud as­jaa­ja­mi­se­ga te­ge­les kul­tuu­ri­selt­si ju­ha­tus, ku­hu pea­le Rau­no Aru­lo kuu­lu­vad Kai­di Kes­küll ja Mih­kel Al­le­mann. Ne­mad kir­ju­ta­sid ra­ha­taot­lu­sed ja pee­ti lä­bi­rää­ki­mi­si trü­ki­ko­da­de­ga.

Rau­no Aru­lo mär­kis, et Vi­ha­soo raa­ma­tut on või­ma­lik edas­pi­di os­ta kü­la üri­tus­tel. Kui lä­hia­jal on soov os­ta, tu­leb kul­tuu­ri­selt­si ju­ha­tu­se­ga ühen­dust võt­ta, raa­mat saa­de­tak­se tel­li­ja­le pos­tiau­to­maa­ti.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu val­las tõu­seb las­teaia õp­pe­ta­su
Järgmine artikkelLumetorm Birgit