
„See on raamat tavalistest inimestest, kes on siin elanud, elavad ja külaelu veavad,“ sõnas äsja trükist ilmunud raamatu „Piiri peal“ autor, Vihasoo näiteringi lavastaja ja näitleja, koduloo uurija Andres Napp pühapäeval, 11. detsembril Vihasoo rahvamajas toimunud esitlusel.
Uue raamatu vastu oli huvi suur, esitlusele kogunes saalitäis rahvast. Saali kogunemise ajal, aga ka pärast esitluse ametlikumat osa, kui söödi kringlit ja joodi kohvi, mängis lõõtsa Vihasoo küla tuntuim muusik – Vabariigi Pillimees 2022, 24aastane Kert Krüsban.
Andres Napp kirjeldas esmalt raamatu sünnilugu: „Materjali kogumine ja teksti kirjutamine kestis kaks aastat. Idee sai alguse sellest, kui Joaveski raamatu koostanud Sten Berglund käis mu ema Elsa Napi juures Joaveski kohta materjali küsimas. Siis mõtlesin, et naaberküladel Kolgakülal ja Kasispeal on oma raamat, kohe saab ka Joaveski ning peaks Vihasoo kohta samuti raamatu välja andma. Suur abi oli mul oma emast, tema mälestusi kasutasin. Abiks olid Vihasoo haridusseltsi protokollid eelmise sajandi esimesest poolest, varasemad ajaloo- ja koduloo-raamatud ning andmeid sain Jaano Veersoo kogutud materjalidest, paljude teiste külaelanike mälestustest. Kuna koroona ajal Vihasoo näitering ja laulukoor ei tegutsenud, oli aega kirjatööd teha.“
Andres Napi üleskutse peale, et antaks külaraamatu jaoks mälestusi, saadeti pikki tekste. Ka käis ta kodudes meenutusi ja pilte kogumas. Suur abi oli tema sõnul Helena Kallaste koolitööna aastaid tagasi tehtud uurimusest „Salapiirituse vedu ja noorte elu Vihasoos aastatel 1925-1935.“ Kui läks seda uurimustööd Jõesuu perest tooma, selgus, et alles oli ka kotitäis makikassette külaelanike mälestustega.
Materjali kogunes rohkelt. Fotosid sai kokku üle 200, millest paljud ei mahtunud raamatusse. Nii piltidest kui ka mälestustest tuli teha valik ning autor tõdes esitlusel, et välja jäetud materjalist saaks teha teise raamatu.
Ta tänas toimetamise eest Helen Laansood Vihasoost ja korrektuuri eest staažikat emakeeleõpetajat Linda Aasranda Kolgakülast. Küljendaja ja kujundaja oli Eliise Endemann Vihasoo külast.
Raamatule on pandud nimeks „Piiri peal“, sest Vihasoo küla läbiv Loobu jõgi on kihelkonnapiir. Jõe läänepoolne osa külast kuulub Kuusalu kihelkonda, idapoolne Kadrina kihelkonda. Ka paikneb Vihasoo küla Harjumaa ja Lääne-Virumaa piiril.

Külaraamatu kaanel on pilt umbes 500 aasta vanusest jalakast, mis asub Kasispea-Vihasoo maantee ääres ja on kujunenud Vihasoo küla sümboliks. Raamatu esimeses pooles kirjeldatakse küla ajalugu ja elu-olu läbi aegade kuni tänapäevani. Teises pooles on ülevaade taludest ja inimestest. Raamatuga on kaasas Vihasoo küla värviline kaart talude asukohtade ja nimedega.
Raamatu andis välja MTÜ Vihasoo Kultuuriselts. Trükkis AS Printon, trükiarv on 1000 eksemplari. Väljaandmine läheb maksma ligi 8000 eurot, ütles Vihasoo Kultuuriseltsi juhatuse liige Rauno Arulo. Külaelanikelt saadi raamatu jaoks annetustena kokku 1500 eurot, vallalt Vihasoole antavast külarahast lisati 2500 eurot, kohaliku omaalgatuse programm toetas 2600 euroga, Kuusalu vallaeelarvest anti toetuse oma–osaluseks 650 eurot ning kasutati ka kultuuriseltsi oma raha.
Kogu väljaandmisega seotud asjaajamisega tegeles kultuuriseltsi juhatus, kuhu peale Rauno Arulo kuuluvad Kaidi Kesküll ja Mihkel Allemann. Nemad kirjutasid rahataotlused ja peeti läbirääkimisi trükikodadega.
Rauno Arulo märkis, et Vihasoo raamatut on võimalik edaspidi osta küla üritustel. Kui lähiajal on soov osta, tuleb kultuuriseltsi juhatusega ühendust võtta, raamat saadetakse tellijale postiautomaati.